Pankrotiõigus › Muud hagimenetluse pankrotiasjad

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse ärakirja kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD

pankrotihalduril Toomas Saarma poolt valitud Tartu tööpiirkonna kohtutäiturile kinnistutel, asukohaga Painküla küla, Jõgeva vald Jõgevamaa (registriosad nr-tega 450535 ning 1417435) asuvate hoonete läbiotsimiseks, seal paikneva vallasvara üleskirjutamiseks ning vara seisukorra kindlaksmääramiseks 30 päeva jooksul alates vastavasisulise kohtumääruse tegemisest.

MAAKOHTU LAHEND

kuuluvad kaks kinnistut - kinnistu nimetusega Painküla tehas ja kinnistu nimetusega Painküla veepuhastusjaam, asukohaga Jõgevamaal Jõgeva vallas Painkülas. AS Werol Tehased pankrotihaldur Toomas Saarma taotleb hagis eelnimetatud rendilepingu tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamist, põhjendusel, et tehing on tehtud 1 aasta jooksul enne ajutise halduri nimetamist, tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve ning teine pool teadis või pidi teadma, et tehinguga kahjustatakse võlausaldajate huve. TsMS § 377 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 377 lg 2 näeb ette, et sellise hagi tagamiseks, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus hageja taotlusel esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet, eelkõige asja kasutusviisi, kui see on vajalik olulise kahju või omavoli vältimiseks või muul põhjusel. Seda võib teha sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks. TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks muu hulgas kostjal teatud tehingute ja toimingute tegemise keelamine. TsMS § 378 lg 5 kohaselt võib hagi tagamiseks rakendada üheaegselt mitut abinõu. Kohus leidis, et antud juhul on põhjendatud hageja poolt toodud põhjenduste alusel hagi tagada ja esialgselt reguleerida vaidlusalust õigussuhet. Vastasel korral võib hagi rahuldava kohtuotsuse täitmine tulevikus olla raskendatud ning kahjustada võivad saada AS Werol Tehased (pankrotis) võlausaldajate huvid. Hagiavalduses toodud põhjendustel on AS Werol Tehased (pankrotis) kinnistute suhtes sõlmitud rendileping võlgniku võlausaldajate huvisid kahjustavad. Rendilepingu p-s 6.2. kokkulepitu kohaselt on kostja Veskimehed OÜ-l õigus anda lepingujärgsed õigused (sh võõrandada ettevõte) üle kolmandale isikule ilma võlgniku AS-i Werol Tehased (pankrotis) nõusolekuta. Selline tingimus võib takistada hagejal pankrotihaldurina teostada kontrolli selle üle, kes võlgniku vara kasutab ning seeläbi ei ole võimalik hagejal täita pankrotivara valitsemise kohustust. Juhul kui kohus peaks hagi rahuldama, võib kostja poolt rendilepingust tulenevate õiguste üleandmisel kolmandatele isikutele olla kohtuotsuse täitmine raskendatud. Seega on põhjendatud võlausaldajate huvide kaitseks keelata kostjal tehingud ja toimingud, mis on suunatud võlgniku ja kostja vahel sõlmitud rendilepingust tulenevate õiguste üleandmisele kolmandatele isikutele. Hageja on hagiavalduses välja toonud asjaolu, et renditasu kokkulepe on sõlmitud vastava teenuse turuhinnast oluliselt odavamalt, selline kokkulepe ei ole võlgnikule majanduslikult efektiivne ning kahjustab seeläbi võlgniku võlausaldajate huve. Kokkulepe ei võimalda hinnata ja kontrollida, kui palju kostja üldse renti tasuma peaks. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et antud juhul on võlausaldajate huvide kaitseks vajalik kohustada kostjat esitama hagejale detailsed andmed veebruaris ja märtsis 2012. a rendilepingu objektil pressitud rapsiseemne koguste kohta. Samuti on võlausaldajate huvide kaitseks vajalik kohustada kostjat edaspidi esitama rendilepingu objektil pressitud rapsiseemne koguste kohta kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Lisaks eeltoodule on võlausaldajate huvide kahjustamise vältimiseks vajalik kohustada kostjat võimaldama hagejal või hageja poolt määratud isikul viibida rendilepingu objektil ning kontrollida rendilepingu objektil olevate asjade koosseisu ja seisundit, samuti kontrollida rendilepingu objektile toodavat ja väljaveetavat kaupa ning koguseid kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Hageja on hagiavalduses välja toonud ja põhistanud ka asjaolu, et kostja poolt rendilepingu alusel tasumisele kuuluv rent kuulub tasaarvestamisele tehtud investeeringutega (parendustega) ning võlgnikule seeläbi raha ei laeku. Sarnaselt renditasu arvestamise kokkuleppega puuduvad aga rendilepingus kokkulepped selle kohta, millal ja millises järjestuses kostja investeeringuid rendilepingu objekti parendamiseks tegema peaks. Samuti

