OÜ Pharmainvest hagi Sergey Makarchevi vastu võla väljamõistmiseks
Tsiviilasja hind
830,69 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
hageja: OÜ Pharmainvest (rk 11904383; asukoht Tartu mnt 18-51, Tallinn), esindaja: volikirja alusel Sven Soeson (e-post [email protected]) kostja: Sergey Makarchev (ik 38801112719; elukoht
XXXX)
Menetluse liik
lihtmenetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt:
1.1.välja mõista Sergey Makarchevilt 276,86 eurot (kakssada seitsekümmend kuus eurot ja kaheksakümmend kuus senti) OÜ Pharmainvest kasuks;
1.2.jätta välja mõistmata Sergey Makarchevilt 745,56 eurot OÜ Pharmainvest kasuks.
2.Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3.Jaotada menetluskulud järgmiselt: jätta 27,08% kostja kanda ja 72,92% hageja kanda.
4.Välja mõista Sergey Makarchevilt menetluskulu 67,19 eurot (kuuskümmend seitse eurot ja üheksateist senti) OÜ Pharmainvest kasuks.
5.Menetlusosaline ei või nõuda kulude hüvitamist TsMS § 174 lg-tes 1-3 sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui käesolev kohtulahend tühistatakse või asja menetlus taastatakse (TsMS § 1741 lg 4). Kaja esitamine
6.Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale toimetatud kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 14 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus tuleb kätte toimetada väljaspool Eesti Vabariiki või avaliku teatavakstegemisega, võib kaja esitada otsuse kättetoimetamisest alates 28 päeva jooksul. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse
summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule. Apellatsioonkaebuse esitamine
7.Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.
8.Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Selgitus menetlusabi taotlejale
9.Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. Otsuse kättetoimetamine
10.Toimetada otsus kätte pooltele.
KIRJELDAV JA PÕHJENDAV OSA
11.OÜ Pharmainvest esitas 26.10.2011 Tartu Maakohtule hagi, milles palub välja mõista Sergey Makarchevilt kostja ja AS-i Balti Investeeringute Grupi Pank vahel sõlmitud laenulepingu alusel võla 1132,43 eurot – laenusumma 191,73 eurot, viivise 830,69 eurot ja sissenõudekulu 110 eurot. AS Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostjale 25.11.2006 laenu 3000 krooni, laenu tagastamise tähtaeg oli 24.01.2007. Kostja ei täitnud oma lepingust tulenevaid kohustusi. Hageja omandas nõude kostja vastu 23.02.2011 (tlk 2-6). 17.01.2012 avalduses teatas hageja, et sissenõudekulu on menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes (tlk 41).
12.TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul kohtuistungit pidamata.
13.Kohus toimetas hagimaterjalid, tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku vastuse nõude kostjale kätte 07.12.2011 (tlk 35) ning täiendava avalduse 21.03.2012 Ametlike Teadaannete kaudu (tlk 54). Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist (tlk 5).Arvestades eeltoodut ja hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 76 lg-st 1, § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, § 164 lg-tes 1 ja 2, §-st 396, §-st 401, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.
14.Kostjalt tuleb hageja kasuks VÕS § 108 lg 1, § 401 lg 1, § 164 lg-te 1 ja 2 alusel välja mõista tagastamata krediidisumma 3000 krooni, s.o 191,73 eurot.
2/5
15.Hageja nõuab kostjalt viivist 830,69 eurot (12 997,50 krooni) perioodi 25.01.2007 kuni 24.10.2011 eest. Hageja on arvestanud viivist 0,25% päevas (krediidilepingu p-is 8.1 sätestatud määr) 3000 kroonilt. Kohus leiab, et hageja viivisenõue ei ole taotletud suuruses põhjendatud.
