2-10-37634
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Iris Kangur-Gontšarov
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-10-37634
Tsiviilasja hind
1 597.79 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Ljudmila Karina (isikukood: 23907123736; elukoht: XXX), esindaja Ljudmila Bogdanova volikirja alusel Kostja: Korteriühistu Narva Sõbralik (registrikood: 80245744; asukoht: Puškini 2a-26, 20308 Narva), esindaja Roman Lodeikin volikirja alusel
Asja läbivaatamise kuupäev
Ljudmila Karina hagi Korteriühistu Narva Sõbralik vastu 06.05.2010.a. üldkoosoleku otsuste tühisuse tuvastamise ja kehtetuks tunnistamise nõudes
Resolutsioon
Edasikaebamise kord Kohtuotsust on menetlusosalistel õigus apellatsiooni korras edasi kaevata (apellatsioonkaebuse esitamisega) otse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna apellandile (apellatsioonkaebuse esitajale) kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vastavalt TsMS § 633 lg 7 tuleb apellatsioonkaebuses märkida, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohus selgitab, et menetlusabi taotluse esitamise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista
2-10-37634 menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse sisu
2-10-37634 Korteriühist Narva Sõbralik põhikirja p 5.6 järgi üldkoosoleku kokkukutsumisest tuleb ühistu liikmetele teatada hiljemalt 7 päeva enne koosoleku toimumist. Üldkoosoleku läbiviimise teade pannakse välja maja trepikodade infotahvlitel. Üldkoosoleku läbiviimise teates tuleb ära näidata koosoleku päevakord, läbiviimise koht ja aeg, kokkukutsumise algataja. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Hageja leiab, et korteriühistu 06. mai 2010.a. üldkoosoleku otsused on tühised seetõttu, et hageja väidetel oli rikutud üldkoosoleku kokkukutsusmise korda. Kohus leiab, et korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise kord on selgesõnaliselt reguleeritud MTÜS §-s 20 ja korteriühistu põhikira p-s 5.6. Pooled ei vaidle, et üldkoosolek oli kokku kutsutud selleks õigustatud isikute poolt. Vaidlust ei ole, et üldkoosleku kokkukutsumisest oli ette teatatud nõuetekohaselt vähemalt seitse päeva ning üldkoosoleku kokkukutsumise teates oli märgitud üldkoosoleuku toimumise aeg ja koht ning üldkoosoleku päevakord. Vaidlust ei ole, et üldkoosolek oli otsustusvõimeline. Kohus ei tuvastanud ja hageja ei ole viidanud MTÜS §-s 20 või korteriühistu põhirja p 5.6. sätestatud rikkumistele üldkoosoleku kokkukutsumisel. Hageja leiab, et korteriühistu üdlkoosoleku kokkukutusumise korda on rikutud seoses asjaoluga, et korteriühistu juhatus ei olnud andnud hagejale vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut tutvumiseks majandusteevuse aastakava projekti koos eelmise aasta aruandega, 2009.a. bilanssi ja revisjonikomisjoni kontrollakti. KÜS § 15 lg 2 järgi korteriühistu juhatus annab igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Kohus ei nõustu hageja arvamusega, et korteriühistuseaduse §-ga 15 on reguleeritud üldkoosoleku kokkukutsumise kord ja seal reguleeritud korteriühistu juhatuse kohustuste täitmata jätmisel seoses majandustegevuse aastakava ja majandusaasta aruandega saab sisustada korteriühistu üldkoosoleku kokkukutsumise. Kohus leiab, et korteriühistu seaduse §-s 15 on reguleeritud juhatuse kohustused ja omaette kord seoses majandustegevuse aastakava kinnitamisega, millega ei ole seatud sõltuvusse korteriühistu üldkoosolekute toimumine või mittetoimumine. Seaduses ei ole sätestatud, et juhatuse KÜS §-s 15 lg 2 sätitud kohustuse rikkumise tagajärjel ei saaks üldkoosolek toimuda. Lähtudes eeltoodust kohus ei tuvastanud, et korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010.a. otsuste vastuvõtmisel oleks rikutud üldkoosoleku kokkukutsumise korda või nimetatud otsused oleksid tühised muul alusel. Seega ei ole hageja hagi korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010.a. otsuste tühisuse tuvastamise nõudes tõendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Järgnevalt peab kohus hindama kas ehk korteriühistu seaduse §-s 15 lg 2 sätestatud kohustuse anda korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga - rikkumine võib tuua kaasa korteriühistu 06. mai 2010.a. otsuste kehtetuks tunnistamise. KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates.
