2-09-43219/53 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbimata - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

8.Jätta ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Käesoleva otsuse peale võivad pooled esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Menetluse käik Hageja N. D. esitas Viru Maakohtule hagiavalduse töölepingu lõpetamise, töötasu ja hüvitise väljamõistmise nõudes. Hagiavalduse kohaselt hageja ja kostja sõlmisid 01.10.2008.a. töölepingu, kus töötasuks määrati 12 000 krooni kuus. Tööandja ei täitnud oma kohustusi, mis on sätestatud töölepingu seaduse § 28 lg 2 p 2-s. Tööandja ei maksnud töölepingus määratud tingimustel ja tähtajalt töötasu 11 kuu eest summas 125 652,96 krooni ja ei sõlminud kirjalikku töölepingut ning ei lõpetanud töölepingut seaduse nõuete kohaselt. 19.08.2009.a. töötaja pöördus tööandja poole kirjaliku avaldusega lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 järgi, kuna tööandja oluliselt viivitas töötasu maksmisega. Tööandja keeldus töötaja algatusel töölepingu lõpetamise avalduse rahuldamisest. 19.08.2009 tööandja lõpetas töölepingu, selle lõpetamise põhjusi selgitamata. Tööandja edastas töötajale tööraamatu, kus vastavaid kandeid ei olnud tehtud ja töölepingu lõpetamise kuupäevaks oli märgitud 14.08.2009.a. Hageja palub tunnistada kehtivaks töölepingu lõpetamine TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt 19.08.2009.a ja välja mõista kostjalt saamata jäänud töötasu summas 125 652,96 krooni ja hüvitis 36 000 krooni. Kostja esitas kohtule hagiavaldusele vastuse, mille kohaselt hageja töötas ettevõttes alates 01.11.2008 kuni 27.02.2009.a. Töötaja ei soovinud teadmata põhjustel töölepingut, tasu sai töötaja sularahas. 2009.a. aprillis kostja hakkas nõudma töölepingu sõlmimist. Palga arvestamise süsteemiks oli tükkitöö süsteem, tunni koefitsient oli 27 krooni tunnis. Hagiavaldusele lisatud palgatõend on kirjutatud seoses sellega, et hageja soovis pangast laenu, aga kuna töötasu ei võimaldanud pangast laenu taotleda, siis tööandja kirjutas palgatõendile suurema palga. Hageja väidab, et ei ole palka saanud 11 kuud, aga vastavalt pangaväljavõttest nähtub, et palk on üle kantud 2009.a. mai ja juuli kuus, augustikuus kirjutas hageja avalduse töölepingu lõpetamiseks. Hageja nõudis, et need kuud, mis ta oli tööl, mitteametlikult arvestatakse ka tema tööstaaži hulka. Hagejaga sai kokku lepitud, et kõik dokumendid, mis on seotud lepingu lõpetamisega, saab valmis tehtud järgmiseks päevaks. Hageja töölepingut töötaja algatusel lõpetada ei soovinud ja nõudis töölepingu lõpetamist TLS § 89 lg 1 alusel, kuna ta soovis saada Tööturuametist hüvitist. Kostja hagi ei tunnista ja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Hageja esitas kostja vastusele selgituse, mille kohaselt hageja leiab, et ta lõpetas 19.08.2009.a. töölepingu TLS § 91 alusel, kuna tööandja viivitas oluliselt töötasu maksmisega. Kostja vähendas 11 kuu töötasu nõuet summale 112 305,92 krooni. Kostja esitas kohtule 19.08.2009.a kostjale saadetud avalduse, milles hageja palub tööleping lõpetada TLS § 91 lg2 p 2 alusel.

