2-12-16893/12 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Viru Maakohus Narva kohtumaja - lahend.ee

2-12-16893 Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et Võlgnik on esitanud registriosakonnale majandusaasta aruandeid ainult kahel aastal, aastatel 1998. ja 1999.a-tel. 1998.a. majandusaasta kohta esitatud majandusaasta aruande kohaselt oli Võlgniku põhitegevusalaks spetsialiseerimata hulgikaubandus ning 1999.a. majandusaasta kohta esitatud aruande kohaselt kinofilmide ja videote tootmine. Rohkem majandusaasta aruandeid Võlgnik registriosakonnale esitanud ei ole. Võlgnikul ei toimunud majandustegevust juba 2000 aastast, seega pankrotimenetluse algatamise seisuga Võlgnikul majandustegevus puudub. Võlgnik on pankrotiavalduses märkinud oma kohustuste kogusummaks 2846,05 eurot. Vara on Võlgnikul väärtuses 0 eurot. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgnik oli ajutise halduri nimetamise seisuga maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 tähenduses. Võlgnik ei suuda rahuldada võlausaldajate nõudeid ning võlgniku vara ei kata tema kohustusi ning sellekohane seisund ei ole ajutine võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt. Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korralduse kohta Ajutisele haldurile e-äriregistrist kättesaadava info kohaselt ei ole Võlgnik esitanud oma tegevuse ajal majandusaasta aruandeid korralikult. Aruandeid ei ole esitatud alates 2000 aasta majandusaastast, kuid sellest ajaks ei toimunud ka enam Võlgniku majandustegevust ning Võlgnik oli sundlõpetatud ja määratud Võlgnikule likvideerija. Samas ajutine haldur ei ole tuvastanud, et Võlgniku raamatupidamist ei oleks peetud korrektselt. Hinnang töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta Kuna äriühingul puudub majandustegevus juba 2000 aastast, siis puuduvad töötajad ning pole võimalik anda hinnangut töötajate kvalifikatsioonile ja nende töötamise jätkamise võimaluste kohta. Hinnang juhtorganite tegevuse kohta Ajutise pankrotihaldur kogutud info kohaselt oli äriühingu juhatuse liikmeks alates ettevõtte loomisest kuni likvideerija määramiseni Igor Kalinin. Igor Kalinin oli ka määratud likvideerijaks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul juhatuse liikme tegevuses võib olla tegemist äriseadustikust tulenevate kohustuste rikkumisega, mis seisneb pankrotiavalduse tähtaegselt esitamata jätmises. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgniku juhatuse liige Igor Kalinin oleks pidanud esitamata Võlgniku pankrotiavalduse juba hiljemalt 2000 aastal, kui esitati täitmiseks Maksu-ja Tolliameti nõue Võlgniku vastu summas 2846,05 eurot ning oli selge, et Võlgnikul puudub vara kohustuste täitmiseks ning tegemist ei ole ajutist laadi maksejõuetusega. Arvestades asjaolu, et juriidilise isiku juhatuse liikme vastu nõude esitamise tähtaeg on 5 aastat kohustuse rikkumisest, siis ei saaks ka esitada kahju hüvitamise nõuet juhatuse liikme Igor Kalinin vastu. Samuti arvestades asjaolu, et Igor Kalinin ́i suhtes on välja kuulutatud füüsilisest isikust võlgniku pankrot, siis ei saaks ka seetõttu esitada nõuet Igor Kalinin ́i enda vastu, vaid ainult nõude pankrotimenetluses, mille rahuldamise võimalus puudub kuna nõute esitamise tähtaeg on möödunud, nõudele võidaks ka esitada aegumise vastuväite. Ajutine haldur on seisukohal, et Võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 22 lg 5 tähenduses.

