2-12-7152
Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Hannes Olev
Määruse tegemise aeg ja koht
11. juuni 2012, Tallinn Tartu mnt kohtumaja
Tsiviilasja number
2-12-7152
Tsiviilasi
ASOÜ avaldus pankroti väljakuulutamiseks
Menetlustoiming
pankroti väljakuulutamise otsustamine
Menetlusosalised ja nende
avalduse esitaja-võlgnik: ASOÜ (registrikood XXX, registrijärgne aadress XXX, postiaadress XXX); võlgniku seaduslik esindaja juhatuse liige VK, XXX); ajutine pankrotihaldur Aivar Verro (Kraavi & Partnerid Advokaadibüroo OÜ, Tatari 25, Tallinn 10116; e-post: [email protected]).
esindajad, ajutine pankrotihaldur
2-12-7152
Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 17.02.2012 esitas ASOÜ Harju Maakohtule võlgniku pankrotiavalduse. 22.02.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Aivar Verro, kes esitas kohtule ajutise halduri aruande, mille kohaselt võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse läbiviimisega seotud võimalike kulude katteks. 10.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 11.04.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.04.2012. Seisuga 07.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruande andmed ASOÜ on registrisse kantud 25.09.2009 ja tegeles restorani pidamisega Tallinna vanalinnas. Võlgniku juhatuse liikmeks ja ainuosanikuks on VK. Majandustegevus on seiskunud, töölepingud võlgniku 4 töötajaga on ajutise halduriga kooskõlastatult lõpetatud alates 30.03.2012. Üürileandja (G OÜ) ütles 02.02.2012 ASOÜ võlgnevuste tõttu üles võlgnikuga sõlmitud üürilepingu ning teostas üürileandja pandiõigust XXX üüripinnal asunud vara suhtes võttes üle selle valduse. Üürileandja võõrandas pandiesemed enampakkumisel ja ostis need ise. Ajutise halduri hinnangul ei ole üürileandja poolt korraldatud pandiesemete enampakkumine läbi viidud korrektselt ning arvestades, et puuduvad andmed võlgniku kaubajäägi võõrandamise kohta, järeldab haldur, et seda ei ole müüdud ning üürileandja valduses võib olla ca 1 000 euro väärtuses alkoholi ja muid võlgnikule kuuluvaid toiduaineid. Eeltoodust tulenevalt võib võlgnikul olla kahju hüvitamise nõue üürileandja vastu, mis tõenäoliselt siiski ei ületa üürileandja (pankrotiseaduse § 99 lg 1 kohaselt tasaarvestatavat) vastunõuet. Võlgniku vara hinnanguline väärtus on eeltoodust tulenevalt kokku 0 - 1 000 eurot. ASOÜ teadaolevad võlad kokku 54 624,46 eurot, millele lisanduvad kahjunõuded pandiõiguse teostamise käigus vara kaotanud kolmandatelt isikutelt. Suuremad kohustused: maksuvõlg 576,91 eurot, millele lisandub arvestuslik intress 22,99 eurot, laenulepingust tulenev võlgnevus 16 424,50 eurot, kohustused töötajate ees arvestuslikult 5 814,97 eurot, võlad hankijatele moodustavad 22 600 eurot, omanikulaen 15 000 eurot. Tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused ei ole ajutisele haldurile tema käsutuses oleva informatsiooni alusel kindlalt teada. Ajutine haldur märgib, et ASOÜ on püsivalt maksejõuetu ega oma vahendeid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Tervendamise väljavaated puuduvad. Maksejõuetuse tekkimise põhjus
2-12-7152
Võlgniku hinnangul on maksejõuetuse põhjuseks üürileandja pandiõiguse teostamine kogu võlgniku vara suhtes 2012.a veebruaris. Ajutine haldur ei nõustu maksejõuetuse põhjuste ega saabumise aja osas võlgniku esindaja arvamusega ning on seisukohal, et võlgniku majandustegevus on olnud kahjumlik kogu 2011.a vältel ning omakapital muutus negatiivseks 2011.a märtsis. Ajutise halduri hinnangul oli võlgniku maksejõuetuse põhjuseks majandustegevuse ebarentaablus, mistõttu võlgnik ei suutnud müügitulu arvel jätkuvalt katta püsikulusid. Võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2011.a märtsis-aprillis, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses. Tasuna palub ajutine haldur välja mõista 712,50 eurot (9,5 tundi x 75 eurot), millele lisandub käibemaks, näidates järgmiste tööülesannete täitmise: järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Aivar Verro välja mõista 100 eurot, s.h teabenõuete, telefonikõnede, tasuliste päringute, büroo- ja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasuga. Ajutine pankrotihaldur on arvamusel, et juhul kui keegi ei tasu kohtu deposiiti ASOÜ pankrotimenetluse raugemise vältimiseks kohtu määratavat rahasummat, tuleks pankrotimenetlus lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna puuduvad vahendid pankrotimenetluse kulude katmiseks. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 ja 3 kohaselt kohus võib lõpetada pankrotimenetluse, pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu, olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa. PankrS § 29 lg 5 sätestab, et kui menetlus lõpetatakse PankrS § 29 lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 sätestab, et kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused.
