Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

päeva päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohtuotsus kuulub viivitamatult täitmisele TsMS § 467 lg 1, 468 lg 1 p 2 alusel.

I. Asjaolud ja hageja nõue. AS Swedbank esitas 19.01.2012 Viru Maakohtule hagi J M vastu poolte vahel 08.03.2007 sõlmitud laenulepingust tuleneva võlgnevuse, kokku summas 2 105.45 eurot nõudes, sellest põhinõue - 1 471.34 eurot. Täiendavalt palub hageja välja mõista põhinõudelt alates 19.01.2012 lisanduva viivise seadusjärgses määras ning jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.

Hagiavalduses esitatud asjaolud 08.03.2007 sõlmisid AS Swedbank ja J M laenulepingu nr 07-041604-EL, mille kohaselt andis hageja kostjale laenu summas 5116.00 eurot, mille sihtotstarve oli asukohaga xxx, ostmine. Lepingust tulenevate kostja kohustuste Hagejale täitmise tagamiseks seati tagatisena hüpoteek korteriomandile asukohaga xxx. Lepingu punkti 4.1. kohaselt oli kostja kohustatud laenusumma tagasi maksma ning tasuma hagejale intressi lepingus ja lepingu tüüptingimustes kokkulepitud tingimustel. Vastavalt lepingu põhitingimustele, oli laenusumma osamaksete ja intressi maksete täht-

päevaks iga kuu 12. kuupäev ning intressi määraks 6 kuu Euribor+1.300% aastas tagastamise lõpptähtajaga 12.02.2011. Lepingu tüüptingimuste punktist 7.1 tulenevalt oli hagejal õigus nõuda kostjalt varaliste kohustuste täitmisega viivitamisel viivist. Tulenevalt kostja poolt kohustute mittetäitmisest, saatis hageja kostjale lepingu ülesütlemisteatise 16.06.2009. Hageja hoiatas kostjat, et juhul kui võlgnevust tähtaegselt ei tasuta, on hageja sunnitud ennetähtaegselt lepingu üles ütlema. Hageja edastas nimetatud kirja kostjale tema enda poolt avaldatud aadressil xxx. Nimetatud kirjale ei läinud kostja postiasutusse järele. 09.07.2009 teatises informeeris hageja kostjat, millega hageja lõpetas lepingu ühepoolselt 07.07.2009. 20.09.2011 teatises informeeris hageja kostjat, millega 13.04.2011 toimus kohtutäitur Kairi Laiõun vahendusel enampakkumine korteriomandile aadressiga xxx. Vara müüdi hinnaga 1900 eurot, millest läksid maha kohtutäituri tasud. Nimetatud summast laekus laenulepingust tuleneva võlgnevuse kätte 1512.16 eurot. Laekunud summa ei katnud lepingust tulenevat võlgnevust. 19.01.2012 seisuga on kostjal võlgnevus hageja ees kokku summas 2105.45 eurot, mis koosneb põhiosa võlgnevusest summas 1471.34 eurot, intressidest 90.54 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivistest - 543.57 eurot. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 113 lg 1; 94; TsMS §-idele 407; 363 lg 1; 367 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – laenulepingu koopia, müügileping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõigusleping; kostjale saadetud teatised, lepingult sooritatud operatsioonid 19.01.2012 seisuga, riigilõivu tasumist tõendav dokument ning hageja esindaja volikiri.

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 20.01.2012 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Rahvastikuregistris on kostja registreeritud elukoht xxx. Kostja tegelikku asukohta ei õnnestunud tuvastada ka politsei vahendusel. Hageja esitas kohtule taotluse hagimaterjalide avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 27.03.2012 korraldava määrusega ning avaldas kostjale kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud.

III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised

väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes; töökohta kostja ei oma, kontaktandmed puuduvad. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetanud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 08.06.2012. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes täitmata oma kohustused hageja ees. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 2105.45 eurot, sellest põhivõlgnevus – 1471.34 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise (so. EKP intress + 7% aastas) väljamõistmiseks põhivõlalt (1471.34 eurot) alates 19.01.2012.

Kohtukulude jaotusest

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendav dokument – maksekorraldus nr 07096, 19.01.2012 hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 319.55 eurot. Samuti on hageja tasunud kohtumaterjalide avalikult kättetoimetamiseks riigilõivu 6.39 eurot 09.02.2012 maksekorralduse nr 08098 alusel. Kokku moodustab hageja menetluskulu asjas 319.55 +6.39 = 325.95 eurot. TsMS § 177 lg 2 tulenevalt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude suurust kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.