2-11-26017/20 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Menetlusosaline võib nõuda kohtult meneltuskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates käesoleva otsuse jõustumisest. Selleks tuleb esitada kohtule hüvitatava summa kindlakstegemiseks avaldus. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avaldises tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses menetlusega. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on pooltel õigus edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtusse esitades apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Menetluse käik RR esitas Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse OÜ G vastu töölepingu tunnustamise, töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel lõppenuks tunnistamise, TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise ja saamata jäänud puhkuse hüvitise nõudes. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjoni otsusega töövaidlusasjas nr 9.2-2/951-2011 rahuldati RR avaldus ja mõisteti OÜ-lt G RR kasuks töötasu 688.61 eurot, kasutamata puhkusekompensatsioon 7 päeva eest 68.86 eurot ning kolme kuu keskmise töötasu hüvitisena 688.62 eurot. 03.06.2011 esitas OÜ G Harju Maakohtule taotluse RR poolt töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbi vaatamiseks hagimenetluses. Hageja nõue ja hagi aluseks olevad asjaolud Töövaidluskomisjonile esitatud avalduse kohaselt (mida kohus käsitleb hagiavaldusena) sõlmisid hageja kui töötaja ning kostja kui tööandja 19.11.2010 määramata tähtajaga töölepingu, millega hageja asus töölise ametikohale (põhitöökoht XXX, Jõgeva maakond). Brutopalgaks oli lepingu järgi 5000 krooni (320 eurot) kuus ning palgapäevaks iga kuu 10. kuupäev. Lepingu mõlemad eksemplarid hageja allkirjaga jäid kostja kätte. 18.11.2010 esitas hageja e-posti teel kostjale oma isikuandmed (nimi, isikukood, elukoht, arveldusarve nr). 01.12.2010 saatis kostja hagejale e-kirja teel tööde nimekirja, mida on vaja lisaks teha. 01.01.2011 saatis kostja hagejale e-kirja, kus palus välja tuua kõik lisatööd, mis hageja tegi, kuigi nendest töödest informeeris hageja kostjat juba 20.12.2010. Palgapäeval kostja hagejale töötasu ei maksnud. Alates 08.01.2011 on hageja pidevalt kostjalt palga kohta küsinud, kuid pole selgeid vastuseid saanud. Kostja väidete kohaselt maksab ta palka lähipäevil, firmale pole raha laekunud jne. 28.01.2011 esitas hageja e-posti teel kostjale töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse, milles soovis lepingu lõpetada 04.02.2010 TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Kostja vastas SMS-sõnumiga, milles teatas, et temale teadaolevalt ei ole ta hagejaga kunagi töölepingut sõlminud ning seega ei ole ka midagi lõpetada. Eeltoodust tulenevalt palus hageja töövaidluskomisjonil tunnustada hageja töötamist kostja juures alates 19.11.2010 kuni 04.02.2011; lugeda töösuhe lõppenuks alates 04.02.2011 tööandjapoolse kohustuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ja mõista kostjalt hageja kasuks välja saamata jäänud lõpparve (s.o 19.11.2010 – 04.02.2011 töötatud aja eest) 688,61 eurot, puhkusehüvitis 68,86 eurot ja töölepingu rikkumise eest hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (3 x 229,54 eurot). Kostja vastuväited

Kostja vastuväidete kohaselt ei vasta hageja poolt välja toodud faktilised asjaolud tegelikkusele. Kostja teostas ehitustöid XXXvallas XXX külas asuvas sigalas. Kostja alltöövõtjana teostas töid alltöövõtulepingu nr 12/10 alusel OÜ B . Alltöövõtuleping on sõlmitud kostja ja OÜ B vahel 16.11.2010. Alltöövõtja esindajateks olid OÜ B juhatuse liige MK ja projektijuhina OA. Kostja esindajana sõlmis lepingu kostja juhatuse liige HT. Alltöövõtulepingu kohaselt kohustus OÜ B oma jõudude ja vahenditega teostama XXX külas sigala müüritööd. Tegemist on nende töödega, mille tegemisel võis kaasatud olla hageja. Hageja väited selle kohta, et ta on sõlminud kostjaga 19.11.2010 määramata tähtajaga töölepingu, on alusetud, valed ja tõendamata. Hageja ei ole esitanud töölepingu sõlmimist kinnitavaid tõendeid ning hageja väited töölepingu sõlmimisest kostjaga on paljasõnalised, vastuolulised ja alusetud. Arvestades, et kostja on ehitusettevõtja, kelle asukoht on Tallinnas, on äärmiselt ebausutav ja ebaloogiline, et ta oleks sõlminud hagejaga töölepingu, millega oleks hageja võetud tööle põhikohaga ja töökoha asukohaks oleks olnud Jõgevamaa, XXX. Kostja teostas XXX objektil ehitustöid, mis on ajutise iseloomuga tegevus. Kostja ei ole XXX sigala omanik ega valdaja, vaid ta teostas kõnealuses sigalas üksnes ajutise iseloomuga ehitustöid. Seega puudus kostjal igasugune põhjendatud ja loogiliselt seletatav huvi ja vajadus võtta hageja XXX sigalasse põhitöökohaga töölisena tööle. Hageja on avalduses viidanud, et kostja esindajaks töölepingu sõlmimisel oli OA. Kostja kinnitab, et OA ei ole kunagi kostja töötaja olnud ega ka kunagi omanud kostja nimel lepingute sõlmimise volitusi. Samuti pole OA kostja seaduslik esindaja. Kostjale teadaolevalt on OA olnud OÜ B projektijuht. Tulenevalt eeltoodust on kostja seisukohal, et hageja on ekslikult pöördunud töövaidluskomisjoni poole nõudega kostja suhtes, kuid ta võis omada töösuhteid OÜ-ga B . Alltöövõtjaga suhtlemise kergendamiseks võimaldas kostja alltöövõtja projektijuhil kasutada kostja elektronposti baasil tehtud aadressi XXX, mis aga kostja seisukohast ei loo kostjale mingisuguseid kohustusi kolmandate isikute ees. Kostja on seisukohal, et hageja arvab ekslikult, et OA võis olla kostja esindaja ning sõlmida hagejaga töölepingu kostja nimel. Kostja ei tunnista esindusõiguseta isiku poolt kostja nimel sõlmitud võimalikke tehinguid. Nagu selgub hageja poolt töövaidlusorganile esitatud elektroonilisest kirjavahetusest, on hageja kirjeldanud ennast ja töövaidlusasjas nr. 9.2-2/951-2011 märgitud tunnistajaid RR, RR ja RH, kui 4 liikmelist brigaadi, mis teostab ehitustöid. Kirjavahetusest selgub, on RR (üks brigaadi liikmetest, kes on ka hageja tunnistajaks) teinud tööde teostamiseks hinnapakkumise 18000 kroonile ja ploki ladumise hinnaks müüritöödel pakkus 8 kr/plokk. Lisaks eeltoodule on tehtud hinnapakkumine liigsete plokkide teisaldamisele käsitsi, ehitusprahi koristuseks ja konteinerisse tassimiseks 6–ks töötunniks. Samuti selgub kirjavahetusest, et XXX, e-posti aadressile on esitatud hinnapakkumine järgmise sisuga: suur lõikaja 1792.-; bensiin 500.-; respiraator 380.-; pirnid 50.-. Kostja on seisukohal, et hageja poolt esitatud dokumentidest selgub, et hageja on koos oma töökaaslastest tunnistajate brigaadiga, olnud tööde teostamisel olulisel määral iseseisev – leppinud kokku tööde teostamise maksumuse ja pakkunud tööde tellijale tööde teostamise hinna ja seadmete kasutamise maksumuse. Tulenevalt eeltoodust ei ole kostja arvates tegemist töölepinguseaduse alusel reguleeritava õigussuhtega ja töölepingu seaduse sätted ei ole antud õigussuhtes kohaldatavad. Eeltoodu kohaselt ei ole põhjendatud ka saamata jäänud palga, -puhkusetasu ja ka töölepingu rikkumisest tingitud 3 kuu suuruse keskmise töötasu hüvitise väljamõistmine kostjalt. Kõike eeltoodut arvesse võttes palub kostja jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Hageja seisukoht kostja vastuväidete osas

Hageja ei nõustu kostja seisukohaga nagu peaks õigeks kostjaks olema OÜ B . Hageja pöördus portaalis Soov oleva töökuulutuse peale, milles pakuti pikaajalist tööd üldehitusmeestele. Hageja võttis ühendust portaalis märgitud kontaktisikuga. Vaadates kostja äriregistri kannet nähtub, et ettevõtte peamiseks tegevusalaks on ehitustööd. OÜ B tegevusalaks on autopesu ja teenindus. Hageja on töövaidluskomisjonile esitanud tõendina 28.01.2011 toimunud telefonivestluse HT ja RR vahel, kus kostja esindaja HT kinnitab töölepingute olemasolu. Hagejale jääb arusaamatuks, miks pidi OA otsustama töösuhete jätkamist ja tööülesannete täitmist, kui tal selleks volitused puudusid ning miks andis kostja selleks nõusoleku. Ka on arusaamatu, kuidas kostja esindaja HT teab kõike OÜ B tegevusest ja OA tööplaanidest, kui nad väidetavalt ei ole seotud isikud. Hageja ei nõustu kostja väitega nagu oleks ta kostja isiku osas eksinud. Kui töökuulutuses oleks kontaktandmeteks märgitud OÜ B andmed, ei oleks hageja tööpakkumist vastu võtnudki, kuna OÜ B oli äriregistris olnud vaevalt kuu aega ja on makseraskustes firma, kes hageja töölevärbamise ajaks omas maksuvõlga. Ka e-kirjavahetuses OA märkis ta kirja lõppu kostja nime, mitte OÜ B . Hagejale teadaolevalt ei ole OA olnud lepinguliselt seotud OÜ-ga B ning tal puudusid igasugused volitused OÜ B nimel lepingute sõlmimiseks ja lõpetamiseks. Kohtu põhjendused Kohus kuulanud ära poolte seisukohad, tunnistajate ning hageja ja kostja poolt vande all antud ütlused ning hinnanud kõiki kohtule esitatud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja tegi alates 19.11.2010 ehitustöid XXX vallas XXX külas asuvas sigalas. Hageja väidab, et hagejal oli tööleping sõlmitud kostjaga. Kostja on seisukohal, et hageja on esitanud nõude vale kostja vastu, sest hageja ja kostja vahel ei ole olnud töösuhet. Samuti leiab kostja, et juhul kui kohus peaks asuma seisukohale, et hageja on pöördunud nõudega õige kostja vastu, siis tegemist ei olnud hageja ja OA poolt esindatava isiku vahelise töösuhtega, vaid VÕS alusel reguleeritava muu õigussuhtega, ilmselt töövõtulepinguga. Eeltoodust tulenevalt tuleb kohtul välja selgitada, kas hageja tegi tööd töölepingu alusel või tegi seda mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel. Samuti tuleb kohtul tuvastada kas hagejal oli sõlmitud leping ehitustööde tegemiseks kostjaga või oli see sõlmitud mõne teise äriühinguga. Töölepingu seaduse § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes temajuhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale tasu töö eest. Riigikohtu lahendites (3-2-1-26-10, 3-2-1-41-11) on märgitud, et juhul kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemasolu võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. Tunnistaja RH poolt antud ütlustest nähtuvalt leidis RR internetist aadressil www.soov.ee kuulutuse, et OÜ G otsib 4 liikmelist ehitusbrigaadi. RR võttis ühendust ja 19. novembril läksid kõik neljakesi XXX objektile, kus olid OA ja HT, kes andsid neile allkirjastamata töölepingud. Töölepingute kohaselt pidid nad tööle asuma üldehitajatena tähtajatu lepingu alusel, lepingusse oli märgitud ka katseaeg. Lepingus oli kokku lepitud, et palka pidi makstama iga kuu kümnendaks kuupäevaks. Nende tööd XXXl olid müüri ladumine, sillusti paigaldamine ja betooni valamine. Konkreetsed tööülesanded andis OA, HT alguses andis tööülesandeid objektil, andis joonised ja juhendas, mida teha (tlk 102-103). Tunnistaja RR ühtluste kohaselt esimesel tööpäeval kohtumisel objektil olid kohal OA ja HT, kes andsid

neile allkirjastamata töölepingud, mille kohaselt oli tööle asumise kuupäevaks 11. november tööle asumine katseajaga 2 kuud, palgaks oli 5000 krooni kuus. Objektid olid Eesti Vabariigi piires. OA selgitas tööülesanded ja andis joonised, millest pidid lähtuma tööde tegemisel. OA tõi ka vajalikke töövahendeid, prožektoreid, lõikekettaid, pikendusjuhtmeid (tlk 117). Ka tunnistaja RR on andnud ütlusi selle kohta, et OA tõi koos HT töölepingud, töölepingu järgi asusid tööle ehitajana, tegemist oli tähtajatu lepinguga üldehitustöödele. Lepingutega oli kaasas lisana tööohutuse ja materiaalse vara kohta mingi tunnistus (tlk 124). Ka hageja poolt vande alla antud seletuse kohaselt esimesel päeval kui nad objektil kohtusid andis OA neile töölepingud, mille nad allkirjastasid paari-kolme päeva jooksul ja andis need OA kätte. OA poolt antud lepingus oli kuupalgaks 5000 krooni bruto või neto, samuti võis lisanduda preemia, lisatööd (tlk 150). Poolte vahel ei ole vaidlust, et koduleheküljel www.soov.ee on 06.11.2010 avaldatud järgmisesisuline kuulutus: firma võtab oma kollektiivi ehitustöölisi. Ettevõte pakub pikaajalist tööd kogenud üldehitus meestele. Vajalik eelnev töökogemust. Töö ametlik. Nalja ja viinameestel palun mitte tülitada. Huvilistel palun saata e-mail aadressil XXX oma kirjeldusega varasemast töökogemusest ja kontaktandemetega. Kokku vajab firma 5-te meest. Palk korralik (tlk 87). Kohus leiab, et tunnistajate RH, RR ja RR ütlustega ning hageja poolt vande all antud seletusega ning koduleheküljel www.soov.ee avaldatud kuulutusega on leidnud tõendamist, et poolte vahel oli töösuhe. Kuigi töölepinguid nii töötaja kui tööandja poolselt allkirjastatud ei ole, siis tunnistajate ütluste kohaselt esitas OA neile allkirjastamiseks just töölepingu, mis sisaldas katseaega ja millega koos esitati tunnistajatele allkirjastamiseks ka varalise vastutuse leping, mis on omane just töölepingule. Samuti nähtub tunnistajate ütlustest, et tegemist oli määramata ajaks sõlmitud lepingutega, töö tegemise kohaks oli Eesti Vabariik ja kokku oli lepitud palk 5000 krooni kuus. Tunnistajate ütlustest nähtuvalt tõi OA neile töövahendid ja tunnistaja RR käis tööriistu laenutamas, mis OÜ G poolt kinni maksti. Kuulutuses avaldatud tekst firma võtab oma kollektiivi ehitustöölisi viitab otseselt sellele, et ehitustöölised võetakse firma töötajateks, mitte mõne võlaõigusliku lepingu alusel teenuse osutajaks. Ka eelnimetud tunnused on omased just töölepingule. Kuivõrd TLS § 1 lg 2 sätestab, et kui isik teeb teisele isikule töö, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele oodata üksnes tasu eest, eeldatakse, et tegemist on töölepinguga ning kostja ei ole käesoleval juhul tõendanud, et hageja töötas mõne muu võlaõigusliku lepingu alusel ning see ei nähtu ka sellest, kuidas oli töö korraldatud, siis asub kohus seisukohale, et poolte vahel oli töösuhe. Asjaolu, et poolte vahel jäi kirjalik tööleping sõlmimata ei oma käesoleval juhul tähtsust, sest vastavalt TLS§ 4 lg 2 loetakse tööleping sõlmituks ka juhul kui töötaja asub tööd tegema, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Hageja tööks oli betoonkivist seinte ladumine, lisatöödeks olid betoonitööd ja sillusti paigaldus ja on ilmne, et sellise töö tegemist sai oodata üksnes tasu eest. Järgnevalt tuleb kohtul tuvastada, kellega oli hagejal töösuhe. Hageja väidab, et temal oli töösuhe OÜ-ga G. Kostja väitel oli hagejal lepinguline suhe ilmselt OÜ-ga B . Tõendamist on leidnud, et tunnistaja RR leidis portaalist www.soov.ee kuulutuse, mille oli OA avaldanud 06. novembril 2010, mille kohaselt ettevõte pakub pikaajalist tööd kogenud üldehituse meestele. Huvilistel palun saata e-mail aadressil XXX oma kirjeldusega varasemast töökogemusest ja kontaktandmetega. Nimetatud asjaolu on tõendatud tunnistajate RR, RR, RH ja OA ütlustega. Tunnistajad kinnitasid, et kuulutuses oli märgitud meili aadressiks XXX, mis on OÜ G meili aadress ning OA kinnitas, et talle anti OÜ G telefoninumber kasutada. Asjaolu, et telefoninumber XXX, mida kasutas OA suhtlemisel hageja ja tunnistajatega kuulus OÜ-le G on tõendatud AS E vastusega kohtule (tlk 138). Seda, et OA suhtles tunnistaja RR meiliaadressil, millest üheselt nähtus seos G OÜ-ga kinnitab OA ja RR vaheline meilivahetus, milles RR on saatnud tutvustuse hageja ja tunnistajate töökogemuse kohta ning OA poolt

01.01.2011 saadetud e-kiri, milles on OA palunud esitada kogu lisatööde nimekiri. Viimatinimetatud e-kirja lõpus on märgitud OA G OÜ (TVK tlk 11-13). Tunnistaja RR ütluste kohaselt oli XXX objektil peatöövõtjaks N ja oli peale kostja veel teisi alltöövõtjaid. Tunnistajad RH, RR ja RR ei olnud enne kohtuvaidlust OÜ B nimest kuulunud. Tunnistajate RH, RR, RR ja hageja vande all antud ütlustest nähtuvalt OA ega HT ei ole tööle asumise päeval märkinud, et nende tööandjaks oleks OÜ B . Hageja poolt HT tehtud telefonikõnest nähtuvalt pöördus RR HT poole seoses probleemiga, et nad ei ole saanud töötasu. Hageja ja HT telefonivestluses ei ole kordagi mainitud OÜ B nime. Vastuseks hageja küsimusele töölepingute kohta on HT kinnitanud töölepingute olemasolu. Hageja küsimusele töölepingute kohta on HT vastanud, et töölepingud ei ole selle pärast sõlmitud, et ta ei tea kas Oliver saab neile tööd juurde, samas HT kinnitab, et ta teab, et töölepingud on olemas ja need on hageja ja tunnistajate poolt allkirjastatud (TVK tlk 15- 16). Kohus leiab, et vestlusest nähtuvalt HT teab hagejat ja ta on OA poolt tehtud pahandustega kursis. Samas vestluses ei ole HT viidanud kordagi sellele, et OA oleks OÜ-ga B seotud. Tunnistaja RR on andnud ütluseid, et need töövahendid, mida ei olnud töötajatel ega G OÜ-1 tuli rentida R t ning töövahendite rendi eest tasus OÜ G (tlk 117). RR ütluseid kinnitavad RDVAS rendilepingud 953, 984, 1003, millest nähtub, et RR on G OÜ esindajana tööriistu rentinud 22.11.2010, 30.11.2010 ja 27.12.21010 (tlk 34-36). AS V tõendi kohaselt on GOÜ kasutanud seadmete rendi teenust kolmel korral, mille kohta on esitatud arved 26.11.2010, 27.12.2010 ja 28.12.2010, mis on tasutud 09.02.2011 (tlk 333). Kohus leiab, et käesoleval juhul kuulub kohaldamisele TsÜS § 118 lg 2, mis sätestab, et kui esindaja tegutseva isiku avaldused ja käitumine mõjutavad teist isikut uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Kohus leiab, et käesoleval juhul on HT ja OA käitunud viisil, mis andis hagejale alust uskuda, et OA tegutseb OÜ G nimel. Seda kinnitab nii OA poolt koduleheküljel www.soov.ee avaldatud kuulutus, milles on märgitud OAi e-posti aadressiks XXX, OA poolt OÜ Ge telefoninumbri kasutamine ja RR OÜ G nimel tööriistade laenutamise võimaldamine. Kostja, andes OA kasutada oma e-posti aadressi ja telefoni numbri, võimaldades RR XXX sigala objektil töötamisel laenutada tööriistu kostja nimel, pidi aru saama, et kolmandad isikud võivad teda pidada OÜ G esindajaks XXX sigala ehitusobjektil. Hageja ja kostja seadusliku esindaja HT vahel toimunud telefonivestlusest nähtub, et kostja tegutseb üheskoos OA ning kostja võtab ka vastutuse OA tegevuse eest. Vaidlust ei ole selles, et hageja on korduvalt helistanud HT seoses töölepinguga ja saamata palgaga. Seda kinnitab ka HT ise. Hageja ja HT vahel peetud telefonivestlusest jääb mulje, et HT teab ja aktsepteerib OA tegutsemist OÜ G nimel. Hageja ja tunnistajad RH, RR ja RR on andnud ütluseid, et HT käis objektil koos OA , siis kui OA andis neile üle töölepingud. Ka HT ise on kinnitanud, et ta käis koos OA objektil. HT ja OA poolt sellise ühise tegutsemisega on hagejale ja tunnistajatele jäetud mulje, et OÜ G OÜ ja aktsepteerib seda, et OA tegutseb OÜ G nimel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et OÜ-t G XXX sigala objektil hagejaga töölepingu sõlmisel esindas TsÜS 118 lg 2 alusel OA. TsÜS § 118 lg 2 sätestab, et esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesoleval juhul on OA XXX sigala objektil käitunud viisil, mis on hagejat pannud usukuma, et OA oli volitus esindada OÜ-t G ja OÜ G juhatuse liige HT on jätnud mulje, et OÜ G teab, et OA tegutseb OÜ G nimel ja talub sellist OA tegevust. Asjaolu, et lepinguid ei ole kunagi lõpuni kirjalikult vormistatud ei oma tähtsust, sest nii tunnistajad RH, RR, RR, OA ja hageja on kinnitanud, et lepingud tõi neile OA ja OA anti

need lepingud hiljem tagasi, et edastada need allkirjastamiseks tööandjale. Ka hageja ning HT telefonivestlusest nähtub, et HT oli hästi teadlik töölepingutest. Kuna lähtudes TLS § 4 lg 2 tekkis hagejal töösuhe tööle asumisega, siis loeb kohus hagejal tööleping sõlmituks isikuga, kelle esindajaks hageja pidas OA . Seega loeb kohus hagejal tööleping sõlmituks G OÜ-ga. Asjaolu, et G OÜ ei ole Maksu-ja Tolliameti tõendi kohaselt tasunud OA eest makse, ei oma käesolevas asjas tähendust. Maksu-ja Tolliameti väljavõttest nähtuvalt ei ole ka OÜ B tasunud OA eest makse. Kohus leiab, et käesolevas asjas ei oma tähtsust GOÜ ja B vahel sõlmitud alltöövõtuleping nr 12/10, B OÜ ja OA vahel sõlmitud töövõtuleping ega OÜ G poolt B OÜ-le tööde eest tasumine. Tegemist on G OÜ ja B OÜ sisesuhtega ja ei oma käesoleva vaidluse lahendamisel tähtust. Kohus märgib, et G OÜ ja B vahel on alltöövõtuleping sõlmitud