Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud OÜ Farore esitas kohtule 20.03.2012 võlgniku pankrotiavalduse. OÜ Farore tegeles peamiselt ehitustöödega. Majandustegevust alustati 2007. aastal ehituse valdkonnas. Äriühingu raskused tekkisid 2010. aasta lõpus Viljandi Eakate Hooldekodu ehitusel (Lastekodu 6 Viiratsi Viljandi maakond). Selle käigus tekkisid võlgnevused töötajatele (T.V. , M.R. , T.K. , I.S. , M.P. ja Alexander Dorozov). Varmo Mesi sai äriühingu osanikuks ja juhatuse liikmeks juhuslikult ning ei oma ülevaadet äriühingu tegevusest. Seni on tuvastatavad ainult võlad. Tartu Maakohus nimetas 05.04.2012 määrusega OÜ Farore ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Farore on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 4 kohaselt võlgniku esitatud pankrotiavalduse puhul tema maksejõuetust eeldatakse. Majandustegevus Võlgniku asutas Martin Ilves, võlgnik kanti äriregistrisse 09.11.2007. Asutamisest alates on osakapitali suuruseks 40 000 krooni, mille asutaja tasus rahas. Asutamisest kuni 08.11.2010 oli juhatuse liikmeks Martin Ilves. 08.11.2010 loovutas Martin Ilves oma osa Karin Audovale, kes kutsus kohe juhatusest tagasi Martin Ilvese ning valis ennast juhatuse liikmeks. Karin Audova sõnul pidi tema täitma lühiajaliselt variisiku rolli, temal enesel puudus soov ja vajadus võlgniku ettevõtte kaudu tegutsemiseks. 19.01.2011 loovutas Karin Audova oma osa Varmo Mesile, kellele Karin Audova väitel tasuti selle positsiooni vastuvõtmise eest. Varmo Mesi kutsus kohe juhatusest tagasi Karin Audova ning valis ennast juhatuse liikmeks. Ka Varmo Mesil puudus soov ja vajadus võlgniku ettevõtte kaudu tegutsemiseks. Tsiviilasjas nr 2-11-27768 20.03.2012 toimunud kohtuistungil on kohus protokollinud Varmo Mesi ütlused: „Ma ei tea, kas ma olen OÜ Farore juhatuse liige. Ma ei tea, kuidas ma juhatuse liikmeks sain. Ma ei ole OÜ Faroret ostnud. Keegi kirjutas firma minu nimele. Martin Ilvest ei tunne. Ma ei tea, kas OÜ Farore on pankrotis“. Võlgnik alustas tegevust 2008 mais ning tegeles üldehituse, peamiselt fassaaditöödega, samuti kinnisvara üürileandmisega. Martin Ilvese seletuse kohaselt andis OÜ Farore üürile eramuid Tartus XX 11 ja Vahi külas XXX 13. Kumbki nendest eramutest ei kuulunud võlgnikule enesele, vaid olid antud võlgniku kasutusse selleks, et võlgnik neid hooldaks. 2010. aastal üritas võlgnik pakkuda ka veoteenust. Martin Ilvese sõnul soovis ta lõpetada ehitustööde tegemise ning leidis kellegi, kes soovis kasutada võlgnikku ehitustööde hangetel osalemiseks. Martin Ilves ei oska selgitada, miks said pärast teda võlgniku osanikeks ja juhatuse liikmeteks just Karin Audova ja Varmo Mesi. Senistel andmetel lõppes tegevus 2010 lõpus. 2008 ja 2009 kohta on koostatud raamatupidamise aastaaruanded ning 2010 kümne kuu kohta on koostatud pearaamat ja bilanss. Tööinspektsiooni Lõuna inspektsiooni töövaidluskomisjonile antud töötajate seletuste kohaselt tegeles võlgnik alates 2010 sügisest Viljandi Eakate Hooldekodu ehitusobjektil. Sellel objektil oli peatöövõtjaks AS Eston Ehitus, kelle alltöövõtjaks oli E & G Invest OÜ (registrikood 10479050). Võlgnikul võis olla omakorda lepinguline suhe E & G Invest OÜ-ga. E & G Invest OÜ ja võlgniku

