lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-30485/11

Võlaõigus › Võõrandamislepingud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 22.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-30485/11
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Võlaõigus › Võõrandamislepingud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
22.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1102
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr. 2-11-30485

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju maakohus, Tartu maantee kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Kai Härmand

Otsuse tegemise aeg ja koht 22. juuni 2012, Tallinn Tsiviilasja number

2-11-30485

Tsiviilasi

OTOÜ hagi NOÜ vastu võlgnevuse 2 173,98 euro ja viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2173,98 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja: OTOÜ (registrikood: XXX; asukoht: XXX)

esindajad

Hageja esindaja: Karina Lõhmus-Ein (AB Lillo& Partnerid; Ülikooli 4, 54003 Tartu; [email protected]) Kostja: NOÜ (registrikood: XXX; asukoht: XXX) Kostja seaduslik esindaja: juhatuse liige CN (tel XXX) Kostja esindaja: vandeadvokaat Janek Väli (AB Laus& Partnerid; Rävala pst. 4, 10143 Tallinn; [email protected])

Kohtuistungi toimumise aeg 06.06.2012

RESOLUTSIOON

1.Rahuldada OTOÜ hagi NOÜ vastu 2 173, 98 euro ja viivise väljamõistmiseks.
2.Välja mõista NOÜ-lt OTOÜ kasuks põhivõlg 2 173, 98 eurot ja viivised kuni 22.06.2012 summas 300,14 eurot.
3.Välja mõista NOÜ-lt OTOÜ kasuks viivised alates 23.06.2012 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuid nii, et viivisvõlgnevus ei ületaks põhivõlga. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja NOÜ kanda. Edasikaebamise kord

Sarnased lahendid

Võlaõigus
  • 17.07.20262-26-111516/11Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 15.07.20262-26-3243/4Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus
  • 14.07.20262-26-114762/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 13.07.20262-23-116107/17Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 10.07.20262-26-114513/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 09.07.20262-26-113382/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1.30.06.2011 esitas OTOÜ kohtule hagi NOÜ vastu võlgnevuse 2 173,98 euro ja viiviste väljamõistmiseks. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda. Hagiavalduse asjaolude kohaselt sõlmisid OTOÜ ja NOÜ 08.06.2010 ja 05.07.2010 müügilepingud, millega kostja ostis hagejalt naelu ja hageja tarnis nimetatud kauba Vinni valda, Kadila külla. 08.06.2010 müüs hageja kostjale naelu ja osutas kauba transporditeenust kokku 1364,64 euro eest ning vormistati saateleht kauba vastuvõtmise kohta. Hageja esitas arve nr 53, mille tasumise tähtajaks oli 08.07.2010. 05.07.2010 müüs hageja kostjale naelu ja osutas kauba transporditeenust kokku 804,02 euro eest. Hageja poolt koostatud saateleht jäi kostja poolt allkirjastamata, kuna kostja tootmisjuht ei viibinud tootmisüksuses ajal, mil hageja kauba kostjale viis. Hageja esitas arve nr 59, mille tasumise tähtajaks oli 04.08.2010. Arved jäid tasumata ja 06.08.2010 saatis hageja kostjale meeldetuletuse, milles palus tekkinud võlgnevuse likvideerida. Kostja jättis võlgnevuse tasumata ning meeldetuletusele vastamata.

KOSTJA VASTUVÄITED

2.Kostja hagi ei tunnista ja palus selle rahuldamata jätta. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud asjade müümist kostjale. Allkirjastamata on kostja esindaja poolt nimetatud arved, samuti ka arve-saatelehed ning teadmata on, kes on allkirjastanud 08.06.2010 saatelehe. Kostja ei ole nimetatud saatelehel loetletud kaupu saanud.

MENETLUSE KÄIK

3.Kohus üritas kostjale kohtudokumente kätte toimetada kohtutäituri vahendusel, millele on kohtutäitur vastanud, et kostja seaduslik esindaja juhatuse liige CN keeldus dokumente vastu võtmast. Kohus luges kohtudokumendid tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 325 alusel kätteantuks ning kuna kostja ei vastanud hagiavaldusele tähtaegselt, rahuldas kohus hagi 04.04.2012 tagaseljaotsusega. 09.05.2012 esitas kostja esindaja kaja menetluse taastamiseks. 24.05.2012 kohus taastas menetluse.

