2-12-12571/10 - Võlaõigus - Võõrandamislepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb apellatsioonkaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 27.03.2012.a esitatud hagiavalduse kohaselt ostis kostja hagejalt 2011.a veebruaris ehituskaupu, mille kohta esitas hageja arved nr 1137850, 1137920, 1137928 kogusummas 4364,90 eurot. Tulenevalt kostja palvetest esitas hageja arvetele nr 1137920 ja nr 1137928 kreeditarved, kuna kostja väitis, et maksetingimustes puudus kokkulepe. Pärast kreeditarvete esitamist esitas hageja kostjale koheselt samas summas sama kauba eest uued arved. Kostja on võlgnevust tunnistanud, kuid on tasunud üksnes 2000 eurot, mille hageja on arvestanud arve nr 1137850 katteks. 22.03.2012.a seisuga võlgneb kostja viivist 253,32 eurot. Eeltoodust tulenevalt palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2364,90 eurot, viivise 253,32 eurot ja viivise alates hagiavalduse esitamisest kuni põhivõla tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt. Kostja tunnistas, et on saanud arvel nr 1137850 märgitud kaubad ning tunnistas sellest arvest tulenevat põhivõlgnevust summas 729,54 eurot. Hageja ei ole tõendanud, et ta oleks teiste arvete alusel kostjale kaubad üle andnud. Kostja ei ole muid võlgnevusi tunnistanud. Kohtu põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on saanud hagejalt arve nr 1137850 alusel ehituskaupu summas 2794,54 eurot. Hagiavalduse kohaselt on kostja tasunud arvest 2000 eurot. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks rohkem tasunud. Seega on kostja põhivõlgnevus hageja ees arve nr 1137850 järgi 794,54 eurot. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et hageja on esitanud kostjale 16.02.2011.a arve nr 1137928 summas 206,41 eurot ja arve nr 1137920 summas 1363,95 eurot. 05.09.2011.a on hageja esitanud kostjale kreeditarve arvele nr 1137928 summas -206,41 eurot ja kreeditarve arvele nr 1137920 summas -1363,95 eurot. Samuti on hageja esitanud 05.09.2011.a kostjale arve nr 1139210 summas 206,41 eurot ja arve nr 1139214 summas 1363,95 eurot. Arvetest nähtuvalt on arved nr 1137928 ja 1139210 ning arved nr 1137920 ja 1139214 esitatud samade kaupade eest. Poolte vahelisest e-kirjavahetusest nähtub, et 05.09.2011.a, peale kreeditarvete ja uute arvete esitamist, on kostja nõustunud kaupade mahtudega, samuti on kostja nõustunud kaupade eest tasuma. E-kirjavahetusest tuleneb, et jutt käib arvetel nr 1139210 ja nr 1139214 märgitud kaupadest. Kohus leiab, et kostja 05.09.2011.a e-kirjas antud lubadust kauba eest tasuda saab pidada deklaratiivseks võlatunnistuseks. Deklaratiivse võlatunnistuse tagajärjeks on, et võlatunnistuse väljastanud isik peab tõendama, et võlgnevust ei ole tekkinud või et see on tasutud. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et tal ei ole arvete nr 1139210 ja nr 1139214 alusel võlgnevust hageja ees tekkinud või et võlgnevus oleks tasutud. Sellest tulenevalt on arvest nr

1139210 tulenev nõue summas 206,41 eurot ja arvest nr 1139214 tulenev nõue summas 1363,95 eurot põhjendatud. VÕS § 108 lg 1 sätestab, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 2364,90 eurot. Kuna kostja on viivitanud põhivõla tasumisega, siis on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 367 võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista viivis 22.03.2012.a seisuga 253,32 eurot ning alates 27.03.2012.a viivis põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude tasumiseni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis tuleb menetluskulud jätta kostja kanda. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. TsMS § 174 lg 3 kohaselt esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.