Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Asjaolud

14.03.2012 esitas RGOÜ (likvideerimisel) Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Äriühingu põhitegevusalaks oli transportteenuste osutamine ja IT tarvikute müük. Võlgnikul tekkisid makseraskused kuna laekumata jäi suur debitoorne nõue, mis tekitas käibevahendite puuduse. Äriühingul varad puuduvad, kohustusi on 14 638 euro ulatuses. Võlgnik ei ole suuteline oma kohustust täitma. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 20.04.2012 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise haldur aruande kohaselt on võlgnikul vara 408,80 eurot, kohustusi on 14 638,14 euro ulatuses. Reaalsed tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused puuduvad. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 tähenduses. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 875 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 288,75 eurot, ja teostatud kulutuste hüvituseks 67,50 eurot. Ajutine haldur palub tasu ja hüvitise välja maksta OÜ-le Parasmäe. 29.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 2 000 eurot. Ajutine haldur palus raamatupidamisdokumentide hoidjaks määrata ALP. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde ning nõustus ajutise halduri aruandega. 31.05.2012 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 31.05.2012 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 408,80 eurot, kohustusi on 14 638,14 euro ulatuses. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise

halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Ajutine haldur palub tasuks mõista 875 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 288,75 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 67,50 eurot ning palub tasu ja kulutuste hüvitise maksta välja OÜ-le Parasmäe. Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 12,5 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Haldur palub välja mõista hüvitis vajalike kulude katteks 67,50 eurot. Kulud seisnevad arvestuslikes büroo- ja transpordikuludes. Kohus leiab, et kulutused on põhjendatud ja vajalikud ning kuuluvad väljamõistmisele. Seetõttu on põhjendatud määrata halduri tasuks võlgniku vara arvelt 875 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 288,75 eurot) ning hüvitis kulutuste katteks 67,50 eurot, mis kanda OÜ-le Parasmäe. Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Haldur palub selleks isikuks määrata ALP, kes on kinnitanud, et on nõus dokumentide hoidmisega.

Meelis Eerik Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.