Viru Maakohus
Kohtunik
Viljo Junolainen
Otsuse tegemise aeg ja koht
13. juuni 2012. a, Jõhvi
Tsiviilasja number
2-12-6613
Tsiviilasi
Eesti Energia Kaevandused AS taotlus töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras hagina D. P.`i hagi Eesti Energia Kaevandused AS vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise ja hüvitise nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja: D. P. (IK xxx; elukoht: xxx)
esindajad Hageja esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Roman Golovenko (Alvin, Rödl & Partner Advokaadibüroo, e-post: [email protected] ) Kostja: Eesti Energia Kaevandused AS (RK 10032389; asukoht: Jaama 10, 41533 Jõhvi) Kostja esindaja: Kersti [email protected] Kohtuistungi toimumise aeg
Tingas,
volikirja
alusel,
e-post:
29. mai 2012. a
Rahuldada hagi osaliselt. Tuvastada Eesti Energia Kaevandused AS ja D. P.`i vahel 26.09.1985. a sõlmitud töölepingu
ülesütlemise tühisus TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Lugeda tööleping lõppenuks alates 16. detsembrist 2011. a TLS § 107 lg 2 alusel. Välja mõista Eesti Energia Kaevandused AS-t D. P.`i kasuks hüvitis töölepingu ülesütlemise eest summas 2 200 (kaks tuhat kakssada) eurot TLS § 109 lg 1 alusel. Jätta poolte menetluskulud poolte endi kanda.
Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
I Menetlus töövaidluskomisjonis
II Hagiavalduse sisu
võrreldes teekonnalehel nr 8563 sisalduva teabega. Tehnoloogilise autotranspordi teekonnalehe nr 8563 alusel oli kütuse jääk 565 liitrit, kuid teostatud kontrolli järgi oli kütuse jääk 380 liitrit. 13.12.2011. a tutvustas ja andis kostja hagejale välja käskkirja nr AK.808.1.01/176-k. Käskkirja alusel oli aruandluse dokumentatsioonis BELAZi nr 99 paagis seisuga 30.11.2011. a kell 08.00 vahetuse lõpus fikseeritud 565 liitrit diislikütust. Kallurijuht V. Z. ning jaoskonna vahetusmeister (hageja) kinnitasid andmete õigsust oma allkirjaga. Teostatud mõõtmised näitasid aga ainult 380 liitrit diiselkütust. Hageja kinnitas teekonnalehes nr 8563 andmete õigsust oma allkirjaga. Oma tegevusega pani hageja toime võltsimise, esitades dokumentidel valeandmeid, selle faktiga varjas ta kütuse vargust, tekitades tööandjale materiaalset kahju. Töötaja rikkus Eesti Energia Kaevandused AS „Töökorralduse reeglid“ punkte 2.1.2 ja 2.1.6. Eeltoodu alusel ütles kostja hagejaga sõlmitud töölepingu üles TLS § 88 lg 1 p 3 alusel alates 16.12.2011. a. Enne käskkirja esitamist ei teinud kostja hagejale eelnevaid hoiatusi ning teist tööd ei pakkunud. Hageja ei pannud toime võltsimist, ei esitanud tööandjale valeandmeid, ei varjanud kütuse vargust, ega rikkunud teisi töökohustusi, mistõttu hageja leiab, et töölepingu ülesütlemine on tühine. Hagejale on ebaselge, milliste andmete alusel tegi kostja järelduse, et seisuga 30.11.2011. a kell 08.00 oli BELAZi nr 99 paagis mitte 565 liitrit diislikütust, nagu märgitud teekonnalehel nr 8563, vaid 380 liitrit kütust. BELAZ nr 99 oli kell 08.00 kuni 14.30 remondigaraažis valveta ning järelikult ligipääs masina juurde oli erinevatel isikutel. Hageja ja BELAZi nr 99 juht ei või vastutada selle eest ega teada seda, mis juhtus masinaga ja kütusega ajavahemikus 08.00 – 14.30. Hageja leiab, et kostja poolt ei ole tõendatud, et seisuga 30.11.2011. a kell 08.00 oli BELAZi nr 99 paagis kütuse tegelikuks jäägiks 380 liitrit, mitte aga 565 liitrit. Seega ei ole teekonnalehe