lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-6613/17

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudViru Maakohus Jõhvi kohtumaja · 13.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-6613/17
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
13.06.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
2668
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Viru Maakohus

Kohtunik

Viljo Junolainen

Otsuse tegemise aeg ja koht

13. juuni 2012. a, Jõhvi

Tsiviilasja number

2-12-6613

Tsiviilasi

Eesti Energia Kaevandused AS taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina D. P.`i hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes

Menetlusosalised ja nende

Hageja: D. P. (IK xxx; elukoht: xxx)

esindajad Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, e-post: [email protected] ) Kostja: Eesti Energia Kaevandused AS (RK 10032389; asukoht: Jaama 10, 41533 Jõhvi) Kostja esindaja: Kersti [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg

Tingas,

volikirja

alusel,

e-post:

29. mai 2012. a

RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi osaliselt. Tuvastada Eesti Energia Kaevandused AS ja D. P.`i vahel 26.09.1985. a sõlmitud töölepingu

ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Lugeda tööleping lõppenuks alates 16. detsembrist 2011. a TLS § 107 lg 2 alusel. Välja mõista Eesti Energia Kaevandused AS-t D. P.`i kasuks hüvitis töölepingu ülesütlemise eest summas 2 200 (kaks tuhat kakssada) eurot TLS § 109 lg 1 alusel. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

I Menetlus töövaidluskomisjonis

1.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
D. P. esitas 11.01.2012. a avalduse töövaidluskomisjonile Eesti Energia Kaevandused AS vastu töövaidluse lahendamiseks. Avaldaja taotles töövaidluskomisjonis, et tunnustataks töölepingu ülesütlemine 16.12.2011. a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel tühiseks ning taotles hüvitist TLS § 109 lg 1 alusel kolme kuu keskmise töötasu ulatuses.
2.Töövaidluskomisjoni 13.02.2012. a otsusega rahuldati avaldaja nõuded osaliselt. Töövaidluskomisjon tuvastas töölepingu ülesütlemise tühisust, luges töölepingu lõppenuks alates 16.12.2011. a TLS § 107 lg 2 alusel ning mõistis tööandjalt avaldaja kasuks hüvitise kahe kuu keskmise töötasu ulatuses summas 2 200 eurot.
3.Eesti Energia Kaevandused AS töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud ning esitas 15.02.2012. a kohtule taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina (ITLS § 24 lg 4).

II Hagiavalduse sisu

3.Hagiavalduses märgitud asjaolude kohaselt oli 26.09.1985. a hageja ja kostja vahel sõlmitud tööleping. Viimase töölepingu redaktsioon oli allkirjastatud 01.04.2010. a. Alates 01.11.2007. a töötas hageja tehnoloogilise transpordi mäejaoskonnas meistri ametikohal. Alates 26.09.1985. a ei ole hagejale määratud mitte ühtegi distsiplinaarkaristust. 30.11.2011. a kell 08.00 lõppes hageja vahetus nagu tavaliselt. Vahetuse lõpus kontrollis hageja juhtide poolt antud teekonnalehtede täitmist ja kirjutas nendele alla. BELAZi nr 99 kütuse jääki antud vahetuse lõpus hageja ei kontrollinud. 02.12.2011. a Aidu karjääri tootmisjuhi A. Vannuse nõudel kirjutas hageja talle ametikirja seoses sellega, et 30.11.2011. a oli tuvastatud BELAZis nr 99 oleva kütuse tegeliku jäägi mittevastavus

