Ljudmila Karina hagi korteriühistu Narva Sõbralik vastu 06.05.2010 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses Vaidlustatud kohtulahend
1 597,79 eurot
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Ljudmila Karina apellatsioonkaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende
Apellant (hageja):
XXXXXXXXXXX)
esindajad
RESOLUTSIOON
Viru Maakohtu 16. mai 2011 otsus
Ljudmila
Karina
(isikukood:
Vastustaja (kostja): Korteriühistu Narva Sõbralik (registrikood: 80245744), esindaja Roman Lodeikin
1.Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.
2.Tühistada Viru Maakohtu 16. mai 2011 otsus osas, millega jäeti tunnistamata kehtetuks korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010 üldkoosoleku otsused, millega 1) kinnitati 2009. a majandustegevuse aruanne (päevakorrapunkt 1); 2) kinnitati 2010. a majanduseelarve (päevakorrapunkt 2); 3) kinnitati
2010. a remonditööd ja remonditööde fondi tariif (päevakorrapunkt 3).
3.Teha tühistatud osas uus otsus, millega tunnistada kehtetuks korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010 üldkoosoleku otsused, millega 1) kinnitati 2009. a majandustegevuse aruanne (päevakorrapunkt 1); 2) kinnitati 2010. a majanduseelarve (päevakorrapunkt 2); 3) kinnitati 2010. a remonditööd ja remonditööde fondi tariif (päevakorrapunkt 3).
4.Muus osas jätta Viru Maakohtu 16. mai 2011 otsus muutmata.
5.2.Tunnistada kehtetuks korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010 üldkoosoleku otsused, millega 1) kinnitati 2009. a majandustegevuse aruanne (päevakorrapunkt 1); 2) kinnitati 2010. a majanduseelarve (päevakorrapunkt 2); 3) kinnitati 2010. a remonditööd ja remonditööde fondi tariif (päevakorrapunkt 3).“
6.Jätta menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus 25% ulatuses Ljudmila Karina kanda ja 75% ulatuses korteriühistu Narva Sõbralik kanda.
7.Välja mõista korteriühistult Narva Sõbralik riigilõiv 50 eurot (viiskümmend eurot) riigituludesse. Riigituludesse väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsus saata p-de 7 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord
Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Kassatsioonkaebuse Riigikohtusse võib menetlusosaline esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Juhul kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise
eesmärgil.
MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED
1.Ljudmila Karina esitas hagi korteriühistu Narva Sõbralik vastu 06.05.2010 üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamiseks ja kehtetuks tunnistamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt toimus 06.05.2010 korteriühistu Narva Sõbralik üldkoosolek, kus võeti vastu korteriühistu finantstegevuse aruanne ja 2010. a majandustegevuse kava. Nimetatud korteriühistu otsuste vastuvõtmine on tühine, sest juhatus ei andnud igale korteriühistu liikmele tutvumiseks majandustegevuse plaani projekti kaks nädalat enne üldkoosolekut. Seega üldkoosolek ei olnud otsustusvõimeline, sest ei olnud kinni peetud seaduse nõuetest. Seadusest tuleneva nõude mittejärgmise tõttu oli rikutud 06.05.2010 korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda ning hageja palus tunnistada kehtetuks üldkoosoleku 06.05.2010 otsused.
2.Kostja korteriühistu Narva Sõbralik vaidle hagile vastu. Vastuväidete kohaselt ei nähtu hagiavaldusest, et üldkoosoleku kokkukutsumisel oleks rikutud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) §-s 20 ning korteriühistu Narva Sõbralik põhikirja p-s 5.6 sätestatud nõudeid. Hageja viited korteriühistuseaduse (KÜS) § 15 rikkumisele ei ole asjakohased kuna antud sätted ei reguleeri üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Hoolimata sellest, et KÜS § 15 ei ole asjassepuutuv, oli kostja hagejale saatnud majandustegevuse aastaplaani projekti koos eelmise aasta aruandega ja bilansiga. Nimetatud dokumendid pani kostja hageja postkasti kahel korral 22.04.2010 ja 03.05.2010.