nr 8563 andmed valed. Ametijuhendi punktist 8 tuleneb, et töötaja põhikohustusteks on sh kontroll teekonnalehtede korrektse täitmise üle ja nende kinnitamine. Hageja oli kohustatud kontrollima teekonnalehtede korrektset täitmist ja kinnitama korrektselt täidetud teekonnalehe oma allkirjaga. Ametijuhendi punktist 11 tuleneb, et töötaja põhikohustusteks on sh jaoskonna transpordi diiselkütuse kontroll ja mõõtmised kütusepaakides. Antud ametijuhendi punktist ei tulene, et hagejal oli kohustus kontrollida iga masina kütusejääk paagis iga vahetuse alguses ja lõpus. Võttes arvesse tööprotsessi sisu, on kütusejäägi paagis iga vahetuse alguses ja lõpus kontrollimine meistrite poolt mõttetu, kuna kütusejääk paagis on tagatud juhtide materiaalse vastutusega. Iga juht kannab materiaalset vastutust kütuse eest ja igal juhil on kohustus kontrollida kütusejääk paagis iga vahetuse alguses ja lõpus. Võttes arvesse juhi materiaalset vastutust kütuse eest on käesoleva kohustuse täitmine tema huvides. Seega juhul, kui juht annab valeandmed kütusejäägi kohta, siis selle kindlasti tuvastab järgmine juht oma vahetuse alguses. Juhul, kui vahetuse meistril oli kohustus kontrollida iga auto kütusejääki vahetuse alguses ja lõpus, siis oluliselt kannataks tööprotsess, kuna kontrollimine võtab küllaltki palju aega (3-4 minutit võtab iga masina kütuse jäägi mõõtmine, jaoskonnas töötab 14-19 kallurit) ning sellel ajal ei võiks meister täita oma teisi tähtsamaid kohustusi.
Hageja täitis ametijuhendi punktist 11 tuleneva kohustuse ning vajaduse korral (nt kui tekkis kahtlus juhi poolt esitatud andmete õigsuses) kontrollis ja mõõtis jaoskonna transpordi diiselkütuse jääke kütusepaakides. Ametijuhendi punkti 11 eesmärgiks ei ole autojuhi poolt esitatud teekonnalehes andmete kütusejäägi kontrollimine, vaid tööandja kontrolli tugevdamine otstarbeka kütuse kulutamise üle. Käskkirja kohaselt rikkus hageja kostja „Töökorralduse reeglid“ punkti 2.1.2, mille kohaselt on töötaja kohustatud lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest, vältima kahju (sh saamata jääva tulu) tekkimist tööandjale ja punkti 2.1.6, mille kohaselt on töötaja kohustatud hoidma korras oma töökoha ja kasutama oma kasutuses olevaid töövahendeid ning tööandja muud vara tööalastel eesmärkidel ning heaperemehelikult ning teatama otsesele juhile viivitamatult vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Seega tugines kostja töölepingu ülesütlemisel sellele, et hageja tekitas omapoolse töökohustuste rikkumisega kostjale kahju ja ei hoidnud korras kostja vara ning ei teatanud kostjale vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Kuna hageja ei ole oma töökohustusi rikkunud siis ei tekitanud tema kostjale kahju. Kuna hageja ei teostanud 30.11.2011. a vahetuse lõpus kütuse jäägi mõõtmist BELAZi nr 99 kütusepaagis, siis ei olnud talle teada tegeliku kütuse jääki BELAZi nr 99 kütusepaagis, järelikult puudus hagejal info kostja vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Kuna kostja ei esitanud hagejale hoiatust töökohustuse rikkumise lõpetamiseks, siis ei ole täidetud eeldus töölepingu ülesütlemiseks TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. Hageja palub kohtul lugeda tööleping lõppenuks alates 16.12.2011. a TLS § 107 lg 2 alusel ja TLS § 109 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja 3 kuu keskmine töötasu summas 3 300 eurot.