puuduvad kokkulepped selle kohta, milline peaks olema loetletud parenduste maksumus üldsummana, samuti konkreetse parenduse lõikes. Kohus leidis, et sellega võivad hageja (ja seega ka võlausaldajate) huvid saada kahjustatud ning peab säilima mingi kontroll tehtavate investeeringute üle. Võlgniku võlausaldajate huvide tagamiseks on vajalik kohustada kostjat esitama hagejale detailsed andmed veebruaris ja märtsis 2012. a rendilepingu objektiks olevate asjade suhtes juba tehtud parenduste kohta, sh parenduste maksumuse kohta või nende puudumisel kohustada kostjat esitama kinnitus selle kohta, et eelnimetatud perioodil rendilepingu objektile parendusi tehtud ei ole. Võlgniku võlausaldajate kaitseks on põhjendatud ka keelata kostjal rendilepingu objektiks olevate asjade suhtes investeeringute/parenduste tegemine ilma hageja nõusolekuta. Kohus leidis, et rakendatavad hagi tagamise abinõud ei koorma kostjat liigselt. Hageja poolt taotletavate hagi tagamise abinõude rakendamine ei takista kostjale rendilepingu objekti rendilepingus sätestatud eesmärgil kasutada, kuid on hädavajalikud tagamaks hageja kui pankrotihalduri kohustuste täitmist ning seeläbi ka võlgniku võlausaldajate huvisid. Kohus leidis, et põhjendatud on ka hageja taotlus kohtumääruse täitmise viisi ja korra kindlaksmääramiseks. TsMS § 463 lg kohaselt määrusele kohaldatakse vastavalt otsuse kohta sätestatut, kui seadusest või määruse olemusest ei tulene teisiti. TsMS § 445 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja või tähtpäeva ja asjaolu, et otsus täidetakse viivitamata või et otsuse täitmine tagatakse mõne hagi tagamise abinõuga. Kohus kohustas hagi tagamise abinõuna kostjat võimaldama hagejal või hageja poolt määratud isikul igal ajahetkel viibida rendilepingu objektil ning kontrollida selle seisundit. Samas puudub hagejal kui võlgniku pankrotihalduril täpne ülevaade, kas rendilepingu lisades 1-3 loetletud asjade seadmete ja esemete ja muude rendilepingu alusel üleantud esemed vastavad lepingu lisades toodud loetelule ning millises seisukorras nimetatud asjad on. Kohus leidis, et hagi tagamise määruse täitmiseks on vajalik rendilepingu objekti koosseisu kuuluvate asjade loetlemiseks ning nende seisukorra kindlaksmääramiseks kaasata sõltumatu isik, kelleks on kohtutäitur. TMS § 28 lg 2 kohaselt võib kohtutäitur siseneda võlgniku nõusolekul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse või viibida tema valduses oleval maatükil ja need läbi otsida, kui see on vajalik täitedokumendi täitmiseks. Sel juhul on kohtutäituril õigus avada või lasta avada suletud maja- ja korteriuksi ning hoiuruume. Eeltoodud sätte põhjal on kohtutäituril õigus siseneda ruumidesse või viibida maatükil üksnes siis, kui tal on selleks nii kinnistu omaniku kui otsese valdaja nõusolek. Seega on antud juhul rendilepingu objekti koosseisu kuuluvate asjade kindlakstegemiseks ja seisukorra kindlaksmääramiseks kohtutäituri abil vajalik kostja nõusolekut kohtutäituri viibimiseks kinnistutel ning nendel paiknevates hoonetes ja rajatistel. Kostja võib kohtutäiturile nõusoleku andmisest keelduda ning kinnistutel viibimist või hoonetesse sisenemist takistada. Seega on põhjendatud anda kohtutäiturile luba rendilepingu objektiks olevate hoonete läbiotsimiseks, seal paikneva vallasvara üleskirjutamiseks ning vara seisukorra kindlaksmääramiseks.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