17.02.2011 esitas hageja kohtule riigi õigusabi taotluse, kuna hageja ei oma juriidilisi teadmisi ja ei suuda ennast kohtumenetluses kaitsta. Viru Maakohtu 01.03.2011.a. kohtumäärusega rahuldati N. D.i riigi õigusabi taotlus ja anti riigi õigusabi, riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulude hüvitamise kohustusega vastavalt RÕAS § 8 p 3, § 23 lg 1 ja § 25 lg 1 ja 3. 16.mai 2011 kohtuistungil esitas hageja määratud esindaja kohtule hagiavalduse täienduse. Avalduse kohaselt ei teadnud hageja tööraamatusse tehtud kannetest, mis on kostja poolt tehtud numbrite 24 ja 25 all. Nendest kannetest sai hageja teada, kui sai 2009 aasta augustis kätte tööraamatu. Kostja selgitas hagejale, et nimetatud kanded olid tehtud selleks, et hageja võetaks arvele töötukassas ja et ta saaks töötu abiraha. Hageja ei nõustu nimetatud kannetega, kuna töötas kostja juures pidevalt alates 01.10.2008 aastast. Kuid tööandja keeldus nende kannete kustutamisest. Hageja töötas tööandja juures katkematult alates 01.10.2008.a. kuni 19.08.2009.a. Hageja palub kohustada kostjat kustutama hageja tööraamatust ebaõiged kanded, nimelt tööraamatu kanne nr 24 27.veebruarist 2009 ning tööraamatu kanne nr 25 16.aprillist 2009. 28.mai 2012 kohtuistungile kostja esindaja ei ilmunud, kohtule mitte ilmumise põhjused teada ei ole Hageja esindaja leiab, et hagi on tõendatud arvestuse, palgatõendi ja graafikutega. Kostja väitis, et töölepingut ei sõlmitud, kuna töötaja ei soovinud seda, tegelikult on tööandja kohustus sõlmida tööleping. Hagi nõudeks jääb kostjalt välja mõista töötasu 11 kuu eest summas 7177,66 eurot ja hüvitist summas 2300,28 eurot, kokku 9478,48 eurot ning lõpetada tööleping TLS § 91 lg 2 p 2 kohaselt töötaja algatusel. Hageja oli kostjat kirjalikult teavitanud sellest, et hageja soovib lõpetada töölepingut kirjaliku avaldusega. Tööandja avaldusele ei reageerinud. Tööandja lõpetas töölepingu peale seda, kui sai kätte hageja avalduse, lõpetades töölepingu tagantjärgi 14.08.2009.a, millega hageja ei nõustu. Kostja oma vastuses tunnistab, et hageja poolt oli kirjutatud avaldus lepingu lõpetamiseks. Hageja esindaja taotles tagaseljaotsuse tegemist või asja sisulist lahendamist. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja tema esindaja, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ning kuulub rahuldamisele osaliselt. Vastavalt töölepingu seaduse § 131 lg 1 kohaselt enne 2009 aasta 1. juulit sõlmitud töölepingule kohaldatakse alates 2009 aasta 1. juulist töölepingu seaduses sätestatut. Töölepingu seaduse (TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik ( töötaja) teisele isikule (tööandjale) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. TLS § 4 lg 2 kohaselt tööleping sõlmitakse kirjalikult. Tööleping loetakse sõlmituks ka juhul, kui tööandja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja töötas kostja juures, vaidlus käib töölepingu sõlmimise ja lõpetamise aja üle. Hageja väidab, et ta asus kostja juurde tööle alates 01.10.2008.a ja palus töölepingu lõpetada 19.08.2009.a. Kostja väide on, et hageja töötas alates 01.11.2008.a. kuni 27.02.2009 a. Kostja ei ole tõendanud, et hageja väide ei vasta tõele. Hageja on esitanud kohtule tööaja graafikud, millest nähtub, et hagejale on töögraafikus arvestatud märtsis, juunis, juulis ja kuni 14.august 2009 töötunde (tl 17-20). Kostja tõendist (tl 22) nähtub, et hagejale on arvestatud töötasu oktoobri 2008.a eest. Seega on kohtu poolt on tuvastatud, et hageja ja kostja vahel oli tööleping sõlmitud alates 01.10.2008 a kuni 19.08.2009 a.

Saamata jäänud tasud. Hageja palub kostjalt välja mõista 11 (üksteist) kuu saamata jäänud töötasu summas 7177,66 eurot. Hageja väidab, et tema kuu palk oli 12 000 krooni (766,94 eurot) kuus. Kostja on oma vastuses väitnud, et palga arvestamise süsteemiks oli tükitöösüsteem ja tunni koefitsient oli 27 krooni (1,73 eurot) tund. Ettevõttes töötasid veel kolm töötajat, kelle keskmine palk oli 3500-5000 krooni kuus. Hagiavaldusele lisatud palgatõend oli kirjutatud panka esitamiseks. Kostja omapoolseid palga arvestusi kohtule ei esitanud. Vastavalt TLS § 33 lg 1 tööandja maksab töötajale töötasu kord kuus, kui tasu maksmiseks ei ole kokku lepitud lühemat tähtaega. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus on seisukohal, et tõendamata on hageja palga suurus summas 12 000 krooni kuus. Samuti on tõendamata kostja väide, et töötaja tunni tasu oli 27 krooni tunnis, kostja omapoolseid palga arvestusi ei ole kohtule esitanud. Kuna Maksu- ja Tolliametil puuduvad andmed hageja tulu kohta 2008 ja 2009.aastal (tl 16), siis lähtub kohus töötasu suuruse kindlaksmääramisel OÜ Kiotto 31.03.2099.a tõendist (tl 22). Kostja vastuväide, et tegemist on nn „fiktiivse tõendiga panga jaoks“ peab kohus tõendamatuks ja paljasõnaliseks. Hageja poolt esitatud palgatõendist lähtudes oli hageja 6. kuu keskmine töötasu 8875 krooni ( 567,22 eurot) kuus. Hageja poolt esitatud pangakonto väljavõttest nähtub, et OÜ Kiotto on hagejale 24.05.2009.a tasunud töötasu aprilli eest summas 3298 krooni ning juuni kuu eest 3049,04 krooni. Kohus selgitab, et eeldada võib omaksvõttu kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Omaksvõttu hinnatakse koos muude tõenditega. Antud juhul ei ole kostja vastuväiteid esitanud, kuid võttes arvesse esitatud tõendeid leiab kohus, et tööandja ei ole töötajale saadaolevat töötasu täies ulatuses maksnud. Vastavalt TLS § 84 lg 1 töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. Eeltoodud alusel, leiab kohus, et kostjal lasub kohustus tasuda saamata jäänud 10 kuu (oktoober 2008 kuni juuli 2009.a) töötasu summas 5266,50 eurot (10 x 8875=88 750 krooni/3298+3049,04/=82402,96). Kohus arvestab hageja töötasu augustikuu 2009 aasta eest summas 404,15 eurot. Hageja keskmine töötasu oli 8875 krooni, 2009.a augustikuus oli 160 töötundi. Hageja töötas augustis 2009 114 töötundi (tl 20). Seega moodustab hageja töötasu augustikuu eest 6323,58 krooni (8875: 160= 55,47 krooni 1 tund x 114) ehk 404,15 eurot. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele saamata jäänud töötasu kokku 5670,64 eurot. Hüvitis töölepingu ülesütlemisel Hageja palub hüvitist kolme kuu keskmise palga ulatuses 2300,28 eurot. Kostja omapoolseid vastuväiteid ja omapoolseid arvestusi esitanud ei ole.

Hageja poolt on kostjale edastatud töölepingu ülesütlemine seoses tööandja töölepingu rikkumisega, kuna tööandja poolt on pidevalt töötasud maksmata ( tl 38). Vastavalt TLS § 105 lg 1 kohtule peab hagi või töövaidluskomisjonile avalduse ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks esitama 30 kalendripäeva jooksul arvates ülesütlemisavalduse saamisest; lg 2 kohaselt, kui hagi või avaldust ei esitata tähtaja jooksul või kui hagi või avalduse esitamise tähtaega ei ennistata, on ülesütlemine algusest peale kehtiv ja leping on lõppenud ülesütlemisavalduses märgitud tähtpäeval. Kostja ei ole töölepingu ülesütlemist vaidlustanud, seega on töötaja poolne avaldus algusest peale kehtiv. TLS § 100 lg 4 kohaselt kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kostja keskmise töötasu arvestust kohtule esitanud ei ole. Hageja poolsete arvestuste kohaselt on hageja arvestanud kuu keskmiseks töötasuks 12 000 krooni. Kohus lähtub hageja poolt esitatud töötasu tõendist (tl 22), mille kohaselt hageja kuu keskmine töötasu on 8875 krooni (567,22 eurot). Hüvitise määramisel arvestab kohus töölepingu lõpetamise asjaolusid, töölepingu ülesütlemise mitte vaidlustamist, töösuhte kestvust, lõpparve mittemaksmist ning mõlema poole huve. Kohus leiab, et hagejale tuleb välja mõista hüvitis töölepingu lõpetamisel kolme kuu töötasu ulatuses, milleks on 1701,66 eurot. Töölepingu lõpetamise alused Kuna kostja ei ole vaidlustanud hageja poolt 19.08.2009. aastal esitatud kirjaliku avaldust töölepingu lõpetamise kohta vastavalt töölepingu seadusele § 91 lg 2 p 2, siis tuleb TLS § 91 lg 2 p 2 alusel lugeda töölepingu lõpetamise ajaks 19.08.2009.a. Kuna kostja ei ole esitanud vastuväiteid selles, et hageja töötas OÜ-s Kiotto ajavahemikus 28.02.2009 kuni 16.aprillini 2009, rahuldab kohus hageja nõude kohustada kostjat kustutama hageja tööraamatus (tl 21) ebaõige kanne number 24 27.02.2099 „tööleping lõpetatud“ ning kanne number 25 16.04.2009 „tööleping sõlmitud“. Eeltoodud alusel ja juhindudes TLS § 33 lg 1, § 84 § 100 lg 4 , ja § 105 lg 1 ja 2 rahuldab kohus hageja nõuded osaliselt. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg 1 asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 kohaselt ei võeta kohtuasjas riigilõivu töötasu või palga nõudmise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, teenistusse ennistamise, teenistusest vabastamise aluse formuleeringu muutmise hagi või kaebuse läbivaatamiselt. Sellest tulenevalt on nii hageja kui ka kostja vabastatud riigilõivu tasumisest töövaidluse hagis.