MAAKOHTU LAHEND
3.Viru Maakohus jättis 16. mai 2011 otsusega hagi rahuldamata. Maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Kohtuotsuses esitatud põhjenduste kohaselt oli hageja sooviks tuvastada Korteriühistu Narva Sõbralik 06.05.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisus või tunnistada nimetatud otsused kehtetuks. Üldkoosoleku kokkukutsumise kord on reguleeritud MTÜS §-s 20 ja korteriühistu põhikirja p-s 5.6. Pooled ei vaidle, et üldkoosolek oli kokku kutsutud selleks õigustatud isikute poolt. Vaidlust ei ole, et üldkoosoleku kokkukutsumisest oli ette teatatud nõuetekohaselt vähemalt seitse päeva ning üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud üldkoosoleku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Vaidlust ei ole, et üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Maakohus ei tuvastanud ja hageja ei ole viidanud MTÜS § 20 või korteriühistu põhikirja p 5.6 rikkumistele üldkoosoleku kokkukutsumisel. Hageja leidis, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise korda on rikutud seoses asjaoluga, et korteriühistu juhatus rikkunud KÜS § 15 lg-t 2, st juhatus ei olnud andnud hagejale vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruandega, 2009. a bilanssi ja revisjonikomisjoni kontrollakti. Maakohus ei nõustu hageja arvamusega, et KÜS §-s 15 on sätestatud üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja seal reguleeritud korteriühistu juhatuse kohustuste täitmata jätmise seoses majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruandega saab sisustada korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumisega. KÜS §-s 15 on reguleeritud juhatuse kohustused ja kord seoses majandustegevuse aastakava kinnitamisega. Seaduses ei ole sätestatud, et juhatuse KÜS § 15 lg-s 2 sätitud kohustuse rikkumise tagajärjel ei saaks üldkoosolek toimuda. Maakohus ei
tuvastanud, et korteriühistu Narva Sõbralik 06.05.2010 otsuste vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda või nimetatud otsused oleksid tühised muul alusel. Seega tuleb hagi otsuste tühisuse tuvastamise nõudes jätta rahuldamata. MTÜS § 24 lg 1 sätestab, et kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on kohtul vaja tuvastada, kas korteriühistu Narva Sõbralik 06.05.2010 üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega või põhikirjaga. Hageja arvates on korteriühistu 06.05.2010 üldkoosoleku otsused 2009. a majandustegevuse aruande vastuvõtmiseks ja 2010. a majanduskava kinnitamiseks vastuolus seadusega, sest korteriühistu juhatus rikkus KÜS § 15 lg-t 2 ja ei andnud juhatuse liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu Narva Sõbralik registreerimislehega on tõendatud, et korteriühistu liikmetele anti tutvumiseks 2009. a revisjonikomisjoniakt ja aastaruanne ning 2010. a majandustegevuse plaan. Kostja ei ole tõendanud, et hagejale olid pandud dokumendid postkasti juba 22.04.2010. Pooled ei vaidle, et hagejale pandi korteriühistu poolt dokumendid postkasti 03.05.2010. Hageja 03.05.2010 kirjast korteriühistu esinaisele nähtub, et ta tagastas korteriühistule 2010. a majandustegevuse plaani ja 2009. a aruande, sest bilanssi ja revisjonikomisjoni akt temale ei olnud saadetud, samuti oli rikutud kahenädalane tähtaeg. Kostja ei ole tõendanud, et pani hagejale 03.05.2010 postkasti 2009. a bilansi. Maakohtu arvates KÜS §-s 15 lg 2 sätestatud korteriühistu juhatuse kohustust ei saa pidada täidetuks dokumentide postkasti panemisega kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, sest seaduses on ette nähtud dokumentidega tutvumiseks vähemalt kaks nädalat. Hageja on põhjendanud, et tema ei ole saanud korteriühistult kõiki nõutavaid dokumente. Kostja ei ole tõendanud, et pani hagejale postkasti ka revisjonikomisjoni akti ja 2009. a