2-10-37634 KÜS §-s 13 lg 3 ei ole täpsustatud, milline üldkoosoleku otsus on ebaseaduslik. KÜS § 1 lg 2 sätib, et korteriühistu seaduses reguleerimata küsimustes rakendatakse korteriühistu suhtes mittetulundusühingute seaduse sätteid. Seega tuleb kohaldamisele MTÜS § 24 lg 1, mille kohaselt võib kohus mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Seega on kohtul vaja tuvastada, kas korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010.a. üldkoosoleku otsused on vastuolus seaduse või põhikirjaga. Kuna hageja vaidlustab korteriühistu üldkoosoleku otsused seoses asjaoluga, et korteriühistu juhatus ei olnud andnud hagejale vähemalt kaks nädalat enne üldkoosolekut tutvumiseks 2009.a. bilanssi ja revisjonikomisjoni kontrollakti, siis hageja arvamusel on korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010.a. üldkoosoleku otsused 2009..a majandustegevuse aruande vastuvõtmiseks ja 2010.a. majandustegevuse kava kinnitamiseks vastuolus seadusega, mis kohustab juhatust andma korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekti koos eelmise aasta aruande ja bilansiga. Korteriühistu Narva Sõbralik registreerimislehega on tõendatud, et korteriühistu liikmetele anti tutvumiseks 2009.a. revisjonikomisjoniakt ja aastaruanne ning 2010.a. majandustegevuse plaan (t.l. 24). Pooled ei vaidle, et hagejale pandi korteriühistu poolt dokumendid postkasti 03. mail 2010.a.. Kostja oma väidet, et hagejale olid dokumendid pandud postkasti juba 22. aprillil 2010.a. kostja tõendanud ei ole. Hageja 03. mai 2010.a. kirjast korteriühistu esinaisele nähtub, et ta tagastas korteriühistule 2010.a. majandustegevuse plaani ja 2009.a. aruande, sest bilanssi ja revisjonikomisjoni akt temale ei olnud saadetud, samuti oli rikutud kahenädalane tähtaeg (t.l. 1112). Kostja ei ole tõendanud, et pani hagejale 03. mail 2010.a. postkasti 2009..a bilansi. KÜS § 15 lg 1 järgi korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava, mis sisaldab: 1) korteriomandite eseme mõtteliste osade majandamise eeldatavaid tulusid ja kulusid; 2) korteriühistu liikmete kohustusi sihtkulutuste ja koormatiste kandmisel; 3) andmeid korteriühistus tarbitud kütuse, soojuse, vee ja elektri koguse ning maksumuse kohta. Kohtu arvates KÜS §-s 15 lg 2 sätestatud korteriühistu juhatuse kohustust anda igale korteriühistu liikmele vähemalt kaks nädalat enne majandustegevuse aastakava arutelu tutvumiseks selle projekt koos eelmise aasta aruande ja bilansiga ei saa pidada täidetuks dokumentide postkasti panemisega kolm päeva enne üldkoosoleku toimumist, sest seaduses on ette nähtud dokumentidega tutuvumiseks vähemalt kaks nädalat. Hageja on kohtule veenvalt põhjendanud, et tema ei ole saanud korteriühistult kõiki nõutavaid dokumente ja kohtul ei ole põhjust hageja väidetes kahelda. Kostja ei ole tõendanud, et pani hagejale postkasti ka revisjonikomisjoni akti ja 2009.a. bilansi. Samas KÜS §-st 15 ei tulene juhatusele revisjonikomisjoni akti korteriühistu liikmetele andmise kohtustus, seda kohustust ei tulene ka korteriühistu põhikirja punktist 7. Seega ei saa kostja juhatusele panna süüks revisjoniakti hagejale kättetoimetamise kohustuse täitmata jätmist. Kohus leiab, et KÜS §-s 15 sätitud kohustuse – dokumentide tutvumiseks andmine täitmata jätmine ei ole iseenesest alus tunnistada korteriühistu üldkoosoleku otsus kehtetuks kui seadusega vastuolus olev otsus. KÜS §-s 15 nimetatud kohustus esitada korteriühistu liikmetele majandustegevuse aastakava on eelkõige oluline seetõttu, et ühistu liikmed oleksid teadlikud, missuguse aastakava poolt või vastu nad hääletavad ning ühistu liikmetel oleks võimalik hinnata
2-10-37634 juhatuse tegevust. Kohtu arvates aastakava tähtaegselt esitamata jätmisega, ei ole korteriühistu liikmelt võetud ära võimalus otsustada, kas hääletada majandustegevuse aastakava kinnitamise poolt või vastu või otsustada eelmise majandusaasta aruande kinnitamine. Samuti ei võta osade dokumentidega eelnev tutvumata jätmine ära õigust osaleda üldkoosolekul majandustegevuse aastakava arutamisel, kus on võimalik vahetult esitada küsimusi korteriühistu juhatusele. Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et ei ole tõendatud, et korteriühistu Narva Sõbralik 06. mai 2010.a. otsused oleksid vastuolus seadusega. Seega tuleb jätta hageja nõue tunnistada kehtetuks korteriühistu 06. mai 2010.a. otsused rahuldamata. Korteriühistu Narva Sõbralik 17.05.2010.a. aktiga on veenvalt põhjendatud, et üldkoosoleku protokoll ja korteriühistu juhataja vastus hagejale on pandud hagejale postkasti (t.l. 25-28). Samas ei oma hageja taotlus korteriühistule üldkoosoleku protokolli saamiseks kuna tõendatud on, et vähemalt kohtu kaudu on hageja korteriühistu 06.05.2010.a. korteriühistu protokolli saanud (t.l. 34-35, 46-48). Menetluskulude jaotus Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 173 lg 1, asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, siis tuleb menetluskulud jätta hageja kanda. Kohus selgitab, et lähtuvalt TsMS § 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Iris Kangur-Gontšarov Kohtunik Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tartu Ringkonnakohtu 11.06.2012 kohtuotsusega, kusjuures ringkonnakohus otsustas:
2-10-37634 2010. a remonditööd ja
kinnitati 2010. a majanduseelarve (päevakorrapunkt 2); 3) kinnitati remonditööde fondi tariif (päevakorrapunkt 3).“
50 eurot (viiskümmend eurot)
Riigituludesse väljamõistetud riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvele nr 10220034796011 AS-s SEB Pank või nr 221023778606 AS-s Swedbank (viitenumber 2900078567). Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Kohtuotsus saata p-de 7 osas teadmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Kohtuotsus jõustus 24.09.2012 Riigikohtu 24.09.2012 kohtumäärusega.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.