Asjaõigus › Omandiasjad

kasutusse jääb maatükk elamu ja tänava vahel kogu elamu laiuselt ning elamu õuel olev maatükk alates kaevust kuni kinnistu piirini pindalaga 160 m2 . Kinnistul XXX Elvas asuv kaev jääb kaasomanike ühiskasutusse. Saata kohtumäärus kinnisasja kasutuskorra muutmise ja täiendamise kohta ning koopiad toimikulehekülgedest 17, selle pöördel, 18, 73 ja 74 kohtumääruse jõustumisel Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale vastava märkuse sissekandmiseks kinnistusregistri registriossa nr XXX III jakku. Denis Stetsi kohustuseks on hooldada kinnistuga XXX Elvas piirnevat kõnniteed kinnistu poole pikkuse ulatuses selle garaažipoolses osas. Liivi-Laid Jõgi on kohustatud hooldama kinnistuga XXX Elvas piirnevat kõnniteed jalgvärava poolses osas kinnistu poole pikkuse ulatuses. Menetluskulud jätta Liivi-Laid Jõgi kanda. Määrus saata avaldaja esindajale ja puudutatud isikule ning pärast selle jõustumist kande tegemiseks Tartu Maakohtu kinnistusosakonnale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on viisteist päeva määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest alates. Asjaolud Denis Stets on Elvas XXX asuva kinnistu registriosa numbriga XXX kaasomanik 1⁄2 mõttelise osa ulatuses. Kinnistu teine kaasomanik on Liivi-Laid Jõgi. Kinnisasja suhtes on varasemate kaasomanike vahel sõlmitud 07.05.2001 kasutuskorraleping, mille kohta on tehtud vastav kanne kinnistusregistri registriosa kolmandasse jakku. Kasutuskorralepingu punkt 2 kohaselt on kaasomanike vahel kindlaks määratud kinnistul asuvate ehitiste ruumid, mis jäävad ühe või teise kaasomaniku kasutusse, ja ruumid, mis jäävad kaasomanike ühiskasutusse. Maa on kasutuskorra lepingu kohaselt ühiskasutuses. Avaldaja on seisukohal, et L.-L. Jõgi rikub teise kaasomaniku õigusi ja huve kaasomandi valdamisel ja kasutamisel, ta ei järgi kasutuskorda. Elamu elektrikilp asub L.-L. Jõgi valduses ja kasutuses olevas ruumis. Lahkudes (L.-L. Jõgi viibib suurema osa ajast Suve talus Võllinge külas Puhja vallas Tartumaal) lülitab L.-L. Jõgi elektri välja ning avaldaja jääb ilma elektrita. Kuivõrd veevarustus töötab elektriga, ei saa avaldaja ka vett kasutada. L.- L. Jõgi ei anna nõusolekut elamus 3-faasilise elektriarvesti paigaldamiseks, et välja ehitada eraldi elektrisüsteemid, mille tulemusena saaks kumbki kaasomanik sõlmida eraldi lepingu elektrimüüjaga. L.-L. Jõgi kasutab keldris ruume 2 ja 4, sauna, pesukööki ja kuuri üksinda, kuigi vastavalt kasutuskorra kokkuleppele olid need ruumid ette nähtud ühiseks kasutamiseks. L.-L. Jõgi ei luba avaldajal kasutada keldris olevat veepumpa ning nõuab, et avaldaja ehitaks välja eraldiseisva veevarustuse süsteemi. Maa kasutamine peaks kasutuskorra kokkuleppe kohaselt toimuma ühiselt, kuid L.-L. Jõgi ei luba avaldajal teha kinnistul mitte mingeid aiatöid või koristamist. L.-L. Jõgi ei anna nõusolekut elamu liitmiseks Elva linna poolt ehitatava tsentraalvee- ja kanalisatsioonisüsteemiga. L.-L. Jõgi poolt tehtavad takistused on muutnud võimatuks avaldajale tema kaasomandi osa kasutamise. L.-L. Jõgi käitub avaldaja perekonnaliikme - tema ema suhtes - äärmiselt jämedalt, põlglikult ja solvavalt, mida tõendavad L.-L. Jõgi poolt S. Stetsile saadetud või jäetud kirjad. Avaldaja taotleb kohtult, et kohus kohustaks L.