Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 21.03.2011 esitas Juliaus Inkasso OÜ Viru Maakohtule hagi S S` vastu tema ja AS Tele2 Eesti vahel sõlmitud mobiiltelefoniteenuste lepingust tulenevalt võlgnevuse nõudes, kokku summas 274,84 eurot (sellest: põhivõlgnevus - 137,45 eurot ja viivised – 137.39 eurot. Samuti palub hageja jätta menetluskulud (tasutud riigilõivud ja õigusabikulu 159.78 eurot) kostja kanda ning mõista kostjalt menetluskuludelt kuni täitmiseni välja viivis VÕS § 113 lg 1 ettenähtud ulatuses.

Hagiavalduses esitatud asjaolud AS Tele1 Eesti sõlmis kostjaga Tele2 lepingu, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade/teenuste eest õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostja ja hageja sõlmisid 12.01.2005 mobiiltelefoniteenuste lepingu nr 10303277. Kostja kasutas Tele2 Eesti AS poolt pakutud teenuseid, kuid jättis nende eest tasumata, rikkudes sellega poolte vahel sõlmitud lepingu tingimusi. Seisuga 18.07.2007 (viimase arve tasumise aeg) on kostja võlgnevus AS Tele2 Eesti ees summas 137.45 eurot. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Tele2 mobiiltelefoni sideteenuste kasutamise tingimusi. Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste peatükis IV.

Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Vastavalt üldtingimuste peatükile VII on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0.15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 eurot. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas Tele2 Eesti AS ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud Tele2 Eesti AS nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning tele2 Eesti AS loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Tele2 Eesti AS loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 137.45 eurot, millele lisanduvad viivised. Hageja nõudis kostjalt suuliselt ja kirjalikult lepingust tuleneva nõude tasumist, kuid kuni hagiavalduse esitamise hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kostja võlgneb hagejale lepingust tulenevad summad: põhivõlgnevus 137.45 eurot ja viivised – 137.39 eurot. Vastavalt lepingus kokkulepitud viivise suurusele on viivis perioodi 18.07.2007-17.03.2011 eest 247.20 eurot. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhinõudeni ja nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 137.39 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 76; 82 lg 1; 94; 100; 101 lg 1 p 1 ja p 6;173; 174; 191 lg 1; 192; 222 lg 1; 231 lg 1 ja TsMS §-idele 146; 407 lg 1; 367; 177 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – kostja ja hageja vahel sõlmitud leping, esitatud arved, üldtingimused, lepingu lõpetamise teatis, lepingu loovutamise teade, võlateatis, esindaja volitust tõendavad dokument, esindaja haridust tõendav dokument, esindustasu arved, riigilõivu tasumist tõendav dokument, ärakiri kohtumäärusest maksekäsu kiirmenetluse avalduse rahuldamata jätmise kohta.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 25.03.2011 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Rahvastikuregistri andmetel ei ole kostjal Eestis kehtivat elukohta. Kostjale ei suudetud hagimaterjale kätte toimetada ka politsei abil. Hageja on esitanud kohtule taotluse kostjale hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 27.03.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 08.06.2012. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 274.84 eurot, sellest põhivõlgnevus – 137.45 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 2 kohaselt pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. § 144 lg 1 p 7 kohaselt on

maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 712, 17.03.2011 riigilõivu tasumisest summas 63.91 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude taotlusele ja sellele lisatud arvele 17.03.2011 nr 1084620 moodustab õigusabikulu summas 159.78 eurot. Lisaks taotleb hageja maksekäsu kiirmenetluse tasutud riigilõivu hüvitamist summas 47.93 eurot. Hageja on tasunud avaldamiskulu 6.39 eurot (maksekorraldus nr 3253, 30.11.2011) seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (63.91 + 47.93 + 159.78 + 6.39) = 278.01 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on vastava taotluse kostjalt väljamõistetud menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks oma hagiavalduses esitanud. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.