III Kostja vastus
kell 14.30 näitasid erinevust 185 liitri võrra. Kella 08.00-st kuni kontrollmõõtmiste sooritamiseni BELAZ nr 99 seisis garaažis ning seda fakti saab tunnistada transpordijaoskonna juhataja Oleg Ivanov. Hagejalt on võetud selgitused, milles ta väidab, et ei vastuta teekonnalehe andmete eest ning ei pidanudki teadma BELAZ nr 99 jäägist 30.11.2011. a. Hageja oli teadlik, et kostja poolt oli 01.11.2011. a välja antud korraldus, mille kohaselt vahetuse üleandmisel ja vastuvõtmisel kohustuvad BELAZi juhid mõõtma kütusejääki kontroll-mõõte komplektiga – mõõdupuu MER 3,5/4,5 abil. Mõõtmist kohustus läbi viima BELAZi juht jaoskonna juhataja poolt määratud isiku juuresolekul. Üldjuhul on määratud isikuks jaoskonna meister. Kütuse taseme andmed kantakse BELAZi juhi teekonnalehele, mille ta kinnitab oma allkirjaga. Jaoskonna meister kinnitab oma allkirjaga andmete õigsust ja korrektsust. Seega, on hageja kinnitanud teekonnalehe, kontrollimata andmete õigsust ning jättes vahetuse lõppedes kontrollimata kütusejäägi BELAZi nr 99 kütusepaagis, mis tõendab, et hageja on rikkunud oma ametijuhendijärgseid töökohustusi, eiranud tööandja korraldusi ning esitanud tööandjale tahtlikult valeandmeid. Lisaks ametijuhendijärgsete töökohustuste rikkumisele on hageja rikkunud kostja poolt kehtestatud töökorralduse reegleid, mille punkti 2.1.2 kohaselt on töötaja kohustatud lähtuma tööülesannete täitmisel tööandja huvidest, vältima kahju tekkimist tööandjale ning mille punkti 2.1.6 kohaselt on töötaja kohustatud kasutama oma kasutuses olevaid töövahendeid ning tööandja muud vara tööalastel eesmärkidel ning heaperemehelikult ning teatama otsesele juhile viivitamatult vara hävimisest, kahjustumisest, kaotsiminekust või vargusest. Diiselkütus on tööandja vara. Seega, rikkudes oma ametijuhendi järgseid ülesandeid ning töökorralduse reeglitest tulenevat kohustust, ei vältinud hageja kahju tööandja varale ega teavitanud tööandjat vara hävimisest. TLS § 15 lg 2 p 3 kohaselt on töötaja kohustatud õigel ajal ja täpselt täitma tööandja seaduslikke korraldusi. Hageja on tahtlikult eiranud tööandja mõistlikke korraldusi ning rikkunud töökohustusi ning see on mõjuv põhjus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks tööandja algatusel. Rikkumine oli toime pandud tahtlikult ning töötaja rikkus kohustust, mille täpse täitmise suhtes oli tööandjal oluline huvi. TLS § 88 lg näeb ette, et eelnevat hoiatust ei ole vaja kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise raskuse tõttu või muul põhjusel hea usu põhimõtte järgi oodata tööandjalt hoiatuse tegemist. Kuna hagejapoolne töökohustuste rikkumine oli tahtlik- töötaja teadis, et tööandja varale tekib kahju, kuid tööandjat sellest ei teavitanud (teadis kütuse ülekulust, kuid teekonnalehele ei märkinud ega teavitanud sellest muul moel tööandjat) - on antud olukorras tegemist raske rikkumisega, mis ei eelda eelnevat hoiatamist. Tööandja on töösuhte õigesti lõpetanud, võttes aluseks TLS § 88 lg 1 p 3, kuna töötaja rikkus töökohustusi.
IV Kohtuistung
/ allkirjastatud digitaalselt/
Viljo Junolainen Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.