-L. Jõgi lõpetama D. Stetsi õiguste rikkumine ja kahjustamine; lugeda kohtulahendiga, mis asendab L.-L. Jõgi nõusolekut, antuks XXX Elvas kaasomaniku L.-L. Jõgi nõusolek AS-le Eesti Energia 3-faasilise arvesti paigaldamiseks; lugeda kohtulahendiga, mis asendab L.-L. Jõgi nõusolekut, antuks XXX Elvas kaasomaniku L.-L. Jõgi nõusolek Elva Linnavalitsusele väljaehitatava kanalisatsioonisüsteemiga ühinemiseks; tühistada või muuta 07.05.2001 Tartu notar Mati Alliku poolt tõestatud avaldus Tartu Maakohtu kinnistusametile ning muuta kinnistu kasutuskorda; edastada kohtulahend kinnistusosakonnale vastava kande tegemiseks; määrata kinnistul asuvate ruumide kasutuskord

vastavalt 07.05.2001 eksplikatsioonile: L.-L. Jõgi ainukasutusse jäävad ruumid 2, 7, 8, 9, 10, 11, 15, 16, 17; Deniss Stetsi ainukasutusse jäävad ruumid 4, 13, 14, 19, 20, 21, 22, 23, 24; ühiskasutusse jäävad ruumid 1, 3, 5, 6, 12, 18; sissepääsuks kaasomandis olevasse elamusse määrata L.-L. Jõgile ruum 9 ja D. Stetsile ruum 5; määrata maa kasutamine vastavalt avaldusele lisatud eksplikatsioonile, kummalegi 204 m2. Avaldaja on nõus igasuguse muu mõistliku ettepanekuga ruumide ja maa kasutuskorra osas, soovides tingimata ainult eraldi sissepääsude määramist ja esiku ümberehitamist, et vältida vastastikust kokkupuutumist ja segamist. Avaldaja on seisukohal, et menetluskulud tuleb jätta puudutatud isiku kanda, kes teeb avaldajale takistusi kaasomandi osa kasutamisel ning on oma käitumisega põhjustanud avalduse esitamise kohtusse. Liivi-Laid Jõgi esitas kohtule kirjaliku vastuse avaldusele. Vastuse kohaselt ei tunnista puudutatud isik avaldaja nõudeid. D. Stets ei viibi elamus, mistõttu ei ole kuidagi põhjendatud tema taotlused teha ümber ruumide ja maa kasutuskord. Elektri tarbimise võimaldamiseks ja selle eest maksmise tagamiseks on L.-L. Jõgi teinud ettepaneku paigaldada D. Stetsi kasutusse vahevoolumõõtja, mille paigaldamise ja ümberehituse kulud maksavad kaasomanikud võrdselt. Ei saa anda nõusolekut 3-faasilise elektrisüsteemi väljaehitamiseks, sest D. Stets ainult lõhub elektrisüsteemi. 2008. aasta talvel külmus II korruse veetorustik ja lõhkedes ujutas üle ruumid I korrusel. D. Stets ei võtnud avarii likvideerimiseks midagi ette. Puudutatud isik oli teinud sanitaarremondi koridoris, mille värv sai kannatada ja millist kahju ei ole keegi puudutatud isikule hüvitanud. Keldri kasutamist ei ole L.-L. Jõgi keelanud. D. Stetsi ema kasutas sauna pesu pesemiseks seni, kuni keeras katki külmavee kraani. Puudutatud isik ei mõista, miks viibib avaldaja kaasomandi osas pidevalt avaldaja ema, kuigi tema kodu on mujal. Puukuur on puude jaoks ning L.-L. Jõgi ei anna nõusolekut sinna teise sauna rajamiseks. Keldriruumis 2 ja 3 asuvad veepumbad. Hoidlana saab kasutada ruumi 4, mis tuleks jagada diagonaalselt pooleks. Tervitatav on soov eraldi sissepääsude rajamiseks, kuid mitte avaldaja soovitud viisil. L.-L. Jõgi teeb ettepaneku, et avaldaja ehitab esikus oleva akna kohale ukse ja saab nii eraldi sissepääsu garaaži eest. Esiku poolt võib ta trepi kinni ehitada. L.-L. Jõgi on nõus sellega, et D. Stets ehitab enda jaoks II korrusele WC ning esiku kõrval olev kuivkäimla jääb L.