Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Asjaolud ja hageja nõue 30.08.2010 sõlmisid AS Hansapank ja GSlaenulepingu nr XXX summas 100 000 EEK intressimääraga 16% aastas ja tagastamise lõpptähtajaga 15.08.2015. Kostja kohustus tagastama lepingu laenu põhiosa ja intressi iga kuu 15.kuupäeval. Kostja jäi lepingu laenusumma ja intressi tagasimaksete tasumisega võlgnevusse alates 15.12.2010.Alates 15.12.2010 kuni 15.08.2010 kostja laenu täies ulatuses tagasi ei maksnud, olles viivituses 9 üksteisele järgneva intressi maksega. Lepingu kohaselt oli hagejal õigus alustada viivise arvestamist puudujäävalt summalt järgnevast päevast arvates, VÕS § 113 kehtestatud määra alusel (EKP intress + 7% aastas). 29.08.2011 saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemise kirja, tähtajaga tasuda jooksev võlgnevus hiljemalt 13.09.2011 ja hoiatusega juhul kui kostja võlgnevusi nimetatud kuupäevaks ei kustuta, öeldakse leping seoses võlgnevusega ennetähtaegselt üles ja alustatakse kohtumenetlust kogu võlgnevuste sissenõudmiseks. Samuti hoiatati, et hagi esitamisel lisandub lepingust tulenevatele nõuetele ka menetluskulud ning hiljem kohtutäituri tasud, mis nõutakse sisse võlgnikult. 14.09.2011 ütles hageja lepingu ennetähtaegselt üles. 23.01.2012 seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 7 219.69 EUR s.h. põhiosa 6 173.22 EUR, intress 846.46 EUR ajavahemikul 15.12.2010-14.09.2011 eest ja põhiosa viivis 200.01 EUR ajavahemiku 15.12.2010– 23.01.2012). 30.08.2010 sõlmisid Hageja ja GM Lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr XXX, mille alusel võttis Kostja 2 endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga 1 Lepingust tulenevate Laenusaaja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab Kostja 2 solidaarselt kostjaga 1võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 146 000 Eesti krooni /9 331.10 EUR tasumise eest. 29.08.2011 ja 15.09.2011 saatis Hageja Kostjale 2 teatised, milles teavitas Kostjat 2 Lepingust tulenevate võlgnevuste olemasolust. Hageja teatas Kostjale 2, et kuivõrd kostja 1 ei ole täitnud oma kohustusi tähtaegselt, nõuab Hageja kohustuste täitmist Kostjalt 2 kui käendajalt. Hageja palus Kostjal 2 võlgnevus tasuda, andes tasumiseks täiendava tähtaja. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga ei ole Kostja 2 võlgnevusi hagejale tasunud ega Hagejaga võimalike kokkulepete sõlmimiseks ühendust võtnud. Tulenevalt eeltoodust on Kostjal 2 kohustus hüvitada solidaarselt kostjaga 1 Hagejale 7 219.69 EUR. Kostja I vastus Kostja I sai hagiavalduse ja kirjaliku vastuse nõude 30.01.2012. a, kuid kohtule vastust ei esitanud. Kostja II vastus Kohtule 15.03.2012. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja ja tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele.