2-12-7152 PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 130 lg 4 kohaselt, kui pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu PankrS § 29 lõikes 1 nimetatud alusel, likvideerib ajutine haldur juriidilisest isikust võlgniku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Käibemaksuseaduse (KMS) § 1 lg 1 p 1 kohaselt on käibemaksu objektiks käive, välja arvatud maksuvaba käive, mille tekkimise koht on Eesti. KMS § 3 lg 1 sätestab, et käibemaksukohustuslane on ettevõtlusega tegelev isik, kaasa arvatud avalik-õiguslik juriidiline isik, või riigi-, valla- või linnaasutus, kes on registreeritud või kohustatud end registreerima maksukohustuslasena. KMS § 4 lg 1 p 1 kohaselt on käive kauba võõrandamine ja teenuse osutamine ettevõtluse käigus. KMS § 15 lg 1 sätestab, et käibemaksumäär on 20 protsenti maksustatavast väärtusest. Ajutise halduri aruande kohaselt ASOÜ’l on vara 0-1 000 eurot, rahalisi kohustusi on vähemalt 54 624,46 eurot. Ajutine haldur ei ole leidnud vara tagasivõitmise või tagasinõudmise reaalseid võimalusi. Võlgnikul puuduvad perspektiivid tervendamiseks ja majandustegevuse jätkamiseks, võlgnik on püsivalt maksejõuetu. 10.04.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot. 11.04.2012 kohtumäärus on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 11.04.2012. Seisuga 07.06.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et ASOÜ pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Võlgnik tuleb kustutada äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri hinnangul ei ole ASOÜ maksejõuetuse põhjuseks raske juhtimisviga või kuritegu. Küsimuse otsustamisel, kas ASOÜ juhatuse liige võib olla rikkunud juhatuse
2-12-7152 hoolsuskohustust (õigeaegselt on esitamata pankrotiavaldus) ja sellega toime pannud raske juhtimisvea, võtab kohus arvesse ajutise halduri aruandes esitatud teavet, millest nähtub, et võlgnik muutus püsivalt maksejõuetuks 2011.a märtsis-aprillis, millest järeldub, et võlgnik on hilinenud pankrotiavalduse esitamisega ÄS § 180 lg 51 tähenduses, sest pankrotiavaldus on esitatud ligi aasta hiljem, alles 17.02.2012. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ja vastutama nende kohustuste rikkumise eest. Võlgnik ei ole ajutise halduri aruandes toodud fakte ega järeldusi ümber lükanud ega põhjendanud, miks pankrotiavaldust ei esitatud koheselt kui selgus, et võlgniku kohustuste täitmiseks ei jätku rahalisi vahendeid. Pankrotiavalduse esitamisega viivitamisega on kohustused kasvanud ja sellega on rikutud võlausaldajate õigusi. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et juhatuse liige VK on toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Aivar Verro on esitanud kohtule ASOÜ ajutise pankrotihalduri töö aruande ning tasu arvestuse, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 9,5 tundi (tunnitasuga 75 eurot), s.h järelpäringute esitamine, suhtlemine võlgniku esindajaga, dokumentide kontroll, analüüs, ajutise halduri aruande koostamine, kohtuistungi ettevalmistamine ja osalemine kohtuistungil. Pankrotimenetluse kulude hüvitisena palub Aivar Verro välja mõista 100 eurot, s.h teabenõuete, telefonikõnede, tasuliste päringute, büroo- ja paljunduse kulud. Pankrotihaldur palus tasu ja kulud määrata büroole, mille kaudu pankrotihaldur tegutseb. Kohtuistungil on võlgniku esindaja nõustunud ajutise halduri tasuga. Kohus leiab, et taotletav tasu ja kulude summa on mõistlik ning vastab ajutise halduri poolt tehtud tööle ja halduri kvalifikatsioonile. Kohus leiab, et ajutise halduri tasu summas 712,50 eurot, millele lisandub käibemaks 142,50 eurot, samuti ajutise halduri kulud 100 eurot, tuleb võlgnikult büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ’le Kraavi & Partnerid Advokaadibüroo (registrikood 12019915), välja mõista. Väljamõistetud summast tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest OÜ Kraavi & Partnerid Advokaadibüroo (registrikood 12019915) arvelduskontole . Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Kohus leiab, et ASOÜ dokumentide hoidjaks tuleb määrata võlgniku juhatuse liige VK (isikukood XXX).
Hannes Olev Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.