KOHTU PÕHJENDUSED

4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja ja kostja seisukoha ning uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kostja on nimetatud kauba kätte saanud ning kas tal on kohustus tasuda kauba eest.
5.VÕS § 76 lg 1 sätestab, et kohustused tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. Asja müügilepinguga kohustub müüja VÕS § 208 lg 1 järgi andma ostjale üle asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma ostuhinna ja võtma asja vastu. Tulenevalt VÕS § 85 lg-st 1 peab võlgnik kohustuse täitma lepingu või seadusega kindlaksmääratud kohas. Kohtus vande all ülekuulatud hageja seadusliku esindaja MA ütlustest nähtub, et hageja ja kostja sõlmisid müügilepingu, millega kostja tellis hagejalt kaupu. Müügilepingu olemasolu nähtub ka kohtule esitatud dokumentaalsetest tõenditest, sealhulgas

saatelehtedest ja ka poolte vahel peetud kirjavahetusest võib aru saada, et isikud, kellega hageja suhtles, tegutsesid kostja nimel. Hageja seadusliku esindaja MA ütluste kohaselt leppisid pooled kokku, et kaup tarnitakse kostja tootmisüksusesse Vinni valda, Kadila külla. VÕS § 209 lg 4 kohaselt, kui müüja on kohustatud asja ise ostjani toimetama, peab ta asja üle andma ostja valdusse. Kauba viis kohale hageja seaduslik esindaja, sest nii olid pooled kokku leppinud. Seega pidi hageja kauba vedama ja üle andma määratud tootmisüksuses. Kohus leiab, et antud juhul võib valduse üleandmist jaatada, kuna kostja valduses oleva tootmisüksuse territooriumile kauba toimetamist saab pidada kauba üleandmiseks müüja poolt.

6.TsMS § 230 lg 1 järgi peavad menetlusosalised tõendama oma väiteid. Kostja on esitanud vastupidiseid väiteid, aga ei ole tõendanud, et leping puudus ja ta ei ole kaupu saanud. Kohus leiab, et hageja on piisavalt tõendanud, et kaup anti üle ja leping on hageja poolt täidetud.
7.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja pole täitnud müügilepingust tulenevat põhikohustust, s.o maksta ostuhind. Seega on kostja rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust tasuda müüjale kauba eest. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja § 108 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, kui võlgnik on rahalist kohustust rikkunud. Eelnevast lähtudes asub kohus seisukohale, et hageja nõue kostja vastu 2 173, 98 euro väljamõistmiseks on põhjendatud.
8.Lisaks palub hageja kostjalt välja mõista viivised arvete tasumata jätmisega viivitamise eest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel võib võlausaldaja nõuda võlgnikult alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni viivitusintressi ehk viivist. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub 7% aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kostja on kohustatud tasuma viivist seaduses sätestatud määras, sest pooled ei ole viivise määras kokku leppinud. Hageja on esitanud viivisenõude seisuga 29.06.2012 summas 144,44 eurot. Alates hagi esitamisest kuni kohtuotsuse tegemiseni, s.o 30.06.2011-22.06.2012, on viivis 155,70 eurot. Seega on viivisenõue seisuga 22.06.2012 300,14 eurot. TsMS § 367 sätestab, et viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus asub seisukohale, et on põhjendatud kostjalt välja mõista viivis kuni 22.06.2012 summas 300,14 eurot ja pärast kohtuotsuse tegemisest kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras kuid nii, et viivisvõlgnevus ei ületaks põhivõlga.
9.Menetluskulud tuleb TsMS § 162 lg 1 ja § 173 lg 1 alusel jätta kostja kanda. Menetluskulude kindlaksmääramise taotlus tuleb kohtule esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 08.07.20262-26-107585/9Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.07.20262-26-110489/8Harju Maakohus Tallinna kohtumaja