bilansi. Samas KÜS §-st 15 ei tulene juhatusele revisjonikomisjoni akti korteriühistu liikmetele andmise kohustus, seda kohustust ei tulene ka korteriühistu põhikirja p-st 7. Seega ei saa kostja juhatusele panna süüks revisjoniakti hagejale kättetoimetamise kohustuse täitmata jätmist. KÜS §-s 15 sätitud kohustuse täitmata jätmine ei ole iseenesest alus tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtetuks kui seadusega vastuolus olev otsus. KÜS §-s 15 nimetatud kohustus esitada korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastakava on eelkõige oluline seetõttu, et ühistu liikmed oleksid teadlikud, missuguse aastakava poolt või vastu nad hääletavad ning ühistu liikmetel oleks võimalik hinnata juhatuse tegevust. Aastakava tähtaegselt esitamata jätmisega ei ole korteriühistu liikmelt võetud ära võimalus otsustada, kas hääletada majandustegevuse aastakava kinnitamise poolt või vastu või otsustada eelmise majandusaasta aruande kinnitamine. Samuti ei võta osade dokumentidega eelnev tutvumata jätmine ära õigust osaleda üldkoosolekul majandustegevuse aastakava arutamisel, kus on võimalik vahetult esitada küsimusi korteriühistu juhatusele. Seega ei ole tõendatud, et korteriühistu Narva Sõbralik 06.05.2010 otsused oleksid vastuolus seadusega ja hageja nõue tunnistada otsused kehtetuks tuleb jätta rahuldamata. Korteriühistu Narva Sõbralik 17.05.2010 aktiga on põhjendatud, et üldkoosoleku protokoll ja korteriühistu juhataja vastus hagejale on pandud hagejale postkasti. Samas ei ole põhjendatud hageja taotlus korteriühistu üldkoosoleku protokolli saamiseks, kuna tõendatud on, et vähemalt kohtu kaudu on hageja korteriühistu 06.05.2010 korteriühistu protokolli saanud.
ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED
4.L. Karina esitas apellatsioonkaebuse, milles taotleb Viru Maakohtu 16. mai 2011 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega hagi rahuldatakse. Apellant palub jätta menetluskulud apellatsiooniastmes vastustaja kanda.
Apellatsioonkaebuses esitatud põhjenduste kohta: 1) on 06.05.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsused vastuolus seadusega, sest üldkoosoleku kokku kutsumisel rikkus juhatuse KÜS § 15 lg-s 2 sätestatud kohustust. Maakohus ei ole tuvastanud, et juhatus oleks andnud igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kostja jätkab KÜS § 15 lg 2 rikkumist ega ole võimaldanud hagejal tutvuda 2008. a ja 2009. a andmetega. Kostja rikub ka MTÜS § 28 lg-s 5 sätestatud teabe andmise kohustust. Kostja ei saatnud hagejale 06.05.2010 üldkoosoleku protokolli ja rikkus MTÜS § 27 lg-t 7. Kostja poolt esitatud 17.05.2010 akt on valetunnistus, kuid kohus ei ole seda asjaolu uurinud. Kostja on esitanud dokumente vene keeles ja maakohus ei nõudnud nende tõlkimist eesti keelde; 2) on maakohus rikkunud menetlusnorme. Maakohus ei ole tõendina uurinud 06.05.2010 üldkoosoleku protokolli ja rikkus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) §-d 229, 243. Üldkoosoleku protokoll on aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks, sest üldkoosolekul osalesid kõrvalised isikud, kes ei olnud kantud korteriühistu liikmete nimekirja, volikiri üldkoosolekul osalemiseks oli antud välja rikkudes MTÜS § 21 lg-t 5, kvoorum üldkoosoleku läbiviimiseks puudus, ei olnud protokollitud hageja „eriarvamus“, üldkoosolek ei ole eriarvamusega tutvunud, üldkoosoleku kokkukutsumisel oli rikutud KÜS § 15 ja põhikirja p 8.2. Korteriühistu Narva Sõbralik juhatuse kohustusi ja ülesandeid täidab põhiseadusega ja seadustega mitteettenähtud isik; 3) esitas L. Karina avalduse kostja muutmiseks MTÜS §-de 32, 34 ja TsMS § 376 alusel. Samuti palus hageja TsMS § 374 alusel liita menetlus käesolevas asjas ja menetlus tsiviilasjas nr 2-10-37634 ühte menetlusse.