võrreldes teekonnalehel nr 8563 sisalduva teabega. Tehnoloogilise autotranspordi teekonnalehe nr 8563 alusel oli kütuse jääk 565 liitrit, kuid teostatud kontrolli järgi oli kütuse jääk 380 liitrit. 13.12.2011. a tutvustas ja andis kostja hagejale välja käskkirja nr AK.808.1.01/176-k. Käskkirja alusel oli aruandluse dokumentatsioonis BELAZi nr 99 paagis seisuga 30.11.2011. a kell 08.00 vahetuse lõpus fikseeritud 565 liitrit diislikütust. Kallurijuht V. Z. ning jaoskonna vahetusmeister (hageja) kinnitasid andmete õigsust oma allkirjaga. Teostatud mõõtmised näitasid aga ainult 380 liitrit diiselkütust. Hageja kinnitas teekonnalehes nr 8563 andmete õigsust oma allkirjaga. Oma tegevusega pani hageja toime võltsimise, esitades dokumentidel valeandmeid, selle faktiga varjas ta kütuse vargust, tekitades tööandjale materiaalset kahju. Töötaja rikkus Eesti Energia Kaevandused AS „Töökorralduse reeglid“ punkte 2.1.2 ja 2.1.6. Eeltoodu alusel ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16.12.2011. a. Enne käskkirja esitamist ei teinud kostja hagejale eelnevaid hoiatusi ning teist tööd ei pakkunud. Hageja ei pannud toime võltsimist, ei esitanud tööandjale valeandmeid, ei varjanud kütuse vargust, ega rikkunud teisi töökohustusi, mistõttu hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hagejale on ebaselge, milliste andmete alusel tegi kostja järelduse, et seisuga 30.11.2011. a kell 08.00 oli BELAZi nr 99 paagis mitte 565 liitrit diislikütust, nagu märgitud teekonnalehel nr 8563, vaid 380 liitrit kütust. BELAZ nr 99 oli kell 08.00 kuni 14.30 remondigaraažis valveta ning järelikult ligipääs masina juurde oli erinevatel isikutel. Hageja ja BELAZi nr 99 juht ei või vastutada selle eest ega teada seda, mis juhtus masinaga ja kütusega ajavahemikus 08.00 – 14.30. Hageja leiab, et kostja poolt ei ole tõendatud, et seisuga 30.11.2011. a kell 08.00 oli BELAZi nr 99 paagis kütuse tegelikuks jäägiks 380 liitrit, mitte aga 565 liitrit. Seega ei ole teekonnalehe nr 8563 andmed valed. Ametijuhendi punktist 8 tuleneb, et töötaja põhikohustusteks on sh kontroll teekonnalehtede korrektse täitmise üle ja nende kinnitamine. Hageja oli kohustatud kontrollima teekonnalehtede korrektset täitmist ja kinnitama korrektselt täidetud teekonnalehe oma allkirjaga. Ametijuhendi punktist 11 tuleneb, et töötaja põhikohustusteks on sh jaoskonna transpordi diiselkütuse kontroll ja mõõtmised kütusepaakides. Antud ametijuhendi punktist ei tulene, et hagejal oli kohustus kontrollida iga masina kütusejääk paagis iga vahetuse alguses ja lõpus. Võttes arvesse tööprotsessi sisu, on kütusejäägi paagis iga vahetuse alguses ja lõpus kontrollimine meistrite poolt mõttetu, kuna kütusejääk paagis on tagatud juhtide materiaalse vastutusega. Iga juht kannab materiaalset vastutust kütuse eest ja igal juhil on kohustus kontrollida kütusejääk paagis iga vahetuse alguses ja lõpus. Võttes arvesse juhi materiaalset vastutust kütuse eest on käesoleva kohustuse täitmine tema huvides. Seega juhul, kui juht annab valeandmed kütusejäägi kohta, siis selle kindlasti tuvastab järgmine juht oma vahetuse alguses. Juhul, kui vahetuse meistril oli kohustus kontrollida iga auto kütusejääki vahetuse alguses ja lõpus, siis oluliselt kannataks tööprotsess, kuna kontrollimine võtab küllaltki palju aega (3-4 minutit võtab iga masina kütuse jäägi mõõtmine, jaoskonnas töötab 14-19 kallurit) ning sellel ajal ei võiks meister täita oma teisi tähtsamaid kohustusi.

Hageja täitis ametijuhendi punktist 11 tuleneva kohustuse ning vajaduse korral (nt kui tekkis kahtlus juhi poolt esitatud andmete õigsuses) kontrollis ja mõõtis jaoskonna transpordi diiselkütuse jääke kütusepaakides. Ametijuhendi punkti 11 eesmärgiks ei ole autojuhi poolt esitatud teekonnalehes andmete kütusejäägi kontrollimine, vaid tööandja kontrolli tugevdamine otstarbeka kütuse kulutamise üle. Käskkirja kohaselt rikkus hageja kostja „Töökorralduse reeglid“ punkti 2.1.2, mille kohaselt on töötaja kohustatud lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest, vältima kahju (sh saamata jääva tulu) tekkimist tööandjale ja punkti 2.1.6, mille kohaselt on töötaja kohustatud hoidma korras oma töökoha ja kasutama oma kasutuses olevaid töövahendeid ning tööandja muud vara tööalastel eesmärkidel ning heaperemehelikult ning teatama otsesele juhile viivitamatult vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Seega tugines kostja töölepingu ülesütlemisel sellele, et hageja tekitas omapoolse töökohustuste rikkumisega kostjale kahju ja ei hoidnud korras kostja vara ning ei teatanud kostjale vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Kuna hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud siis ei tekitanud tema kostjale kahju. Kuna hageja ei teostanud 30.11.2011. a vahetuse lõpus kütuse jäägi mõõtmist BELAZi nr 99 kütusepaagis, siis ei olnud talle teada tegeliku kütuse jääki BELAZi nr 99 kütusepaagis, järelikult puudus hagejal info kostja vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Kuna kostja ei esitanud hagejale hoiatust töökohustuse rikkumise lõpetamiseks, siis ei ole täidetud eeldus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja palub kohtul lugeda tööleping lõppenuks alates 16.12.2011. a TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja 3 kuu keskmine töötasu summas 3 300 eurot.