16.Krediidilepingute üldtingimuste RK p-idest 2 ja 3 nähtub, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja tarbijana sõlmisid laenulepingu Interneti vahendusel. Lepingu järgi puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus. Lepingu sõlmimisel oli kostjal võimalik valida üksnes laenusummat ja selle kasutamise tähtaega. Kuna laenulepingu teisi tingimusi eraldi läbi ei räägitud, siis tuleb laenuleping lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses. Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lgst 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele tuginenud.
17.VÕS § 42 lg 1 (25.11.2006 kehtinud redaktsioon) sätestab, et tüüptingimus on tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi, lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud, või kui tüüptingimus ei vasta headele kommetele. VÕS § 42 lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist, või kui teiselt lepingupoolelt võetakse võimalus tõendada tegeliku kahju suurust.
18.Kohus on seisukohal, et Balti Investeeringute Grupi Pank AS ja kostja vahel sõlmitud lepingu p 8.1 on tühine 0,25% suuruse viivise määra tõttu, sest vaatamata kiirlaenu andmise lihtsustatud korrale ja laenutagatise nõude puudumisele, on viivisenõudega sellises määras kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivise määr on kostjat ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, kohaldatakse VÕS § 41 kohaselt tühise tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1 toodud viivise seadusjärgset määra.
19.VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti.
20.Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus nõuda kostjalt viivist tagastamata 3000 kroonilt alates 25.01.2007 kuni 24.10.2011 (aeg, milleni hageja on ise viivist arvestanud) järgmises määras: 10,5% aastas 25.01.2007 – 30.06.2007, 11% aastas 01.07.2007 – 31.12.2008, 9,5% aastas 01.01.2009 – 30.06.2009, 8% aastas 01.07.2009 – 30.06.2011 ja 8,25% aastas 01.07.2011 – 24.10.2011.
21.Kostjalt tuleb välja mõista viivis järgmiselt: 135,49 krooni perioodi eest 25.01.2007 kuni 30.06.2007 (3000 kroonilt 10,5% aastas 157 päeva eest); 497,26 krooni perioodi eest 01.07.2007 kuni 31.12.2008 (3000 kroonilt 11% aastas 550 päeva eest); 141,33 krooni perioodi eest 01.01.2009 kuni 30.06.2009 (3000 kroonilt 9,5% aastas 181 päeva eest); 480 krooni perioodi eest 01.07.2009 kuni 30.06.2011 (3000 kroonilt 8% aastas 730 päeva eest); 77,98 krooni perioodi eest alates 01.07.2011 kuni 24.10.2011 (3000 kroonilt 8,25% aastas 116 päeva eest). Kokku tuleb kostjalt välja mõista viivis 1332,06 krooni (135,49 + 497,26 + 141,33 + 480 + 77,98), s.o 85,13 eurot. Välja tuleb jätta mõistmata viivis 745,56 eurot (830,69 - 85,13).
3/5
22.Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja kokku 276,86 eurot (191,73 + 85,13) ning jätta välja mõistmata 745,56 eurot.
23.TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb menetluskulud jaotada järgmisel: 27,08% tuleb jätta kostja kanda ja 72,92% hageja kanda.
24.Hageja avalduste kohaselt on tema menetluskuluks riigilõiv kokku 191,73 eurot, õigusabikulu 90 eurot, sissenõudmise kulu 110 eurot ning maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 26,76 eurot (tlk 25-26, 41, 43). Samuti on hageja tasunud menetlusdokumentide avaliku kättetoimetamise eest riigilõivu 6,39 eurot (tlk 51).
25.Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 122 lg 1, 2, § 124 lg 1, § 133 lg 1, 2 alusel 830,69 eurot, millelt tuleb RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu 191,73 eurot. Hageja on nimetatud summas riigilõivu tasunud (tlk 1, 43). Tegemist on menetluskuluga TsMS § 138 lg 1, 2, § 139 järgi.
26.TsMS § 138 lg 1, 2 § 143 p 5 järgi on menetluskulu ka Ametlikes Teadaannetes teate avaldamise eest tasutud riigilõiv 6,39 eurot (tlk 51).