5.Korteriühistu Narva Sõbralik vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastustaja palub jätta menetluskulud apellandi kanda. Vastuväidete kohaselt: 1) ei ole maakohus rikkunud materiaal- ega menetlusnorme. Kostja on järginud üldkoosoleku kokkukutsumise nõudeid ja 06.05.2010 üldkoosolek oli otsustusvõimeline ning puudub alus üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millise seaduse või põhikirja sättega on vastuolus 06.05.2010 üldkoosoleku otsus. Hageja viide KÜS § 15 väidetavale rikkumisele korteriühistu juhatuse poolt ei ole asjakohane, kuna see ei puuduta üldkoosoleku otsust. Nõuded üldkoosoleku otsusele on sätestatud MTÜS §-s 22 ning korteriühistu Narva Sõbralik põhikirja p-s 5. Hageja ei ole väitnud, et neid sätteid oleksid rikutud; 2) on maakohus põhjendatult leidnud, et KÜS §-s 15 sätestatud kohustuse täitmata jätmine ei anna alust tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtetuks kui seadusega vastuolus olev otsus. Samuti on maakohus tuvastanud, et kostja on esitanud kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist hagejale tutvumiseks 2010. a majandustegevuse plaani ja 2009. a aruande. Maakohus on õigustatult leidnud, et KÜS §-ga 15 on reguleeritud juhatuse kohustused ja kord seoses majandustegevuse aastakava kinnitamisega, millega ei ole seatud sõltuvusse korteriühistu üldkoosolekute toimumine või mittetoimumine. Seega kostja ei ole 06.05.2010 otsuste vastuvõtmisel rikkunud üldkoosoleku kokkukutsumise korda. Samuti pole tuvastatud, et otsused oleksid tühised muul alusel; 3) on alusetud hageja väited üldkoosoleku otsuste tühisuse kohta. Hageja viited KÜS § 15 väidetavale rikkumisele korteriühistu juhatuse poolt ei ole asjakohane, kuna antud säte ei reguleeri üldkoosoleku kokkukutsumise korda.
Hageja väited analoogilises asjas sõlmitud kompromissiga seonduvalt ja väidetava kompromissi rikkumise kohta kostja poolt ei ole seotud käesoleva vaidlusega ega ole asjakohased. Hageja vastavad väited tuleb jätta tähelepanuta; 4) sisaldab apellatsioonkaebus hulgaliselt tõele mittevastavaid süüdistusi maakohtu aadressil. Erinevalt hageja väidetule ei osalenud 06.05.2010 üldkoosolekul kõrvalisi isikuid, vaid korteriühistu liikmed ning isikud, kellele oli MTÜS § 21 lg 5 alusel antud kirjalik volikiri korteriühistu liikme esindamiseks. Kvoorum koosoleku läbiviimiseks oli täidetud, seega oli üldkoosolek otsustusvõimeline. Hageja 03.05.2010 esitatud „eriarvamuse“ protokollimise ja üldkoosolekule tutvustamise vajadus puudus, kuna vastavalt MTÜS § 21 lg-le 6 protokollitakse üksnes üldkoosolekul osalenud ning otsuse suhtes eriarvamusele jäänud korteriühistu liikme eriarvamus; 5) on maakohus põhjendatult leidnud, et KÜS §-st 15 ega korteriühistu põhikirja p-st 7 ei tulene juhatusele revisjonikomisjoni akti korteriühistu liikmele andmise kohustust. Asjakohatud ning alusetud on hageja väited, et korteriühistu Narva Sõbralik juhatuse kohustusi ja ülesandeid täidab põhiseadusega ja seadustega mitteettenähtud isik.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6.Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 16. mai 2011 otsuse osas, millega jäeti tunnistamata kehtetuks korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010 üldkoosoleku otsused, millega 1) kinnitati 2009. a majandustegevuse aruanne (päevakorrapunkt 1); 2) kinnitati 2010. a majanduseelarve (päevakorrapunkt 2); 3) kinnitati 2010. a remonditööd ja remonditööde fondi tariif (päevakorrapunkt 3). Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega tunnistab kehtetuks korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010 üldkoosoleku otsused, millega 1) kinnitati 2009. a majandustegevuse aruanne (päevakorrapunkt 1); 2) kinnitati 2010. a majanduseelarve (päevakorrapunkt 2); 3) kinnitati 2010. a remonditööd ja remonditööde fondi tariif (päevakorrapunkt 3). Muus osas tuleb jätta Viru Maakohtu 16. mai 2011 otsus muutmata. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o ringkonnakohus kontrollib maakohtu lahendi seaduslikkust ja põhjendatust lähtudes neist piiridest, millistes maakohus asja lahendas. Seetõttu jätab ringkonnakohus tähelepanuta apellandi väiteid, mis on esitatud selle kohta, et: 1) kostja ei täida 01.09.2009 kompromissi ja ei ole andnud apellandile andmeid 2007 kuludetulude kohta; 2) hageja taotlusel ei ole talle väljastatud 06.05.2010 üldkoosoleku protokolli koopiat; 3) 17.08.2010 akt on valetunnistus; 4) korteriühistu koosolekul osalevad kõrvalised isikud. Hageja nimetatud väited ei ole ka üldkoosoleku vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamise aluseks.
