Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamise kohta tehtud kohtumääruse peale võivad võlgnik, pankrotiavalduse esitanud võlausaldaja ja ajutine haldur esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. (PankrS § 23 lg 7, TsMS § 661 lg 2). Asjaolud ja avaldus 16.02.2011 esitas SOÜ avalduse pankroti väljakuulutamiseks. Esitatud avalduse kohaselt sõlmisid võlausaldaja ja võlgnik alltöövõtulepingu nr 03-130111, mille kohaselt võlausaldaja paigaldas võlgniku ülesandel projektijärgsed tooted ja seadmed. Avalduse esitamise päeva seisuga on võlgnik talle esitatud arvest ühe tasunud osaliselt ja teine arve on täies mahus tasumata. 18.10.2011.a. on võlgnikule esitatud pankrotihoiatus. Võlgnik ei ole võlgnevust tasunud ning võlausaldajal on nõue võlgniku vastu summas 15079,76 eurot. Võttes arvesse asjaolu, et võlgnik ei täitnud oma kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist, võlgnik ei ole võlga tasunud 10 päeva jooksul peale pankrotihoiatuse saamist ja võlausaldaja poolt esitatud nõue on selge, leiab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 19.04.2012.a. rahuldas kohus avalduse ning nimetas POÜ ajutiseks halduriks Maire Armi. Võlgniku vastus Võlgnik vastuväiteid avaldusele ei esitanud. Kohtumääruse põhjendused Kohus kuulanud ära võlausaldaja esindaja, võlgniku esindaja ja ajutise halduri, leiab et pankrotiavalduse menetlus tuleb lõpetada. PankrS § 29 lg 1 kohaselt kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt võlgniku teadaolevad kohustused (17 689,76 eurot) ei ole varadega tagatud, püsiv maksejõuetus on tõendatud ja puuduvad eeldused võlgniku kohustuste täitmiseks. Võlgnikul puudub igasugune vara. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku püsiv maksejõuetus kujunes välja 2012 aasta alguseks. Kohtu hinnangul on POÜ juhatus rikkunud Äriseadustiku § 171 ja 180 lg 51 sätestatud kohustusi. ÄS § 171 lg 2 p 1 kohaselt juhatus kutsub kokku osanike koosoleku kui osaühingul on netovara järel vähem kui pool osakapitalist või vähem kui käesoleva seadustiku paragrahvis 136 nimetatud osakapitali suurus või muu seaduses sätestatud osakapitali minimaalne suurus. ÄS § 180 lg 51 järgi kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust 2(4)

olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitama, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Ajutises pankrotimenetluses on tuvastatud, et äriühingu juhatus on põhjendamatult jätnud pankrotiavalduse esitamata. Võlgniku maksejõuetus oli välja kujunenud hiljemalt 2012. aasta alguses, mil võlgnikul majandustegevus puudus, külla aga võeti pangakontolt välja sularaha. Võlgniku juhatuse liige pankrotiavaldust ei esitanud. Võlgniku juhatuse liikme tegevus vastab ka KarS § 3851 sätestatud teo tunnustele, mille eest on ette nähtud rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus. PankrS § 28 lg 2 kohaselt kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuste rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku majandustegevus oli lõppenud 2012 aasta alguseks kui ettevõtte pangakontol nimetatud perioodist enam märkimisväärselt tehinguid ei ole toimunud mis oleks viidanud äritegevusele. Küll aga võeti välja pangaautomaatidest välja pidevalt summasid sularahas. Ajutisele haldurile ei ole võlgniku poolt esitatud dokumente, mis võimaldaksid seostada vastavad arveldused võlgniku põhitegevusalaks märgitud majandustegevusega. Kuivõrd võlgniku juhatuse liige on rikkunud PankrS § 85 lg 1 ja § 87 lg 1 sätestatud kohustusi ning ei ole täitnud oma teabeandmise kohustust, siis ei ole võimalik kindlaks teha maksejõuetuse tekkimise põhjuseid. Kohtu hinnangul on seega võimalik, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega olla pannud toime kuriteo tunnustega teo PankrS § 22 lg 5 mõistes. Pankrotivara moodustamise aluseks saavad PankrS § 109 kohaselt olla tagasivõitmise hagid. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgniku maksejõuetuks muutmise järgselt on pangaautomaatidest välja võetud pidevalt summasid sularahas. Ajutises menetluses haldurile kassadokumente ei esitatud. Samas võib võlgniku selline tegevus viidata kuritarvitustele. Vastavalt ajutise halduri aruandele võlgnikul vara puudub. Kohus avaldas teate väljaandes Ametlikud Teadaanded vastavalt PankrS § 30. Võlausaldajad pankrotimenetluse kulude tasumiseks soovi ei avaldanud. Toodud asjaoludel lõpetab kohus pankrotiavalduse menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri tasu ning ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Ajutine haldur on esitatud aruande kohaselt kulutanud PankrS §-st 22 tulenevate ülesannete täitmiseks 12 tundi ning palub määrata ajutise halduri töötasuks 1 187,50 eurot ning hüvitiseks tehtud vajalike kulutuste katteks 192 eurot (sh käibemaks). 3(4)

Kohus leiab, et ajutise halduri tasunõue on põhjendatud. Võlgnikul vahendid kulude kandmiseks puuduvad, mistõttu kuuluvad pankrotimenetluse kulud väljamõistmisele võlausaldajalt ajutise halduri kasuks. Võlgnikul rahaliste vahendite puudumise korral peab võlausaldaja pankrotiavalduse esitamisel arvestama võimalusega, et pankrotimenetluse kulud võivad jääda tema kanda. PankrS § 150 lg 4 ja TsMS § 146 lg 1 p 2 alusel kuuluvad pankrotimenetluse kulud võlausaldajalt väljamõistmisele ajutise halduri kasuks. TsÜS § 46 lg 1 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda 10 aastaks vastutavale hoiule Rain Elmikule.

Karin Sonntak Kohtunik

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.