27.Hagejat esindas käesolevas menetluses Sven Soeson OÜ-st Rigolet (tlk 2, 8, 18) Hageja õigusabikulu on OÜ Rigolet arve nr 38-10-1 järgi 90 eurot (tlk 25, 29). Tegemist on menetluskuluga TsMS § 138 lg 1, § 144 p 1 järgi. Antud hagi näol on tegemist nn masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma sisult ühetaolised. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse vormi, tsiviilasja vähest keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas 50 eurot (TsMS § 175 lg 1).
28.Hageja palus hagiavalduses kostjalt välja mõista mh sissenõudekulu 110 eurot laenulepingu p-i 8.3 alusel, mille kohta on hagiavaldusele lisatud OÜ Rigolet 24.10.2011 arve nr 38-10 (tlk 3, 20). Krediidilepingute üldtingimuste RK p 8.3 kohaselt on laenuandjal õigus nõuda laenusaajalt lepingu rikkumisel võla sissenõudmisega seotud kulude, sh kohtu-, inkasso- ja täitemenetlusega seotud kulude hüvitamist ning laenusaajale saadetud meeldetuletuskirjade tasude maksmist (tlk 16). 29.10.2011 menetluskulude nimekirjas märkis hageja, et tema menetluskulud on kokku 402,51 eurot, sh sissenõudekulu 110 eurot OÜ Rigolet 24.10.2011 arve nr 38-10 alusel (tlk 2526, 30). 17.01.2012 avalduses täpsustas hageja, et sissenõudekulu on menetluskulu tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes (tlk 41).
29.Menetluskuludeks tsiviilkohtumenetluse seadustiku mõttes on need menetlusosaliste kulud, mis on seotud konkreetse kohtuasjaga, st hagiavalduse koostamise ja edasise selle menetlemise kulud. Kohtueelses menetluses kantud kulude hüvitamist ei saa nõuda tsiviilkohtumenetluse seadustiku menetluskulude hüvitamise regulatsiooni alusel. Seega ei ole sissenõudekulu 110 eurot käesoleva tsiviilasja menetluskulu ega kuulu menetluskulude kindlaksmääramise korras hüvitamisele.
30.TsMS § 138 lg 1, § 144 p 7 järgi on menetluskulud maksekäsu kiirmenetluse kulud juhul, kui maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti määrusega rahuldamata TsMS § 483 lg 2 p-i 3 alusel, välja arvatud, kui hagi on samas nõudes esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu.
31.Hageja leiab, et tema menetluskuluks on maksekäsu kiirmenetluses tasutud riigilõiv 47,93 eurot ja kohtutäituri tasu 26,76 eurot (tlk 25-26, 28, 31).
32.15.08.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-11-7840 jättis Pärnu Maakohus OÜ Pharmainvest maksekäsu kiirmenetluse avalduse Sergey Makarchevi vastu TsMS § 483 lg 2 p 3 alusel rahuldamata; määrus toimetati hagejale kätte 22.08.2011. Käesolev hagi on esitatud 26.10.2012 (tlk 21). Seega on hagi esitatud hiljem kui üks kuu pärast maksekäsu kiirmenetluse lõppu ning maksekäsu kiirmenetluse kulud ei ole käesoleva tsiviilasja menetluskuluks. 4/5
33.Kohus peab veel vajalikuks juhtida hageja tähelepanu veel järgmisele. TsMS § 1741 lgst 2 tulenevalt ei kuulu maksekäsu kiirmenetluses kantud kättetoimetamise kulu menetluskuluna hüvitamisele. Lisaks on Pärnu Maakohus menetlusdokumendi kättetoimetamise tasu 26,76 eurot hagejale 17.08.2011 määrusega tsiviilasjas nr 2-117840 juba tagastanud.
34.Eeltoodust, TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 67,19 eurot (27,08% 248,12 eurost (191,73 + 6,39 + 50)).
35.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.
Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/
5/5
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.