2) ei esine mitte mingisugust kahtlust või asjaolu, mille põhjal oleks alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. Kohtumäärus on seega TsMS § 377 lg-ga 1 vastuolus; 3) on oluliselt rikutud TsMS § 377 lg 2, kuna puudub rendilepingujärgse õigussuhte reguleerimise vajadus. Puudub oht, et hagejale võib tekkida oluline kahju või et tema suhtes võidakse rakendada omavoli. Kohtumääruses ei ole viidatud mitte ühelegi asjaolule ega seda kinnitavale tõendile, millest tulenevalt võiks põhjendatult väita, et kostjast tulenevalt eksisteerib oht osundatud isikutele olulise kahju tekkimiseks vms, millega on rikutud TsMS § 465 lg 2 p 8. Kostja ei ole kunagi takistanud hagejal rendiobjektil viibimist ja selle objekti seisundi ülevaatamist; 4) ei saa hagi tagamise eesmärgiks olla pankrotihalduri kohustuste täitmise ja AS Werol Tehased võlausaldajate huvide tagamine. Ühe menetlusosalise õigussuhted kolmandate isikutega ning kolmandate isikute võimalikud huvid ei saa olla aluseks ja põhjenduseks hageja ja kostja vaheliste õigussuhete reguleerimiseks; 5) on kohtumäärusega oluliselt rikutud TsMS § 378 lg 4, kuna hagi tagamise abinõud on ebaproportsionaalsed. Ebaselgete ulatuslike abinõude rakendamine võib kostjale tekitada kahju. Kostja leiab, et antud kohtumäärusega määratud hagi tagamise abinõud segavad tal rendilepingu objekti kasutamist ja samas ei ole hagi tagamisel õigesti arvestatud tagamise abinõude ulatust ja sellest tulenevat põhiõiguste olulist ebaproportsionaalset riivet. Kostja leiab, et hagi tagamine võib kahjustada tema materiaalseid huve ning eelkõige omandiõigust ning tegevus- ja ettevõtlusvabadust (vt PS § 19, § 31 ja § 32). Kohtumäärusega on kohustatud kostjat võimaldama hagejal viibida rendilepingu objektil ja kontrollida selle seisundit. Kostja ei ole kunagi takistanud hagejal objektil viibimist ja selle seisundi ülevaatamist. Vastav kostja kohustus tuleneb ka rendilepingust (vt punkt 5.4.12). Kohtumääruses on antud luba hageja poolt valitud kohtutäituri poolt hageja valduses olevate hoonete läbiotsimiseks. Meede annab hagejale antud juhul liigselt laiaulatusliku, mittevajaliku ja põhjendamatu õiguse; 6) on TsMS § 384 lg 3 olulise rikkumisega enne rakendatavate hagi tagamise abinõude määramist jäetud põhjendamatult ära kuulamata kostja seisukohad; 7) on kohtumäärus motiveerimata ning sellega on oluliselt rikutud TsMS § 465 lg 2 p 8. Rakendades kohtumäärusega kostja suhtes vaadeldavaid ebaproportsionaalseid hagi tagamise abinõusid oleks kohus pidanud kohtumääruses eriti põhjalikult motiveerima seda, miks kohus leiab, et sellised hagi tagamise abinõud on vajalikud ja proportsionaalsed; 8) on kohtumääruse tühistamine põhjendatud ka seetõttu, et hagi on perspektiivitu, sest leping on sõlmitud AS Werol Tehased ja võlausaldajate huvides ning seega ei ole seda tehingut võimalik tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistada; 9) on TsMS § 383 lg 1 olulise rikkumisega jäetud hagejalt nõudmata tagatis. Kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks kaalunud hagejalt tagatise küsimist kostjale tekkiva võimaliku kahju hüvitamiseks. Antud juhul oleks tagatise määramine olnud põhjendatud, sest hageja on maksejõuetu – pankrotis.

