Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

ennetähtaegsel ülesütlemisel lepiti kokku kostja kohustuses maksmisega välja osta.

seade määratletud summa

Kostja ei tasunud õigeaegselt tootelepingu nr XXX alusel hageja poolt esitatud arveid, mistõttu ütles hageja 31.03.2009 üles nii tootelepingu, kui sellega seotud lepingud nr XXX-XXX. Ülesütlemise päevaks oli kostja kasutanud toodet 2 aastat ja 7 kuud, millest tulenevalt tekkis tal kohustus seadmed välja osta. Hageja nõue koosnes võlgnevusest toote „Kodulahendus“ kasutamise eest summas 3 064,42 krooni, seadmete väljaostmise tasudest 1 350 krooni ja viivisest 144,30 krooni; kokku 5031,72 krooni ehk 321,59 eurot. 10.05.2011 vastuses kostja vastuväidetele leidis hageja, et poolte vahel on sõlmitud 19.04.2011 kokkulepe, mille alusel kostja tagastas hagejale seadmed. Hageja tõdes, et seadmete vastuvõtmisel ja akti vormistamisel on tema töötaja ekslikult käitunud. Nimetatud akti võis vormistada hoopis olukorras kus hagejal ei ole tehnilistel põhjustel võimalik kliendile pakkuda toodet, millega seoses on klient seadmed soetanud ning klient avaldab seoses sellega tahet loobuda seadmete ja toote kasutamisest. Ekslikult on sõlmitud vale sisuga akt. Kuna seadmed on tagastatud ning kostjale ei ole üle läinud seadmete omandiõigust, täpsustas hageja haginõude suurust seadmete väljaostutasu suuruses summas 1 350 krooni ehk 86,20 eurot. Hageja nõude lõplikuks suuruseks on 235,30 eurot, millest põhivõlgnevus on 226,08 eurot ja viivisevõlgnevus 9,22 eurot. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ei võta hagi õigeks ja ei tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Kostja leiab, et tema ja hageja vahel on sõlmitud 19.04.2011 kokkulepe, millega lepiti kokku, et hageja ei rakenda lepingute ennetähtaegsest lõpetamisest tulenevaid leppetrahve ning et pooled ei oma lepingute ennetähtaegse lõpetamisega seoses üksteise suhtes mingeid pretensioone. Kostja andis hagejale seadmed tagasi. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 405 kohaselt võib asja lahendada lihtmenetluses. Hageja põhinõue ei ületa summat, mis vastab 2 000 eurole. Kohus jättis 24.05.2012 resolutsioonotsusega hagi lihtmenetluses rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda. 25.05.2012 teatas hageja kohtule soovist esitada otsusele apellatsioonkaebus. TsMS § 448 lg 41 kohaselt täiendab kohus kirjeldava või põhjendava osata tehtud otsust puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab apellatsioonitähtaja jooksul maakohtule soovist esitada otsuse peale apellatsioonkaebus. Käesolevaga täiendab kohus Harju Maakohtu 24.05.2012 otsust kirjeldava ning põhjendava osaga. Pooltel puudub vaidlus, et hageja ja kostja vahel olid sõlmitud lepingud nr XXX (lk 30), nr XXX(lk 24-25) ja nr XXX (lk 27-28), millest tulenes kostjale kohustus tasuda toote „Kodulahendus“ kasutamise eest hageja esitatud arveid ning lepingute ennetähtaegsel ülesütlemisel osta lepingute alusel saadud seadmed välja. Hageja on oma nõuete tõendamiseks esitanud mh kostjale esitatud arved (lk 32-34, 36, 38) ja viivisearvestuse (lk 39). Kostja vaidleb vastu võlgnevuse olemasolule, kuna on sõlminud hagejaga kokkuleppe (lk 99), mille punktis 5.3 kinnitavad pooled, et ei oma lepingute ennetähtaegse lõpetamisega seoses mingeid pretensioone, kostja on kokkuleppe alusel ka seadmed tagastanud. Hageja väidab, et dokumendi koostamisel on tema töötaja ekslikult käitunud, kuid ei vaidle vastu ei kokkuleppe sõlmimise faktile, sellele kostja poolt omistatud

sisule ega esitanud vastuväiteid kokkuleppe siduvuse osas. Ta kinnitab otsesõnu (lk 112), et kokkulepe on sõlmitud. Asjaolu, et hageja töötaja ei olnud õigustatud teatava sisuga kokkulepet sõlmima, ei mõjuta õigussuhet hageja ja kostja vahel. Hageja on oma 10.05.2011menetlus dokumendis nõuet vähendanud 235,30 euroni (lk 112) . Hageja ja kostja on kokku leppinud, et neil ei ole üksteisele pretensioone seoses lepingute ennetähtaegse lõpetamisega. Tegemist on sisuliselt kokkuleppega, millega kumbki pool loobub lepingutest nr XXX, nr XXX-XXX tulenevatest nõuetest. Kuna hageja on kõikidest lepingulistest nõuetest loobunud, tuleb hagi jätta rahuldamata. Eeltoodust lähtudes leiab kohus, et hagi tuleb jätta rahuldamata täies ulatuses. Juhindudes TsMS § 162 lg 1, mille kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

Jaanus Saaremõts kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.