-L. Jõgi ainukasutusse. Maakasutus on jagatud suulisel kokkuleppel, millest ei pea kinni ainult D. Stets ja tema ema. 2010. aasta suvel hooldas kogu aeda L.-L. Jõgi, avaldaja ja tema ema ei teinud midagi. L.-L. Jõgi ei pea vajalikuks liituda ühisveevärgi- ja kanalisatsiooniga ning ei kavatse anda sellekohast nõusolekut. L.-L. Jõgi tunnistab jämedate ütlemistega kirjade saatmist, kuid nendele kirjadele on eelnenud kaasomaniku või tema ema jäme käitumine. Menetluskulud palub L.-L. Jõgi jätta avaldaja kanda, sest paljud probleemid on lahendatavad kohtuväliselt. Kohtuistungil 20.03.2012 loobus avaldaja kanalisatsioonisüsteemiga liitumiseks nõusoleku saamise nõudest, sest liitumine on avaldaja poolt ära tehtud. L.-L. Jõgi nõustus ühiskasutuses olevate ruumide jagamisega selliselt, et temale jääb puukuur, saun pesuköögiga jääb avaldajale. Selliselt sissepääsude korraldamisele, et sissepääs tema kasutuses olevasse elamuosasse on veranda kaudu, vaidles puudutatud isik kindlalt vastu. Talveks on veranda uks kinni topitud, sest külma tuleb sisse. Puid kööki tuleks tuua läbi tubade. Üldse on kehtiv kasutuskord piisavalt hea, selge ja kõikide huve arvestav, et L.-L. Jõgi ei näe vajadust selle muutmiseks. Kohus viis 13.04.2012 läbi paikvaatluse kinnistul XXX Elvas. Paikvaatluse aeg oli menetlusosaliste juuresolekul määratud kindlaks kohtuistungil. L.-L. Jõgi paikvaatluse ajal kinnistule ei ilmunud. Elekter oli välja lülitatud. L.-L. Jõgi kasutuses olevaid ruume vaadelda ei saanud ning elektri puudumise tõttu ei olnud võimalik vaadelda keldrit. Pärast paikvaatlust esitas avaldaja 15.05.2012 kohtule täiendavad seisukohad. Avaldaja jäi taotluse juurde saada nõusolek elektrisüsteemi ümberehituseks, mille kohta on avaldajale väljastatud sellekohased tehnilised tingimused. Ruumide kasutuskorra määramise nõudmise osas muutis avaldaja oma nõuet ning palus L.-L. Jõgi ainukasutusse jätta ruumid 4, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 14; D. Stetsi ainukasutusse ruumid 2, 13, 15, 16, 17, 19, 20, 21, 22, 23, 24 ja

ühikasutusse ruumid 1, 3, 5, 18. Elamu I korruse plaanil märgitud ruum 6 jaotada vastavalt Elva Linnavalitsuse poolt 08.05.2012 antud tõendi lisas joonis 1 esitatud jaotusele, kusjuures ruum 6A jääb avaldaja ja 6B L.-L. Jõgi ainukasutusse. Sissepääsude määramise nõude osas avaldaja muudatusi ei esitanud. Avaldaja soovib, et kinnistul olev kaev jääb kaasomanike ühiskasutusse, veevarustuse tema ainukasutusse jäävasse ruumi tagab kumbki kaasomanik iseseisvalt. Maa kasutamine jagada vastavalt lisatud asendiplaanile. Oluline on kindlaks määrata kinnistu ette jääva kõnnitee hooldamise kord: garaaži ette jääva tänava kõnnitee hooldab D. Stets ja ülejäänud osas kinnistu ette jäävat kõnniteed hooldab L.-L. Jõgi. Kohus saatis avaldaja täiendavad seisukohad L.-L. Jõgile tema poolt kohtule teatatud aadressil. Menetlusdokumendid tagastati kohtule postiteenust osutava isiku märkega 4.06.2012: „Keeldub. Ei soovi vastu võtta.