Võlgnik on esitanud registriosakonnale majandusaasta aruandeid ainult 1998 ning 1999 majandusaasta kohta. Alates 2000 aastast Võlgnikul majandustegevus puudub ning registriosakonnale majandusaasta aruandeid esitatud ei ole. Puudub võimalus välja tuua selget maksujõuetuse hetke, kuid maksejõuetuse momendiks võiks lugeda 2000 aastat, kui Võlgniku vastu Maksu-ja Tolliameti avalduse alusel algatati täitemenetlus ning Võlgnik puudus nii majandustegevus kui ka vara, seega Võlgnik ei olnud suuteline kohustust täitma. Andmed varade, kohustuste ja pandiõiguste kohta, koos hinnanguga, kas võlgniku vara katab pankrotimenetluse kulud Ajutine pankrotihaldur on tuvastanud, et võlgnikul vara puudub. Võlgnikul raha 0 EUR. Võlgnikul on kohustus summas 2846,05 eurot (tegemist on võlgnevusega Maksu-ja Tolliameti ees, mille alusel on alustatud täiteasi, mis on kohtutäitur Krista Järvet menetluses (täiteasi nr 167/2002/9021). Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku vara ei kata pankrotimenetluse kulusid. Ajutine haldur pöördus Võlgniku varade ning võlgade kindlakstegemiseks ka erinevatesse registritesse ning muudesse asjaomastesse institutsioonidesse. Krediidiasutustelt saadud informatsiooni kohaselt Võlgnikul vara puudub. Võlgnik oma arveldusarvet ainult AS-is Swedbank ning SEB Pank, kuid kontode saldo on 0 eurot. Mõlemas pangas olevatele arvelduskontodele on seatud arest Maksu-ja Tolliameti kasuks. Liisingfirmadest saadud vastuste kohaselt lepingud ja kohustused puuduvad. Kinnistusraamatu andmetel võlgniku omandis kinnistuid ei ole. Ehitusregistri andmed: võlgniku omandis olevad ehitised puuduvad. Maanteeameti liiklusregistri andmetel võlgniku nimele registreeritud sõidukeid ning väikelaevu ei ole. Viru Maakohtu Registriosakonna andmetel kommertspandid – puuduvad. Kohtutäituritel täitmisel olevad nõuded – kohtutäitur Krista Järvet täitmisel Maksu- ja Tolliamet nõue Võlgniku vastu summas 2846,05 eurot (kohtutäituril nõude sissenõudmisel on õigus täituritasule summas 135 eurot). Kohtuvaidlused – puuduvad andmed vaidluste kohta. Kuna võlgnikul on kohustusi summas 2846,05 EUR ning varasid 0 EUR, siis võlgniku kohustused ületavad mitmekordselt Võlgniku varasid ning varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks. Ajutine haldur on seisukohal, et puudub reaalne vajadus teostada võlgniku püsiva maksejõuetuse tuvastamiseks veel täiendavat finantsanalüüsi, kuna Võlgniku enda esitatud andmetest nähtub, et võlgnik on selgelt maksejõuetu.

2-12-16893 Hinnang võlgniku majandustegevuse jätkamise ja tervendamise võimaluste kohta, maksejõuetuse olemasolu; iseloom ning põhjused Ajutise pankrotihalduri hinnangul ettevõtte tegevuse jätkamiseks ning tervendamiseks väljavaated puuduvad, kuna ettevõte majandustegevus on lõppenud juba 2000. aastal. Võlgnikul puudub vara, millega oleks võimalik teenida kasumit või siis vara realiseerida, et tasuda oma võlgnevus. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus Võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on Võlgnik püsivalt maksejõuetu nii PankrS § 1 lg 2 kui ka lg 3 sätestatu kohaselt. Võlgniku pankrotiavalduse esitamisel eeldatakse võlgniku püsivat maksejõuetust, seda vastavalt PankrS § 31 lg-le 4. Võlgnik esitas kohtule pankrotiavalduse ning tunnistab selles oma maksejõuetust, seega tuleb ka eeldada võlgniku püsivat maksejõuetust. PankrS § 2 tulenevad pankrotimenetluse eesmärgid, millest üheks on - pankrotimenetluse käigus selgitatakse välja võlgniku maksejõuetuse põhjused. Võlgnikul puudus majandustegevus juba 2000 aastal. Võlgnikul puudusid rahalised vahendid võlgnevuste tasumiseks juba 2000 seisuga Maksu- ja Tolliametile. Püsiva maksejõuetuse ilmnemise põhjused tulenesid aga üldisest turuolukorrast. Andmed tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimaluste kohta Ajutisele haldurile esitatud andmete kohaselt ei ole ajutine haldur tuvastanud tehinguid, mis oleks selgelt kahjustatud võlausaldajate huve ja mis oleks tagasivõidetavad. Ajutine haldur ei ole tuvastatud tagasinõudmise võimalusi. Kokkuvõte Ajutise halduri hinnangul võlgniku varad ei võimalda võlgniku kohustuste täitmist, mistõttu püsiv maksejõuetus on saabunud ning selline suutmatus kohustusi täita ei ole ajutise iseloomuga. Ajutise pankrotihalduri hinnagul tuleks lõpetada Võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata seda PankrS § 29 lg 1 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada selge nõue juhtorgani liikme vastu. Vaatamata vahendite puudumisest pankrotimenetluse kulude katteks, on huvitatud isikutel (võlausaldaja või võlgnik või kolmas isik) õigus nõuda pankroti välja kuulutamist. Pankroti välja kuulutamist on õigus nõuda tingimusel, kui tasutakse deposiit menetluskulude katteks. Ajutise pankrotihalduri hinnangul minimaalseks deponeeritavaks summaks oleks 3000 EUR, mis kataks ajutise halduri kulusid ja ka halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Juhul kui keegi huvitatud isik tasub deposiidi vastavalt PankrS § 30, siis ajutine haldur on nõus jätkama tegutsemist Võlgniku pankrotihaldurina. Lähtudes eeltoodust avaldab ajutine haldur: võlgnik on püsivalt maksejõuetu; juhul, kui kohus lõpetab Võlgniku pankrotimenetlus raugemisega pankrotti välja kuulutamata, siis nimetada dokumentide hoidjaks võlgniku seaduslik esindaja, likvideerija Gennadi Mihelson, isikukood 35006100223, XXX ning Ajutine haldur palub mõista välja ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused, millega seonduvad täpsemad asjaolud ja summad on toodud lisatud ajutise pankrotihalduri töö ja kulutuste aruandes.

Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega ning kuulanud ära ajutise halduri ja võlgniku, leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1, kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Ajutise pankrotihalduri aruandega on leidnud tõendamist, et võlgnikul puuduvad vara ja vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. Võlgnikul puudub igasugune materiaalne vara, rahalisi vahendeid pangakontodel on kokku 0 krooni. Võlgnikul on teadaolevaid kohustusi summas 2846,05 eurot. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub, samuti puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti raha ei makstud. Nimetatud asjaoludel lõpetab kohus pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 39 p 6 kohaselt lõpetatakse juriidiline isik kohtumäärusega, millega pankrotimenetlus on lõpetatud vara puudumise tõttu. Äriseadustiku (ÄS) § 201 p 22 kohaselt, osaühing lõpetatakse osaühingu pankrotimenetluse raugemisega enne pankroti väljakuulutamist. Vastavalt PankrS § 29 lg 8, kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Ajutisel pankrotihalduril tuleb kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates lõpetada juriidiline isik Augenblick OÜ (likvideerimisel) ja likvideerida Augenblick OÜ (likvideerimisel) likvideerimismenetluseta. Vastavalt ÄS § 219 lg 1 ja lg 2 kohaselt, osaühingu dokumendid annavad likvideerijad hoiule likvideerijale, arhiivipidajale või muule usaldusväärsele isikule. Kui likvideerijad dokumentide hoidjat määranud ei ole, määrab selle vajaduse korral kohus. Dokumentide hoidja nimi, elu- või asukoht ja isiku- või registrikood kantakse äriregistrisse likvideerijate avalduse alusel, kohtu määratud hoidja puhul kohtumääruse alusel. Dokumentide hoidja vahetatakse ja uus hoidja kantakse registrisse kohtumääruse alusel. Augenblick OÜ (likvideerimisel) dokumentide hoidjaks tuleb määrata likvideerija Gennadi Mihelson. Kohus rahuldab ajutise halduri taotluse ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste väljamõistmiseks. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 1, lg 2 ja lg 3, ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja 7(8)

2-12-16893 keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutise pankrotihalduri aruande kohaselt on ajutisel halduril kulunud pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmisele aega 6 tundi ning tasu arvestuses on lähtutud tunnitasust 70 eurot tund. Kokku on ajutise halduri tasu 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks. Pankrotimenetlusega seotud ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste suuruseks on ajutine haldur nimetanud 86,58 eurot. Nimetatud summa koosneb vajalikest kuludest pankrotimenetlusega seotud dokumentide paljundamisel ja trükkimisel, päringutest registritele, transpordikulust ning büroo üldistest kuludest. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu 558,60 eurot ja ajutise halduri tehtud vajalikud kulutused suuruses 86,58 eurot on põhjendatud täies ulatuses. Kohus määrab ajutise halduri tasu suuruseks kokku 558,60 eurot, s.o 420 eurot + sotsiaalmaks, ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste suuruseks 86,58 eurot. Lähtuvalt PankrS § 23 lg 4, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Et pankrotivara puudub, tuleb riigi vahenditest hüvitada ajutise pankrotihalduri tasu ja kulutused määras 397 eurot ja sotsiaalmaks 131,01 eurot, kokku 528,01 eurot ning Riigi tugiteenuste keskusel tuleb riigi vahenditest maksta ajutisele haldurile 528,01 eurot ajutise halduri pangakontole. Riigi vahenditest makstava hüvitise 528,01 eurot ja ajutise halduri tasu ja ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste vahe 30,59 eurot tuleb välja mõista võlgnikult. PankrS § 29 lg 4 kohaselt, kohus avaldab teate menetluse lõpetamise kohta raugemise tõttu väljaandes Ametlikud Teadaanded. Vastavalt PankrS § 39 lg 1, kui võlgnik on kantud äriregistrisse või mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, edastab pankroti välja kuulutanud kohus võlgniku asu- või elukohajärgsele kohtu registriosakonnale viivitamata ärakirjad enda ja kõrgemalseisva kohtu lahenditest, mis on tehtud käesoleva seaduse § 29 lõike 1 alusel. Kanne registrisse tehakse kohe pärast määruse edastamist registriosakonnale. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik