Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 09.02.2011 esitas BIGBANK AS Viru Maakohtule hagiavalduse M E vastu 04.01.2007 poolte vahel sõlmitud tarbijakrediidilepingust tuleneva võlgnevuse, kogusummas 1917.34 eurot nõudes, millest 958.67 eurot moodustab tagastamata krediidisumma, 224.23 eurot – intress, 100.33 eurot võla sissenõudmise kulud ja 634.11 eurot - viivis. Samuti palub hageja välja mõista viivise alates 09.02.2011 31.32 % tagastamata krediidisummast aastas ning hüvitada hageja menetluskulud – riigilõivu ja õigusabikulud.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Hageja ja kostja M E sõlmisid 04.01.2007 tarbijakrediidilepingu nr 0700014/95st. Lepingu põhitingimuste kohaselt andis hageja kostjale üle 958.67 eurot (15 000 krooni). Lepingu järgi oli kostja kohustatud maksma hagejale intressi 31,32% krediidisummast ühe aasta kohta. Poolte kokkuleppel kohaldatakse lepingule BIGBANK AS-i krediidilepingu üldtingimusi nr S. Kostjal oli kohustus tasuda hagejale lepingujärgseid regulaarseid makseid alates 12.01.2007, millist kohustust kostja korduvalt rikkus. Kuivõrd kostja, hageja edastatud kirjalikest meeldetuletustest hoolimata, lepingulisi kohustusi korrektselt täitma ei asunud ning kohtueelne menetlus jäi tulemusteta, oli hageja sunnitud lepingu üles ütlema ning oma õiguste kaitseks kohtusse pöörduma. Hageja hoiatas 06.06.2007 saadetud teatega kostjat lepingu ülesütlemisest juhul, kui kostja ei tasu 2-nädalase täiendava tähtaja jooksul võlgnetavaid summasid. Samuti pakkus hageja kostjale võimalust alustada läbirääkimisi

kokkuleppe sõlmimiseks. Kostja ei reageerinud hageja teadetele lepingust tulenevate kohustuste täitmisega. Kostja oli kohustatud lepingu alusel maksma hagejale intressi 31.32% krediidisummast ühe aasta kohta. Kostja ei ole hagejale ka pärast lepingu ülesütlemist intressidena võlgnetavate summade katteks ühtegi makset tasunud. Üldtingimuste p-de 2.1 ja 5.3 ning seaduse alusel tuleb kostjalt välja mõista lepingu ülesütlemise ajaks sissenõutavaks muutunud tasumata intress summas 224.23 eurot. Üldtingimuste p 9.3 sätestab, et krediidisaaja kohustub krediidiandjale hüvitama võla sissenõudmisega seotud kulud. Krediidisaajale lepingu rikkumisest tulenevalt saadetud teadetega seotud kulud tuleb hüvitada vastavalt krediidiandja hinnakirjale. Hageja palub üldtingimuste p-de 9.3 ja 5.3 ning seaduse alusel kostjalt välja mõista võla sissenõudmisega seotud kulud kokku summas 100.33 eurot. 04.02.2011 seisuga tuleb kostjalt lepingu ja seaduse alusel välja mõista sissenõutavaks muutunud viivis 1095.81 eurot, mida hageja vähendab 634.11 euroni ning TsMS alusel alates 05.02.2011 kuni tagastamata krediidisumma täieliku tasumiseni veel viivis 31,32% tagastamata krediidisummalt aastas. Hageja tugineb oma nõudes Võlaõiguseaduse (VÕS) §-idele 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 6; 108 lg 1; 113 lg 1; 416; TsMS §-idele 133lg 1 ja lg 2; 340 lg 4; 367; 407 sätetele. Hagi tõendamiseks on hagiavaldusele lisatud kirjalikud tõendid – krediidileping; üldtingimused lepingu sõlmimise ja ülesütlemise ajal; meeldetuletuskirjad, ülesütlemishoiatus ja -avaldus, hinnakiri, viivise arvestus, menetluskulusid tõendavad maksekorraldused, esindaja volikiri ja esindaja haridust tõendav dokument

Kohtumenetluse käik Kohus võttis 14.02.2011 korraldava määrusega hagiavalduse menetlusse ja väljastas selle koos lisadega kostjale tutvumiseks hagiavalduses märgitud aadressile. Hagimaterjalid tagastati kohtule vastuvõtmatult. Ka Maksu- ja Tolliameti andmebaasist nähtuvale kostja tööandja aadressile väljastatud materjalid on tööandja poolt kohtule tagastatud selgitusega, et kostja lahkus ettevõttest 08.03.2011. Rahvastikuregistris on kostja registreeritud elukoht kohaliku omavalitsuse täpsusega. Kostja asukohta ei õnnestunud tuvastada ka politsei vahendusel. Hageja esitas kohtule taotluse hagimaterjalide kostjale avalikuks kättetoimetamiseks Ametlikes Teadaannetes avaldamisega. Kohus rahuldas hageja taotluse 27.03.2012 määrusega ning avaldas kättetoimetatavad hagimaterjalid väljaandes Ametlikud Teadaanded.

II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud

vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid hagiavalduses ja ka kohtu poolt menetluse käigus tuvastatud erinevatest andmebaasidest nähtunud kostja aadressidele ning kohustas kostjat kohtule kirjalikult vastama hiljemalt 14 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Materjale ei ole õnnestunud kostjale kätte toimetada. Ida Prefektuuri teatel puuduvad politseil andmed kostja tegeliku elukoha suhtes; politsei andmetel ei ole kostja elanud kunagi hagiavalduses nimetatud aadressil. Hagimaterjalid on kostjale kohtu poolt kätte toimetatud TsMS § 317 lg 1 p 1 ja 2 alusel avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisega. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 30 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Menetlusdokumentide avalikul kättetoimetamisel loetakse dokumendid TsMS § 317 lg 5 alusel kättetoimetatuks 30 päeva möödumisel nende väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded avaldamisest. Teadaande avaldamisel on kohus kostjat hoiatanud TsMS § 407 lg 1 ja 3 hagiavaldusele tähtaegselt vastuse esitamata jätmise tagajärgedest ning teatanud, et tähtaegselt vastuse esitamata jätmisel lahendab kohus hagi kirjalikus menetluses tagaseljaotsusega, mis tehakse teatavaks maakohtu kantselei kaudu 08.06.2012. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagiavaldusele kohtu määratud tähtajaks vastust esitanud, samuti ei ole ta käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis. Võlgnik rikkus lepingut, jättes oma kohustused hageja ees täitmata. Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavad seadusesätted on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Kostja poolt hagile vastuväidete puudumisel kuulub hagi tagaseljaotsusega rahuldamisele hagiavalduses esitatud asjaoludel ja ulatuses - kokku summas 1917.34 eurot, sellest põhivõlgnevus – 958.67 eurot. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtul mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Nimetatud sättest tulenevalt on põhjendatud hageja nõue kostjalt täiendava viivise (so. 31.32%) väljamõistmiseks põhivõlalt (958.67) alates 05.02.2011 (hagiavalduse koostamisest).

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagi esitamisel kuulus vastavalt antud hagi hinnale (958.67 eurot) tasumisele riigilõiv summas 191.73 eurot. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid. Riigilõivu tasumist tõendab hagi esitamisel maksekorraldus nr 93025721, 04.02.2011 summas 191.73 eurot. Maksekorralduse nr.11050, 04.02.2011 alusel on hageja tasunud OÜ Balti Võlgade Sissenõudmise Keskus esitatud arve (koondarve nr 148) õigusabikulude eest (antud asjas on vastav summa - 95.87 eurot). Hageja on tasunud ka avaldamiskuluna riigilõivu 6.39 eurot (maksekorraldus nr 93508997, 14.02.2012) seoses kostjale menetlusdokumentide kättetoimetamisega väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kokku moodustavad hageja menetluskulud summas 191.73 + 95.87 + 6.39 = 293.99 eurot. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Kohus juhindus TsMS § 162 lg 1, 144 p 7; 173; 174; 174-1, 407; 442; 444 lg 1; 468 lg 1 p 2 nõudeist. Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.