ühine tunnus oli see, et mõlema juhatuse liikmeks oli nooremapoolne naiskodanik, kelle ehituse alaste teadmiste ja kogemuste piisavuses on põhjust kahelda. Faktiliselt tegutses objektil E & G Invest OÜ nimel Artur Fjodorov (isikukood 38801182724), kes samal ajal ka võlgniku objektijuhina esinedes värbas töötajaid võlgnikule, andis neile lubadusi tasustamise osas ning samas jättis täitmata nii töötajatele antud lubadused kui ka muid ettevõtlusega tegutsemisega kaasnevaid kohustusi. Ajal, mil võlgniku juhatajaks oli Martin Ilves, korraldas raamatupidamist OÜ Audlin (registrikood 10470451, juhataja Helju Linnas, telefon XXX, e-post XXX). 2008 ja 2009 kohta on koostatud raamatupidamise aastaaruanded. 2010 esimese kümne kuu kohta on jooksvalt raamatut peetud. Selles raamatupidamisarvestuses ei kajastu üldse Viljandi Eakate Hooldekodu ehitusobjektil toimunu. Alates 2010 novembrist puudub raamatupidamisarvestus. Kõik raamatupidamise algdokumendid on kadunud. Puudub usaldusväärne teabekogu, mille alusel saaks õigesti välja selgitada võlgniku vara, sealhulgas kohustuste mahu ja koosseisu, samuti tegevuse tulemi. Artur Fjodorovi kinnitusel jäädi Viljandi Eakate Hooldekodu ehitustöödega seoses võlgu nii mõnelegi ettevõtjale, kuid täpseid andmeid ta ei mäleta. Pealegi olevat objekti peatöövõtja otse tasunud mõnedele alltöövõtja võlausaldajatele. Ei ole teada, kelle ees ja kui suured kohustused eksisteerivad. Vara Võlgniku teadaolev vara piirdub Martin Ilvese poolt tasutud 300 euro suuruse sularaha summaga. AS-is Swedbank avatud arvelduskontolt 1,02 euro suuruse jäägi kättesaamiseks tuleks teha ebaproportsionaalselt palju tööd ning ilmselt nõuaks pank raha väljamaksmisel teenustasu, mis on peaaegu sama suur kui kontol olev summa. Liiklusregistris võlgniku nimele registreeritud sõiduki müüs võlgnik 28.10.2010 Optimum Kinnisvara OÜ-le. Kuigi tegemist oli lähikondsete vahelise tehinguga, mis sel ajal juba käivitunud tegevust silmas pidades ehk ei oleks pidanud sellisel viisil omanikku vahetama, ei ole hetkel teada kedagi, kes sooviks tellida ja rahastada selle tehingu vaidlustamist. Võlgniku aruannete kohaselt oli tema vara väärtus ja koosseis aastate lõikes järgmine: Raha 31.12.2008 226939 31.12.2009 113573 31.10.2010 7955

Nõuded Ettemaks Kaup laos Põhivara Kokku 226939

145945 275823 154342 162297

Võlad Erinevatest allikatest kogutud andmetel on võlgnikul vähemalt järgmised kohustused: Võlausaldaja nimi:

1.1 1.2 1.3

2.1

3.1 3.2 3.3

Aadress:

Võlasumma:

Võlad hankijatele Elion Ettevõtted AS Bestmarki Suurköökide AS

EMT AS

2 061,01 € Endla 16, Tallinn 15033 Veerenni 56, Tallinn 11313 Valge 16, Tallinn 19095

Maksuvõlad Eesti Vabariik Maksu- ja Tolliameti kaudu Endla 8, Tallinn 15177

38 363,22 € käibemaks erijuhtude tulumaks sunniraha intress

Võlad töövõtjatele T.V. I.S. T.K.