alles 16.11.2010, samal ajal on B OÜ ja OA vahel töövõtuleping sõlmitud 04.11.2010 ning RR on saatnud ülevaate hageja ja tunnistajate töökogemusest meiliaadressile XXX 10.11.2010. Seega on G OÜ ja B OÜ vahel sõlmitud alltöövõtuleping alles pärast seda kui B OÜ sõlmis töövõtulepingu OA ja kui oli avaldatud tööpakkumise kuulutus koduleheküljel www.soov.ee. OA ja RR -kirjavahetusest nähtub, et OA kasutas e-posti aadressi XXX juba enne seda, kui oli sõlmitud G OÜ ja B OÜ vahel alltöövõtuleping. Kohus peab ebausaldusväärseks kostja seadusliku esindaja HT poolt vande alla antud ütlusi G OÜ ja B OÜ alltöövõtulepingu sõlmimise asjaolude, G OÜ poolt B OÜ-le e-posti aadressi ja telefoninumbri kasutada andmise kohta. HT poolt Töövaidluskomisjonile esitatud vastuse kohaselt ei oska ta öelda, kes võib olla hageja tööandjaks. HT on küll väitnud, et G OÜ oli XXX objektil tööde teostamisel alltöövõtja, kuid alltöövõtja ja hageja väidetavaks tööandjaks oleva isiku kohta ei osanud HT midagi öelda. OA poolt firma mailivahetuse kohta on HT töövaidluskomisjonile esitatud vastuses märkinud, et OA poolt on firma meiliaadressi kasutatud muudeks asjaajamisteks, sellisteks, mis ei puutu G OÜ tegevuse hulka. Samas on HT vande all ütlusi andes selgitanud, et andis B OÜ-le firma meiliaadressi seoses XXX sigala objekti alltöövõtulepinguga. Samuti on HT vande all ütlusi andes väitnud, et tema tuttav MK helistas talle ning küsis kas temal on Marek Kaarile mingit tööd pakkuda. HT oli Marek Kaarile tööd pakkuda ja sõlmiti leping B OÜ-ga ja B OÜ ülesandeks oli XXX sigalas ehitustöid teostada. Kohtumisel Mare Kääriga andis HT tema kätte G telefoninumbri, mis anti edasi OAile. Samuti sai antud B OÜ-le G OÜ meiliaadress, sest G on suurema mahuga. Kohus leiab, et RR ja HT vahel peetud telefonivestlusest nähtub aga hoopis, et OA on isikuks, kelle kaudu G OÜ sai XXX sigala objektil töövõtulepingu ning kelle kaudu võib OÜ G saada tööd juurde. Telefonivestluses ei ole kordagi juttu MK. HT pole hagejaga peetud telefonivestluses kordagi maininud, et peaks töölepingutest rääkima Marek Kääriga, kes on B OÜ juhatuse liige. Sellest nähtuvalt on HT poolt kohtuistungil vande all antud ütlused vastuolus tema poolt töövaidluskomisjonile esitatud vastusega ning ka tema ja RR vahel peetud telefonivestlusega ja tunnistajate poolt antud ütlustega. Sellest tulenevalt peab kohus HT ütluseid ebausaldusväärseks ja jätab antud tsiviilasja lahendamisel tähelepanuta. Hageja on esitanud nõude töösuhte tunnustamiseks alates 19.11.2010 kuni 04,02.2011, TLS § 91 lg 2 p 2 alusel töölepingu lõppenuks tunnistamiseks, saamata jäänud töötasu, puhkuse hüvitise ja töölepingu rikkumise eest hüvitise väljamõistmise nõudes. Hageja on palunud kostjalt välja mõista töötasu ajavahemiku eest 19.11.2010-04.02.2011. Hageja arvestuse kohaselt palub ta välja mõista töötasu novembri kuus 12 tööpäeva eest summas 147,53 eurot, detsembri kuu eest 270,54 eurot, jaanuari eest 270,54 eurot. Tunnistaja OA on öelnud, et tasus 2010 detsembri lõpus sularahas Raivo Raivere kokku 16 000 krooni, so 4000 krooni mehe kohta. Tunnistaja RR ütluste kohaselt sai ta 2010.a. detsembri keskel sularahas vaid summa, mille maksis tööandja asemel tööriistade rendi eest ja selle kohta esitas ka A tšekid. Kirjalikke tõendeid raha RR maksmise kohta kohtule esitatud ei ole.