III Kostja vastus

4.Kirjalikus vastuses hagile kostja hagi ei tunnistanud.
5.Kostja esitas alljärgnevad vastuväited ja põhjendused. Hagejaga lõpetati tööleping 16.12.2011. a TLS § 88 lg 1 p 3 alusel erakorralise ülesütlemisega tööandja poolt töötajapoolsete töökohustuste rikkumise tõttu ning need on kirjeldatud 08.12.2011. a käskkirjas. Rikkumine seisnes selles, et hageja ei täitnud oma ametijuhendijärgseid töökohustusi, mille punkti 8 kohaselt on töötaja kohustatud täitma teekonnalehti korrektselt ning need kinnitama ning mille punkti 11 kohaselt on töötaja kohustatud teostama kontrolli diiselkütuse üle jaoskonna transpordi kütusepaakides. Hageja on kinnitanud oma allkirjaga BELAZ nr 99 juhi V.Z.i poolt 30.11.2011. a täidetud teekonnalehe, kus kütusepaagi jäägiks vahetuse lõpul (kell 08.00) on märgitud 565 liitrit diiselkütust. Kontrollmõõtmised, mis teostati BELAZil nr 99 (millega töötas V. Z.) 30.11.2011. a

kell 14.30 näitasid erinevust 185 liitri võrra. Kella 08.00-st kuni kontrollmõõtmiste sooritamiseni BELAZ nr 99 seisis garaažis ning seda fakti saab tunnistada transpordijaoskonna juhataja Oleg Ivanov. Hagejalt on võetud selgitused, milles ta väidab, et ei vastuta teekonnalehe andmete eest ning ei pidanudki teadma BELAZ nr 99 jäägist 30.11.2011. a. Hageja oli teadlik, et kostja poolt oli 01.11.2011. a välja antud korraldus, mille kohaselt vahetuse üleandmisel ja vastuvõtmisel kohustuvad BELAZi juhid mõõtma kütusejääki kontroll-mõõte komplektiga – mõõdupuu MER 3,5/4,5 abil. Mõõtmist kohustus läbi viima BELAZi juht jaoskonna juhataja poolt määratud isiku juuresolekul. Üldjuhul on määratud isikuks jaoskonna meister. Kütuse taseme andmed kantakse BELAZi juhi teekonnalehele, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Jaoskonna meister kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust ja korrektsust. Seega, on hageja kinnitanud teekonnalehe, kontrollimata andmete õigsust ning jättes vahetuse lõppedes kontrollimata kütusejäägi BELAZi nr 99 kütusepaagis, mis tõendab, et hageja on rikkunud oma ametijuhendijärgseid töökohustusi, eiranud tööandja korraldusi ning esitanud tööandjale tahtlikult valeandmeid. Lisaks ametijuhendijärgsete töökohustuste rikkumisele on hageja rikkunud kostja poolt kehtestatud töökorralduse reegleid, mille punkti 2.1.2 kohaselt on töötaja kohustatud lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest, vältima kahju tekkimist tööandjale ning mille punkti 2.1.6 kohaselt on töötaja kohustatud kasutama oma kasutuses olevaid töövahendeid ning tööandja muud vara tööalastel eesmärkidel ning heaperemehelikult ning teatama otsesele juhile viivitamatult vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Diiselkütus on tööandja vara. Seega, rikkudes oma ametijuhendi järgseid ülesandeid ning töökorralduse reeglitest tulenevat kohustust, ei vältinud hageja kahju tööandja varale ega teavitanud tööandjat vara hävimisest. TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud õigel ajal ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja on tahtlikult eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ning rikkunud töökohustusi ning see on mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja algatusel. Rikkumine oli toime pandud tahtlikult ning töötaja rikkus kohustust, mille täpse täitmise suhtes oli tööandjal oluline huvi. TLS § 88 lg näeb ette, et eelnevat hoiatust ei ole vaja kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi oodata tööandjalt hoiatuse tegemist. Kuna hagejapoolne töökohustuste rikkumine oli tahtlik- töötaja teadis, et tööandja varale tekib kahju, kuid tööandjat sellest ei teavitanud (teadis kütuse ülekulust, kuid teekonnalehele ei märkinud ega teavitanud sellest muul moel tööandjat) - on antud olukorras tegemist raske rikkumisega, mis ei eelda eelnevat hoiatamist. Tööandja on töösuhte õigesti lõpetanud, võttes aluseks TLS § 88 lg 1 p 3, kuna töötaja rikkus töökohustusi.