Vastuväidete kohaselt: 1) ei nõustu hageja kostja seisukohaga, nagu oleks käesolevas asjas hagi tagamise määrus ebaseaduslik seetõttu, et hagi on tagatud enne hagi menetlusse võtmise otsustamist. Hageja märgib, et mitte ükski TsMS norm ei kohusta kohut hagi tagamise taotluse suhtes tehtava määrusega samaaegselt tegema ka määrust hagi menetlusse võtmise/menetlusse võtmata jätmise kohta; 2) ei ole asjakohane väide justkui TsMS § 377 lg 2 alusel ei ole võimalik kohaldada TsMS § 378 lõikes 1 sätestatud hagi tagamise abinõusid. TsMS § 377 lg 1 puhul on tegemist hagi tagamise üldise normiga. Kui ei ole tegemist rahaliste nõuetega, reguleerib tagamist erinormi tähenduses sama sätte lg 2 ning tagamise taotluse esitamisel peab hageja põhistama asjaolusid, mis annavad aluse üheks järgmistest tagamise abinõu rakendamise eeldustest – vajadus olulist kahju või omavoli vältida või muu põhjuse; 3) on hageja seisukohal, et kuna käesoleval juhul on tegemist hagiga, mille esemeks ei ole rahaline nõue kostja vastu, võib kohus TsMS § 377 lg 2 kohaselt hagi tagamiseks reguleerida esialgselt vaidlusalust õigussuhet ka sõltumata sellest, kas on alust arvata, et hagi tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või teha selle võimatuks; 4) ei ole asjakohased kostja väited selle kohta, et kohtumääruse tühistamine on põhjendatud, kuna hagi on kostja hinnangul perspektiivitu; 5) ei nõustu hageja sellega, et hagi tagamise abinõud on ebaproportsionaalsed. Kohtu poolt rakendatud hagi tagamise abinõud ei kitsenda ülemääraselt kostja seaduslikke huve, sest nagu kostja on õigesti märkinud, tulenevad hagi tagamise abinõude rakendamisest tulenevad hageja õigused ka vaidlusalusest rendilepingust, kuid käesoleval juhul on hagejale tagatud vajadusel võimalus kasutada viivitamatult teatud sunnimeetmeid juhuks, kui kostja peaks keelduma rendilepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Hageja möönab, et kostja ei ole teinud takistusi rendilepingu eseme ülevaatuse teostamiseks ja varade üleskirjutamiseks, mistõttu ei ole hageja pidanud ka vajalikuks selleks kohtutäituri abi kasutada; 6) leiab hageja, et TsMS § 384 lg-st 3 tulenev kostja ärakuulamise õigus on kohtu diskretsiooniotsus ning nimetatud sätte kohaldamata jätmine antud juhul ei mõjuta mingilgi määral kaevatud kohtumääruse seaduslikkust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

kuupäevaks eelneva kuu kohta kuni hagi suhtes tehtava kohtulahendi jõustumiseni. Ringkonnakohus peab põhjendatud esialgse õiguskaitse kohaldamise abinõuks ka Veskimehed OÜ kohustust esitada pankrotihaldurile 2012. a veebruaris ja märtsis tehtud parenduste kohta. Samuti on esialgse õiguskaitse korras vajalik keelata Veskimehed OÜ-l rendilepingu objekti suhtes investeeringute (parenduste) tegemine ilma AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihalduri Toomas Saarma kirjaliku nõusolekuta. AS Werol Tehased (pankrotis) pankrotihaldur on hagi tagamise taotluses põhjendanud pressitud rapsiseemnete koguste ja samuti parenduste tegemise kohta andmete esitamise vajalikkust. Selleks, et hinnata ja kontrollida, kui palju kostja üldse renti tasuma peab, on vaja teada andmeid pressitud rapsiseemnete koguste ja tehtud parenduste kohta.

Kersti Kerstna-Vaks

Kai Kullerkupp

Andra Pärsimägi

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.