TLS § 28 lg 2 p 2 kohaselt on tööandja eelkõige kohustatud maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. TLS § 33 lg 3 sätestab, et tööandja peab kandma töötaja töötasu ja muu tasu töötaja määratud pangakontole, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kohus leiab, et tunnistaja OA ütlused 16 000 krooni tasumise kohta, millest oli 4000 krooni iga mehe kohta, on ümber lükatud tunnistajate RR, RR, RH ja hageja poolt vande all antud ütlustega, milles kõik eelnimetatud isikud on kinnitanud, et nad ei ole töötasu saanud. Hageja on arvutanud töötasu 12 päeva eest novembris 2010 summas 147,53 eurot, detsembri ja jaanuari kuu eest 270,52 eurot. s.o. kokku 688,61 eurot. Kostja ei ole nimetatud töötasu arvestusele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks saamata jäänud töötasu 688,61 eurot. Hageja on palunud saamata jäänud töötasu välja mõista netosummas, seega tuleb kostjal maksta nimetud summa pealt makse. Hageja on palunud kostjalt välja mõista puhkusehüvitise summas 68,86 eurot. Ka sellele ei ole kostja vastu vaielnud. Ka puhkusehüvitise on hageja palunud välja mõista netosummas. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks puhkusehüvitis 7 päeva eest summas 68,86 eurot, mille pealt tuleb kostjal tasuda makse. Hageja on esitanud töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse alates 04.02.2011. Avalduse kohaselt on töölepingu ülesütlemise põhjuseks tööandjapoolne kohustuste oluline rikkumine, mis seisneb selles, et 2010. novembrist pole hageja üheski kuus töötasu saanud. Kostja nimetatud avaldusele vastuväiteid ei ole esitanud, samuti ei ole pöördunud töövaidlusorganisse hageja poolt töölepingu erakorralise ülesütlemise avalduse vaidlustamiseks. Tunnistajate RR ja RR ütlustest nähtuvalt tegid nad töid kuni detsembri lõpuni ja tegid ka veel lisatöid, mida kinnitab meilivahetus OA Tunnistajate ütlustest nähtuvalt kostja 2011 jaanuaris töötajaid tööga enam ei kindlustanud. Kuivõrd kostja ei ole tõendanud, et ta oleks hagejale töötasu maksnud ja tunnistajate ütlustest nähtuvalt jaanuarist alates neid enam tööga ei kindlustanud, siis leiab kohus, et kostja on rikkunud hagejaga sõlmitud töölepingut ning hagejal oli õigus kostjaga töölepingu erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja töösuhe on lõppenud TLS § 91 lg 2 p 2 alusel erakorraliselt 04.02.2011.a. Kohus tuvastab, et hageja ja kostja vahel oli töösuhe 19.11.2010 kuni 04.02.2011. Hageja palub välja mõista hüvitise töölepingu rikkumise eest kolme kuu keskmise töötasu ulatuses summas 3x229,54 eurot. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib töötasu suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Kohus leiab, et arvestades hageja ja kostja vahelise töösuhte lühikest kestvust ei ole põhjendatud hüvitise väljamaksmine maksimaalses määras. Kohus leiab, et põhjendatud hüvitise suuruseks on 1,5 kordne keskmine töötasu. Sellest tulenevalt mõistab kohus kostjalt TLS § 100 lg 4 alusel hüvitise summa 405.81 eurot. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel, sama paragrahvi 3. lõike kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte kanda. Kohus rahuldas hagi osaliselt ja jätab TSMS § 163 lg laiusel menetluskulud poolte endi kanda.