7.Nähtuvalt hagiavaldusest, on hageja palunud tunnistada kehtetuks korteriühistu 06. mai 2010 üldkoosoleku otsused (tl 1, 8). Hagi alusena on hageja märkinud faktilise asjaolu, et üldkoosoleku kokkukutsumisel ei antud igale korteriühistu liikmele kaks nädalat enne koosoleku toimumist tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga (KÜS § 15 lg 2).
KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. KÜS-s ei ole sätestatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 järgi käesolevas seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Vastavalt MTÜS § 24 lg-le 1 võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on vaidluse lahendamisel oluline teha kindlaks, kas korteriühistu Narva Sõbralik üldkoosoleku 06. mai 2010 otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga.
8.Hageja väite kohaselt on üldkoosoleku otsused vastuolus seadusega seetõttu, et eelmise aasta aruandele ei olnud lisatud bilanssi ja puudus revisjonikomisjoni kontrollakt ning materjalide kätteandmisel on rikutud KÜS § 15 lg-t 2. Maakohus on õigesti hinnanud asjas olevaid tõendeid ning asunud seisukohale, et tõendatud on kostja poolt KÜS § 15 lg-s 2 nimetatud informatsiooni andmise kohustuse rikkumine. Ebaõige on aga siinkohal maakohtu järeldus, et KÜS § 15 lg 2 rikkumine ei too kaasa üldkoosoleku vaidlustatud otsuste kehtetust. KÜS § 15 lg 2 sätestab, et korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Antud juhul ei ole korteriühistu andnud enne korteriühistu 06. mai 2011 üldkoosoleku toimumist igale korteriühistu liikmele (hagejale) vähemalt kaks nädalat enne arutelu tutvumiseks majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Nimetatud kohustuse täitmisena korteriühistu poolt ei ole vaadeldav asjaolu, et majandustegevuse aastakava projekt koos eelmise aasta aruandega pandi hageja postkasti 03. mail 2010, s.o 3 päeva enne arutelu. Riigikohus on otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-63-05 punktis 12 asunud seisukohale, et „Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumine on kõiki tuvastatud asjaolusid arvestades vaidlusaluses asjas aluseks üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamisele. Viidatud sätetes esitatud nõuded on kehtestatud eesmärgiga tagada ühistu liikmetele mõistlik aeg nende õigusi ja kohustusi oluliselt puudutavate ühistu tegevust kajastavate dokumentidega tutvumiseks, et kaaluda üldkoosoleku päevakorras nimetatud otsuste vastuvõtmise vajadust ja õiguspärasust. Eeltoodut silmas pidades ei ole seadusega sätestatud eesmärk täidetud, kui ühistu liikmetele võimaldatakse üldkoosolekul arutlusele tulevate materjalidega tutvuda vahetult enne üldkoosoleku toimumist või selle ajal.“ Asja materjalide kohaselt on hageja saanud kätte majandustegevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruandega 03. mail 2010 (tl 11-12) ning tagastas need samal päeva kostjale põhjendusega, et eelmise aasta aruandele ei olnud lisatud bilanssi ja puudus revisjonikomisjoni kontrollakt ning materjalide kätteandmisel on rikutud KÜS § 15 lg-t 2. KÜS § 15 lg-st 2 ei tulene kohustust esitada korteriühistu liikmele koos muude materjalidega ka revisjonikomisjoni akt. Seega ei ole revisjonikomisjoni akti hagejale esitamata jätmine KÜS § 15 lg 2 rikkumine. Samas ringkonnakohus leiab, et eelmise aasta bilanssi esitamata jätmine ning teiste KÜS § 15 lg-s 2 nimetatud dokumentide esitamine hagejale vaid 3 päeva enne üldkoosoleku toimumist on vaadeldav KÜS § 25 lg 2 rikkumisena, mis toob kaasa üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamise.