Poolte vahel on vaidlus selles, kas kostjad peavad hüvitama hagejale laenulepingu alusel saadud 6 391,16 eurot, millele lisanduvad intressid ja viivised. Vastavalt võlaõigusseaduse §-le 396 lg 1 kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma, laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma. TsMS § 230 lg 1 sätestatud üldise tõendamiskoormise reeglite kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millel põhinevad tema nõuded ja vastuväiteid. Hageja on esitanud laenulepingu sõlmimise tõendamiseks lepingu nr XXX, mille p 2.1. kohaselt hageja andis kostjale I laenu summas 100 000 krooni. Lepingu p 2.6. kohaselt oli laenu tagastamise tähtpäev 15.08.2015 a (tl 10). Kuivõrd laenusaaja ei täitnud lepingust tulenevaid kohustusi, ütles hageja laenulepingu 14.09.2011. a ennetähtaegselt üles. Kostja II vastuväite kohaselt soovib ta käenduslepingu annulleerida, kuna sõlmis käenduslepingu tulles vastu oma sugulase palvele. Kostja II viidi eksitusse, mille tulemusel kostja käendas talle võõra isiku kohustust. Kostja II ei valda eesti keelt ja hageja mingeid selgitusi lepingu sõlmimisel kostjale ei esitanud. VÕS § 76 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval ja VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 lubab võlausaldajal võlgniku poolse kohustuse rikkumise korral nõuda muuhulgas kohustuse täitmist ja viivist. VÕS § 101 lg 2 järgi võlausaldaja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Vastavalt VÕS § 108 lg 1 kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue võlgnevuse 6 173,22 euro väljamõistmiseks kostjalt õiguslikult põhjendatud ning hagi tuleb selles osas rahuldada. VÕS § 397 lg järgi tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult maksta intressi. Pooled on lepingu p 2.7. kokku leppinud intressimääras 16 % aastas. Kohtu hinnangul on laenuandjal õigus otsustada, millise intressiga ta laenu annab. Kostja on seda hinda aktsepteerinud, seega on hageja õigustatud nõudma intressi kuni lepingu ülesütlemiseni summas 846,46 eurot. Kohus on seisukohal, et intressimäär on mõistlik ja kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Hageja on arvestanud tasumata põhisummalt viivist kooskõlas VÕS § 113 lg 1 ja lepingu p 10.1. Kokku moodustab viivis ajavahemiku 15.12.2010 kuni 23.01.2012. a eest 200.01 eurot. Kohtu hinnangul on hageja viivisenõue õiguslikult põhjendatud ja hageja on nõuet tõendanud. Hageja on esitanud maksete laekumise ja võlgnevuse kujunemise kronoloogia. Eeltoodust tulenevalt kuulub hageja viivisenõue rahuldamisele.

TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele viivis VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudest alates 25.01.2012. a kuni põhinõude täitmiseni. Vastavalt VÕS §-le 142 lg 1 kohustub käendaja kolmanda isiku võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. Vastavalt VÕS §-le 145 lg 1 vastutavad põhivõlgnik ja käendaja kohustuse rikkumise korral võlausaldaja ees solidaarselt. 30.08.2010. a sõlmis hageja kostjaga II käenduslepingu, mille alusel kostja II võttis endale kohustuse tagada solidaarselt kostjaga I laenulepingust tulenevate kohustuste täitmine. Eespool asus kohus seisukohale, et hagejal on õigus nõuda kostjalt I hagejaga sõlmitud laenulepingust tulenevalt 7 219,69 eurot. Kuivõrd kostja II käendab vastavast lepingust tulenevaid kohustusi ja nimetatud rahaline kohustus on täitmata, vastutavad kostjad I ja II nimetatud rahalise kohustuse täitmise eest solidaarselt. Vastavalt käenduslepingule on käendaja vastutus piiratud 9 331,10 euroga. Kostja II väitel ei vastuta ta tekkinud kohustuse eest, kuivõrd tegelikkuses sai laenusumma oma isiklikuks tarbeks kostja I. Kostja ei eita käenduslepingu sõlmimist, kuid kostja kinnitusel tegi ta seda üksnes sugulase palvele vastu tulles. Kohtu hinnangul ei vabasta kostja II poolt esile toodud asjaolu kostjat käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kohus on seisukohal, et iga keskmiselt mõistlik inimene saab aru käenduslepingu sõlmimise tähendusest ning käesoleva juhul on kostja II võtnud endale kohustuse vastutada võlausaldaja ees laenulepingust tulenevate kohustuste täitmise eest solidaarselt põhivõlgnikuga. Asjaolu, et põhivõlgnik oli kostjale II täiesti võõras inimene oli kostjale teada juba lepingu sõlmimisel. Kostja ei saanud kohtu hinnangul tehingut tehes seega eksimuses olla. Kohtul puudub alus vabastada kostjat võetud kohustuste täitmisest. Eeltoodust tulenevalt kuulub hagiavaldus rahuldamisele ning kostjatelt kuulub solidaarselt väljamõistmisele 7 219,69 eurot. Menetluskulud TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosalise kohtukulud ja kohtuvälised kulud. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.