552,18 € 908,09 € 600,74 €

22 892,08 € 7 974,68 € 100,00 € 7 396,46 €

9 117,60 € XXX XXX XXX

2 065,77 € 1 074,46 € 1 845,92 €

3.4 3.5 3.6 3.7

XXX XXX XXX XXX

M.R. M.P. A.D. K.T.

1 609,93 € 606,76 € 1 513,39 € 401,37 €

VÕLAD KOKKU:

49 541,83 €

Võlgniku aruannete kohaselt oli tema võlgade koosseis ja maht aastate lõikes järgmine: Võlad hankijatele

Võlad töövõtjatele

Maksuvõlad

Muud võlad

31.12.2008

Kokku:

31.12.2009

22242

31.10.2010

12816

88841

28507

102858

Menetluse raugemine Võlgniku esimese juhataja Martin Ilvese väitel tema juhtimise ajal ettevõttel mingeid probleeme ei olnud. Seda väidet võib pidada kaheldavaks. Kui võlgnikul tõesti oli seisuga 31.10.2010 olemas bilansis kajastatud vara 162 297 krooni väärtuses, mille arvel saanuks probleemideta täita kõik bilansis kajastatud kohustused summas 102 858 krooni, siis võib 2010 sügisel toimunud vangerdusi osaniku ja juhatuse osas pidada mõttetuks ja isegi kahjulikuks. Seisuga 31.10.2010 koostatud bilansis kajastatud kohustused hankijate ees tasuti Martin Ilvese poolt käsutatava võlgniku konto kaudu 2010 lõpuks. Seevastu ei võlgniku ega võlgnikult sõiduki ostnud OÜ Optimum Kinnisvara suhted maksuhalduriga ei kulgenud soovitud viisil. Dokumentide puudumise tõttu ei saa maksejõuetusele eelnenud asjaolusid detailselt käsitleda, kuid on tõenäoline, et võlgniku makseprobleemide alged on tingitud juba esimese juhataja tegevusest. Maksejõuetuse otseseks põhjuseks võib pidada 2010 sügisest alates võlgniku ümber toimunut. Võlgnik tegutses suhteliselt lühikest aega Viljandi Eakate Hooldekodu ehitusobjektil, suutmata teenida töö käigus võetud kohustuste täitmiseks vajalikku summat. Andmete puudulikkuse tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas Viljandi Eakate Hooldekodu ehitusobjektil tekkinud probleemides oli suurem süü peatöövõtjal või tema alltöövõtjatel, sh võlgnikul. Arvestades seda, et juba objektil töö alustamise faasis peeti vajalikuks kasutada variisikut, samuti tegevuse sisu, mahtu ja tulemust kajastava teabe asjus vassimist ja varjamist, on põhjust eeldada, et võlgniku tegevus ei olnud kavandatud ausalt ja korrektselt. Kui võlgnik deklareeris maksuhaldurile varalisi õigusi, kuid samal ajal ei olnud valmis tutvustama deklaratsioonide algandmeid, oli võlgniku jaoks kahjulik tulemus loogiline ja paratamatu. Sama loogiline ja paratamatu on seegi, et pankrotiavalduse menetluses ei ole võimalik hinnata sellist tegevust korrektseks ja ausaks. Tegevuse puudulik dokumenteerimine on käsitatav raske juhtimisveana. Kuna see tingis võlgniku kohustuste märkimisväärse suurendamise, saab väita, et maksejõuetus on vähemalt osaliselt raske juhtimisvea tagajärg. Puuduvad andmed, et võlgniku maksejõuetus oleks kujunenud mõne kuriteo tagajärjel. Võlgniku maksejõuetuse tekkimisele küll võisid kaasa aidata mõned võlgnikust sõltumatud objektiivsed asjaolud, kuid asjaosaliste kidakeelsuse ja tõendite puudulikkuse tõttu ei saa kindlalt väita, kas ja mil määral mõni niisugustest asjaoludest tegelikult võlgnikku mõjutas. Et aga hiljemalt 2010 sügisest alates on võlgniku juhtimisel tahtlikult eiratud pädeva, ausa, hoolsa ja vastutustundliku juhtimise kohustust ja see tõi muuhulgas kaasa võlgniku maksukohustuse märkimisväärse suurendamise, võib maksejõuetuse oluliseks põhjuseks pidada raskeid juhtimisvigasid. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Võlgniku vara piirdub kassas oleva 300 euroga, samal ajal tema kohustuste maht võib olla isegi suurem kui 49 541,83 eurot. Võlgniku ainuosanikuks ja juhatajaks on vanglas kinnipeetav isik, kes ei tea ega tahagi midagi teada võlgnikust ega tema tegevusest. Võlgnikul puudub vara, mille arvel saaks katta ajutise halduri tegevusega kaasnenud menetluskulud ning finantseerida pankroti väljakuulutamisele järgnevat menetlust. Seni ei ole tuvastatud selgeid aluseid pankrotivara suurendamiseks varaliste nõuete esitamise kaudu. Vähetõenäoline, et pankrotivarasse saaks kiiresti ja väikese kuluga nõuda raha, mille arvel saaks läbi viia pankrotimenetluse ning lisaks sellele rahuldada võlausaldajate nõudeid. Töötajate nõuete katteks saab taotleda raha Eesti Töötukassalt. Peamiseks võlausaldajaks on maksuhaldur. Kui maksuhalduri hinnangul on juhataja(te) tegevuses vähemalt raske hooletuse tunnuseid, siis võib maksuhaldur esitada nõude ka otse juhatuse liikme vastu. Pankroti väljakuulutamine ei oleks antud juhul parim viis maksuhalduri nõude rahuldamiseks. Pankroti saab välja kuulutada üksnes juhul, kui keegi võlausaldajatest on nõus tasuma kohtu deposiiti summa, mis katab pankrotimenetluse läbiviimisega paratamatult kaasnevad kulud. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 11.05.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Farore pankrotiavalduse menetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Farore dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu endise osaniku ja juhatuse liikme Martin Ilvese. Ajutise halduri tasu ja kulude hüvitis PankrS § 23 lg 1, 2 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Tasu suuruse arvestamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Kulutuste hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuste suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur on esitanud taotluse, millega palub määrata ajutise halduri tasuks 481,72 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158,97 eurot, ja hüvitatavate kulutuste suuruseks 187,32 eurot. Ajutine haldur on arvestanud töötundideks 14 tundi tunnitasuga 34,41 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu, keerukust ja kutseoskust, on tema tööks kulunud aeg põhjendatud ja Einar Vallandile tuleb tasuks ajutise halduri ülesannete täitmise eest määrata 481,72 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 158,97 eurot, ning hüvitiseks tehtud vajalike ja põhjendatud kulutuste katteks koos käibemaksuga 187,32 eurot. Töötasu tuleb maksta haldurile ja hüvitatavad kulutused tuleb määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le Õigusbüroo Faktootum. PankrS § 23 lg 4 kohaselt võib kohus võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetluse lõpetamisel raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vara puudumisel vajalikeks väljamakseteks, ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista riigi vahenditest kokku mitte suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Kuna kohus lõpetab võlgniku avalduse alusel algatatud pankrotimenetluse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgnikul vajalikus ulatuses vara puudub ning nende kulutuste katteks ei ole ka võlausaldaja ega kolmas isik tasunud kohtu poolt määratud summat, tuleb ajutise halduri tasu 397 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 131,01 eurot, välja mõista riigi vahenditest. Puudujäävas ulatuses tuleb ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja mõista võlgnikult.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.