“ TsMS § 325 alusel loeb kohus menetlusdokumendi kätte toimetatuks alates selle vastuvõtmisest keeldumisest. Puudutatud isik ei ole ei kohtu määratud tähtajaks, so 8. juuniks 2012, ega ka hiljem esitanud kohtule ühtegi kirjalikku seiskohta või vastuväidet avaldaja esitatud nõuete osas. Kohtu seisukoht Asjaõigusseaduse (AÕS) § 72 lg 1 ja 3 kohaselt Kaasomanikud valdavad ja kasutavad ühist asja kokkuleppe või kaasomanike enamuse otsuse kohaselt, kui sellele enamusele kuulub suurem osa ühises asjas. Kaasomanikul on õigus ühist asja kasutada niivõrd, kui see ei takista teiste kaasomanike kaaskasutust. AÕS § 79 lg 1 ja 2 kohaselt Kaasomanikevahelised kaasomandi valdamist, kasutamist ja kaasomandi lõpetamist puudutavad kokkulepped kehtivad ka kaasomanike õigusjärglaste suhtes. Kui kaasomandis on kinnisasi, siis kehtivad käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kokkulepped kaasomanike õigusjärglaste suhtes vaid juhul, kui need on kantud märkusena kinnistusraamatusse. Avaldaja taotlus eraldi elektrisüsteemide väljaehitamiseks uue 3-faasilise arvesti paigaldamise kaudu on põhjendatud. Puudutatud isik Liivi-Laid Jõgi takistab kaasomaniku kaaskasutust sellega, et lahkudes elamust lülitab kilbist välja elektri. Vahearvesti paigaldamine ei välista seda, et L.-L. Jõgi lülitab ikkagi elektri välja. Kohus on paikvaatlusel tuvastanud, et D. Stetsi kasutuses olevates ruumides puudus sel ajal elekter. D. Stetsi selgituste kohaselt on elekter L.L. Jõgi poolt lahkudes alati välja lülitatud. Elektrikilbile kohus juurde ei pääsenud, sest L.-L Jõgi ei ilmunud paikvaatluse ajal kinnistule XXX Elvas ja kilp paikneb L.-L. Jõgi kasutuses olevas elamuosas. D. Stets on kohtule esitanud Eesti Energia Jaotusvõrgu OÜ Tartu regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused võrkude ümberehituseks nr 199394 objektil XXX Elvas. Seega on elektrivõrgu ümberehitus võimalik ja vajalik, et tagada mõlema kaasomaniku võrdsed võimalused kaasomandi kasutamisel ning kõrvaldada ühe kaasomaniku poolt tehtavad takistused. Kohus annab kohtulahendiga, mis asendab kinnistu kaasomaniku Liivi-Laid Jõgi nõusolekut, nõusoleku elamus XXX Elvas elektrivõrgu ümberehituseks vastavalt tehnilistele tingimustele nr 199394, 05.04.2012. Kohtule on esitatud Liivi-Laid Jõgi ja Sirle Seltini vahel 07.05.2001 sõlmitud notariaalne hoonestatud kinnistu kasutuskorraleping ning nimetatud lepingu kohta on tehtud märkusTartu Maakohtu kinnistusosakonna Tartu maakonna kinnistusregistri registriosa number XXX III jakku (tl 15-19). AÕS § 79 lg 2 kohaselt kehtib kaasomanike vahel kokku lepitud ja kinnistusraamatusse kantud kasutuskord ka Denis Stetsi suhtes. Kohus on seisukohal, et avaldaja on põhjendanud kasutuskorra muutmise vajadust. Avaldus on esitatud eesmärgiga määrata kummalegi kaasomanikule eraldi sissepääs kasutuses olevasse elamuosasse ja jagada ära võimalikult paljude ruumide kasutusõigus, sest kaasomanike omavahelised suhted on täiesti ilmselt väga halvad. L.-L. Jõgi ei eitanud kohtule, et on saatnud äärmiselt solvava sisuga kirju D. Stetsi emale. L.-L. Jõgi on ainult kinnisasja kaasomanik, seega ei ole temal õigust määrata, kellel lubab avaldaja oma kaasomandi osa kasutada ja selles elada. Kohus on avalduses esitatud asjaolude, avaldusele lisatud tõendite, puudutatud isiku vastuväidete ning paikvaatlusel tuvastatu alusel seisukohal, et avaldaja taotletud kasutuskorra muutmine on sisuliselt mõlema kaasomaniku huvides, eraldades kaasomanike kasutuses olevad ruumid selgelt ning võimaldades kasutada kaasomandit võimalikult vähe omavahel kokku puutudes.