IV Kohtuistung

6.Kohtuistungil hageja taotles hagi rahuldamist ning jäi oma väidete juurde.
7.Kostja esindaja leidis, et hagi on põhjendamatu ja tuleb jäta rahuldamata.
8.Kohus kuulas kohtuistungil üle tunnistaja Oleg Ivanovi. V Kohtuotsuse põhjendused
9.Asja materjalidest tuleneb, et kostja on 08.12.2011. a käskkirja alusel hagejaga sõlmitud töölepingu eelneva hoiatuseta üles öelnud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16.12.2011. a. Käskkirja sisu kohaselt seisnes hagejapoolne töökohustuse rikkumine selles, et hageja kinnitas teekonnalehes nr 8563 andmete õigsust oma allkirjaga ning jättis tegelikult kütuse jäägi kontrollimata. Oma tegevusega pani hageja toime võltsimise, esitades dokumentidel valeandmeid, selle faktiga varjas ta kütuse vargust, tekitades tööandjale materiaalset kahju. Töötaja rikkus Eesti Energia Kaevandused AS „Töökorralduse reeglid“ punkte 2.1.2 ja 2.1.6.
10.TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi.
11.TLS § 15 kohaselt on töötaja kohustatud õigel ajal ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi.
12.Kohus ei nõustu hageja käsitlusega, et hageja kui vahetuse meister võis otsustada, kas, millal ja milliste kallurite kütusekogust ta vahetuse üleandmisel ja vastuvõtmisel kontrollib. Tööandja poolt on kehtestatud korraldus jaoskonna kütuse jäägi mõõtmise kohta kütusepaakides mõõdupuu alusel, mis sätestab, et BELAZi juhid on kohustatud kontrollima kütusejääke vahetuse üleandmisel ja vastuvõtmisel jaoskonna meistri juuresolekul, kütuse taseme andmed kantakse juhi teekonnalehele, mille juht kinnitab oma allkirjaga. Jaoskonna meister kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust ja korrektsust. Jaoskonna meister kannab andmed „AKTi“ ning need kinnitab BELAZi juht oma allkirjaga. Seega on ilmselgelt põhjendamatu hageja väide selle kohta, et ta töökohustusi ei rikkunud. Hageja on õigeks võtnud asjaolu, et ta vaidlusalase teekonnalehe allkirjastas, kuigi eelnevalt juht tema juuresolekul kütuse jääki paagis mõõdupuu abil ei kontrollinud. Paagis oleva kütuse tegelik jääk avastati seoses sellega, et kallurile paigaldati elektrooniline positsioneerimissüsteem, mille tõttu oli eelnevalt vajalik kütusepaak tühjendada.
13.TLS § 88 lg 1 p 3 näeb ette, et töölepingu lõpetamiseks nimetatud alusel peab töötaja olema eiranud korduvalt tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi ning tööandja on sealjuures teinud eelnevalt ka hoiatuse. Samas ei saa välistada ka töölepingu seaduse § 88 lg 3 kohaldamist, mis näeb ette, et eelnevalt hoiatust ei ole vaja, kui töötaja ei saa kohustuse rikkumise raskuse tõttu muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi oodata tööandjalt hoiatuse tegemist. Eelkõige, kui kohustuste rikkumine oli toime pandud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või rikuti kohustust, mille täpse täitmise suhtes oli tööandjal oluline huvi.
14.Vaidlust ei ole selle üle, et hageja on kostja ettevõttes töötanud alates 1985. aastast ning alates 01.11.2007. a tehnoloogilise transpordi mäejaoskonnas meistri ametikohal ning hagejat ei ole töötamise ajal distsiplinaarkorras karistatud, samuti pole hagejale tehtud eelnevat hoiatust.