9.Korteriühistu üldkoosoleku protokolli kohaselt 06. mail 2010 toimunud üldkoosolekul võeti vastu otsused, millega: 1) kinnitati 2009. a majandustegevuse aruanne (päevakorrapunkt 1); 2) kinnitati 2010 majanduseelarve (päevakorrapunkt 2); 3) kinnitati 2010. a remonditööd ja
remonditööde fondi tariif (päevakorrapunkt 3); 4) määrati kindlaks laekunud maksete arvesse võtmise kord (päevakorrapunkt 4). Ringkonnakohus leiab, et päevakorrapunktides 1, 2 ja 3 tehtud otsused on kõik tehtud kostja kui korteriühistu tegevust puudutavates üksteisega seotud olulistes küsimustes ning seetõttu on need KÜS § 15 lg 2 ja MTÜS § 36 lg 2 rikkumise tõttu kehtetud. Samas ei ole päevakorrapunktis 4 tehtud otsus seotud KÜS § 15 lg 2 rikkumisega ning seetõttu puudub alus tunnistada kehtetuks üldkoosoleku 06. mai 2010 otsus, millega määrati kindlaks laekunud maksete arvesse võtmise kord.
10.Hageja on esitanud koos apellatsioonkaebusega volikirjad 4-l lehel, korteriühistu üldkoosoleku 06.05.2010 venekeelse protokolli koos korteriühistu liikmete nimekirjaga, venekeelse akti. Samuti on hageja saatnud 19. mail 2012 ringkonnakohtule korteriühistu Narva Sõbralik põhikirja, 07.11.2007 hageja avalduse korteriühistu juhatusele, korteriühistu üldkoosoleku 06.05.2010 venekeelse protokolli koos korteriühistu liikmete nimekirjaga, venekeelse 2011. a majandusaasta aruande. Ringkonnakohus jätab nimetatud tõendid TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel tähelepanu.
11.Maakohtule esitatud hagiavalduses taotles hageja korteriühistu 06.05.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamist. Hageja nõue rahuldatakse osaliselt, s.o kolm üldkoosoleku otsust tuleb tunnistada kehtetuks ning ühe otsuse osas jääb hagi rahuldamata. Lähtuvalt sellest tuleb jagada menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt ning nii maakohtus kui ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad 25% ulatuses hageja kanda ja 75% ulatuses kostja kanda. Tartu Ringkonnakohtu 15. novembri 2011 määrusega anti hagejale menetlusabi ning vabastati ta apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest summas 269,55 eurot ja määrati tasumisele kuuluvaks riigilõivuks 50 eurot. Asja materjalide kohaselt on aga hageja tasunud apellatsioonkaebuse esitamisel 269,55 eurot (tl 120), s.o osa, mille tasumisest ta oli vabastatud. Kokku oli apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuuluva riigilõivu suuruseks 319,55 eurot, seega on tasumata osaks 50 eurot. Vastavalt TsMS § 190 lg-le 3 menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Hagi rahuldatakse 75% ulatuses, rahuldamata jääb 25% ulatuses, seega jääb hageja kanda apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõivust 79,89 eurot (25% 319,55 eurost = 79,89 eurot) ja kostja kanda 239,66 eurot (75% 319,55 eurost = 239,66 eurot). TsMS § 190 lg 3 alusel mõistab ringkonnakohus kostjalt välja riigituludesse 50 eurot. Hagejal on õigus taotleda hagi rahuldamata jäänud osa ületava riigilõivu väljamõistmist kostjalt menetluskulude rahalise kindlaksmääramise menetluses.
Andra Pärsimägi
Üllar Roostoja
Viivi Tomson
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.