Avaldaja on soovinud määrata D. Stetsi kasutuses olevasse elamuosasse sissepääs ruumi 5 kaudu ning L.-L. Jõgi kasutuses olevasse elamuosasse sissepääs ruumi 9 kaudu. Selleks, et eraldada seni ühiskasutuses olnud ruum 6 kaheks osaks, on D. Stets nõus ehitama enda kulul trepikotta vaheseina. Pärast ruumi 6 vaheseina ehitamist oleks see jagatud kaheks osaks: 6A ja 6B, kusjuures 6A jääb D. Stetsi kasutusse ja 6B – L.-L. Jõgi kasutusse. Ümberehituse võimalikkust kinnitab Elva Linnavalitsuse nõusolek XXX elamus ühe vaheseina ehitamiseks vastavalt tõendi lisaks olevale joonisele (tl 72, 73). Tõendi kohaselt kuivõrd ehitise kasutusotstarvet ei muudeta, tegemist ei ole sellise ehitamisega, mis nõuaks vastavat luba ja kaasomanikel säilib võimalus oma varale ligi pääseda, ei nõua linnavalitsus selles asjas täiendavate dokumentide esitamist ning omakorda ei väljasta neid. Eeltoodu alusel kohus muudab 07.05.2001 notariaalselt kokku lepitud kasutuskorralepingut ning määrab nimetatud kasutuskorralepingu lisaks oleval eksplikatsioonil (tl 17, selle pöördel ja tl 18) ning kohtule esitatud põhikorruse eksplikatsioonil (tl 73) märgitud ruumide kasutuskorra järgmiselt: Liivi-Laid Jõgi ainukasutusse jätta ruumid 4, 6B, 7, 8, 9, 10, 11, 12,

kindlaksmääramisel on kohtul diskretsiooniõigus ning kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ja asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, tulenevalt TsMS §-s 477 lg 5 sätestatust. D. Stets ei ole kohtule mõistlikult põhjendanud, miks temale jääb ainult garaaži laiuselt kõnnitee puhtana hoidmise kohustus ning L.-L. Jõgile üle kolme korra pikem kõnnitee osa. Kohus on seisukohal, et võrdsetes mõttelistes osades kaasomanikud on kohustatud ka võrdsetes osades kandma nö ühiskondlikke koormisi, sealhulgas kinnistuga piirneva kõnnitee puhtana hoidmise kohustust. Kohus on seisukohal, et mõistlik ja põhjendatud on panna D. Stetsile kohustus hooldada kinnistuga piirnevat kõnniteed pooles pikkuses garaažipoolses osas, kuivõrd garaaž on määratud D. Stetsi ainukasutusse. L.-L. Jõgi on kohustatud hooldama kinnistuga piirnevat kõnniteed jalgvärava poolses osas kinnistu poole pikkuse ulatuses. Menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 1 2. lause alusel Liivi-Laid Jõgi kanda. Kohus on seisukohal, et menetluskulude jätmine avaldaja kanda, kuigi lahend tehakse ka tema huvides, ei oleks asjaolusid arvestades õiglane. Avaldus on põhjendatud ning puudutatud isiku poolt avaldajale kaasomandi kasutamises takistuste tegemine, mida ei saanud kõrvaldada kohtu poole pöördumiseta, on kohtule tõendatud. Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.