15.Kohus leiab, et käesolevas asjas pidanuks kostja hagejat eelnevalt hoiatama ning sellest piisanuks, et hageja edaspidi korrektselt oma töökohustusi täitma hakkaks. Kohus ei nõustu kostjaga, et hageja poolt ühe kalluri kütusepaagi kütusejäägi kinnitamine eelnevalt näidu õigsuses veendumata, on niivõrd oluline ja raske töökohustuse rikkumine, mis õigustaks eelneva hoiatuseta töölepingu erakorralise ülesütlemise. Hageja on olnud hooletu, kuid kohus ei loe seda raskeks hooletuseks. Teatavasti on raske hooletus käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel (VÕS § 104 lg 4 ja lg 5).
16.Tööandja on töölepingu ülesütlemisel tuginenud asjaolule, et töötaja pani oma tegevusega toime võltsimise, esitades dokumentidel valeandmeid, varjates selle faktiga kütuse riisumist (kadumist), tekitades tööandjale materiaalset kahju. Kohus märgib, et tööandja on sisuliselt tuginenud usalduse kaotusele (TLS § 88 lg 1 p 5), kuid sel alusel töölepingut hagejaga erakorraliselt üles öeldud ei ole. Kütuse jäägi andmete kinnitamine allkirjaga eelnevalt kütuse tegelikku jääki kontrollimata ei ole võltsimine ega ka riisumine. Kohus leiab, et tööandja pole mitte millegagi tõendanud seda, et kütusepaagis oli vahetuse lõpus tegelikult selline kogus kütet, milline fikseeriti teekonnalehel kallurijuhi poolt (565 l). Seetõttu pole välistatud ka see, et tegelik paagis olnud kogus ühtis kontrollmõõtmisel avastatud kogusega (380 l).
17.Kohus ei nõustu kostjaga selles, et hageja rikkus töökorralduse reegleid, jättes otsesele juhile teatamata vara hävimisest, kahjustamisest, kaotsiminekust või vargusest (punkt 2.1.6). Hageja on olnud hooletu vaid selles, et kinnitas andmed, teadmata tegeliku mõõtmise tulemust, seetõttu ei saanud hageja kuidagi varjata kütuse kadumist või riisumist või teada tegeliku kütuse kogust.
18.Kohus märgib, et kuna töötaja poolt oli see esimene rikkumine ning tööandja poolt kehtestatud kütuse mõõtmise korraldus oli hakanud kehtima alles 01.11.2011. a, olnuks tööandjal töölepingu seadusest tulenevalt võimalus ka teha hoiatus, et juhtida tähelepanu töötaja rikkumisele. Korralduse kehtestamisel ei ole tööandja läbi viinud korrektseid mõõtmisi, mis jätavad kahtluse, et teekonnalehtedel olevad andmed on juba pikemat aega ebatäpsed. Samuti pole tõendatud asjaolu, et eelmise vahetuse ajal meister reaalselt kontrollis vaidlusalase kalluri kütte kogust paagis.
19.Kohus märgib, et tööleping on kestvusleping ning töösuhetes olles tuleb lähtuda ka heast usust ning mõlema poole huvist. Lähtudes kohtus tuvastatud asjaoludest ei ole hagejapoolne töökohustuse rikkumine (hooletus) oluline rikkumine, sest tööandjal oli ka võimalus teha eelnevalt hoiatus, mistõttu töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kooskõlas teoga ning sellest johtuvalt on töölepingu erakorraline ülesütlemine tühine.
20.Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud; lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral.
21.Seega loeb kohus töölepingu lõppenuks alates 16. detsembrist 2011.a TLS § 107 lg 2 alusel.
22.TLS § 109 lg 1 kohaselt kui kohus või töövaidluskomisjon lõpetab töölepingu käesoleva seaduse § 107 lõikes 2 nimetatud juhul, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huve.
23.Kohus leiab, et hagejale tuleb välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel kahe kuu keskmise töötasu ulatuses (2 200 eurot).
24.Eeltoodud põhjendustel rahuldab kohus hagi osaliselt.
25.Kohus jätab TsMS § 163 lg 1 alusel poolte menetluskulud poolte endi kanda.

/ allkirjastatud digitaalselt/

Viljo Junolainen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja