2-07-35034/78 - Pärimisõigus - Pärimislepingu järgne pärimine - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

1.T.U. esitas hagi V.U. , A.U. , T.B. ja J.V. vastu pärimisõiguse tunnustamiseks, pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks ja kinnistusraamatu kande parandamiseks. Hagiavalduses esitatud põhjenduste kohaselt sündis S.G. (endine U.) ja A.U. abielust tütar T.U. , s.o hageja. S. G ja A. U abielu lahutati 20.10.1995. A. U suri 22.12.1999 ja tema vara, sh korteriomandi aadressil XXX Kohtla-Järve ja sõiduauto VAZ 2101, päris A. U ema P.U. , kes varjas notari eest pärimisasja ajamisel oma lapselapse, s.o hageja T. U, olemasolu. Notar Anne Kivendi andis 23.03.2000 välja pärimistunnistuse, mille kohaselt P. U oli surnud A. U vara ainupärija ja P. U kanti 08.03.2002 kinnistusraamatusse korteriomandi, aadressil XXX Kohtla-Järve, omanikuna. A.U. suri 06.11.2006 ning kostjad algatasid pärimismenetluse, kus pärijateks on A.U. abikaasa V.U. , poeg A.U. ja tütred T.B. ja J.V. ning hageja surnud P.U. lapselapsena ja oma isa ainukese alaneja sugulasena. Notar Andrei Lõsenko saatis hagejale teate A.U. pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Hageja esitas A.U. pärimismenetluses notarile avalduse A.U. pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks ja sellist avaldust tuleb lugeda hageja avalduseks A.U. pärandi vastuvõtmiseks. T.U. soovis peale A.U. pärandi vastuvõtmise ka oma surnud isa pärandi vastuvõtmist. Hageja leidis, et ta ei võtnud isa pärandit vastu mõjuval põhjusel, s.o seetõttu, et A.U. varjas notari eest asjaolu, et surnud A.U. l on tütar. A.U. vara avanemisel oli hageja 9-aastane ja ei saanud iseseisvalt teostada oma õigusi, mh esitada notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks. Hageja seaduslikku esindajat, A.U. endist abikaasat S.G. t ei teavitatud pärimismenetlusest. Notar ei teavitanud hagejat ega tema seaduslikku esindajat avalduse esitamisest A.U. vara vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Pärimistunnistuse väljaandmisega A.U. le, s.o teise järjekorra pärijale, olukorras, kus oli olemas esimese järjekorra pärija, s.o hageja, rikkus notar hageja õigust pärida oma isa järele. Hageja leidis, et kuna ta ei esitanud avaldust A.U. pärandist loobumiseks, siis ei ole ta kaotanud õigust oma isa vara pärida. Selleks, et võtta A.U. pärand vastu, taotles hageja A.U. pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamist. Alternatiivselt hageja leidis, et pärandi vastuvõtmise 10-aastane tähtaeg ei ole hagi esitamise ajaks möödunud. A.U. suri 22.12.1999, hageja esitas hagiavalduse 21.01.2008, pärandi vastuvõtmise tähtaeg oleks aga möödunud 22.12.2009. Hageja taotles notar A. Kivendi poolt 23.03.2000 A.U. le välja antud pärimistunnistuse selle kohta, et A.U. oli A.U. vara seadusjärgne ainupärija, kehtetuks tunnistamiseks. Hageja leidis, et A.U. poolt A.U. vara pärimist saab lugeda tehinguks. Kuna tehingu tegemisel rikuti oluliselt seadust läbi selle, et vara päris isik, kellel ei olnud selleks õigust, on tehing selle tegemise ajal kehtinud tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 66 lg 2 kohaselt tühine. Tühise tehingu alusel saadu kuulub tagastamisele vastavalt alusetu rikastumise sätetele. Pärimistehingu tühisuse tõttu ei tekkinud A.U. l omandiõigust pärandavarale. A.U. kanti kinnistusraamatusse A.U. lt päritud korteriomandi, aadressil XXX Kohtla-Järve, omanikuna. Hageja leidis, et kinnistusraamatu kanne on ebaõige, rikub tema õigusi ja taotles ebaõige kande parandamist. Tähtsust ei oma asjaolu, et A.U. päris korteri vallasjana ja erastas selle. Hageja palus kanda teda kinnistusraamatusse korteriomandi, aadressil XXX Kohtla-Järve, omanikuna. Hageja palus kohtul tuvastada kostjate kohustus anda nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks.

Kui pärandi avanemise ajal olid surnud A.U. mõlemad vanemad veel elus, siis pärivad nad kogu pärandi võrdsetes osades. Maakohus luges tõendatuks, et kehtetuks tuli tunnistada Jõhvi notar A. Kivendi poolt A.U. pärandvara kohta 23.03.2000 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mille kohaselt oli A.U. vara ainupärijaks tema ema A.U. , kuna seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus oli välja antud asjaoludel, mille kohaselt ei olnud piisavalt notari poolt kontrollitud A.U. kõigi seadusjärgsete pärijate olemasolu, mille tulemusena ei olnud A.U. pärimisõigus ja selle ulatus piisavalt tõendatud. A.U. surma ajal oli elus tema alaneja sugulane, s.o hageja, kellel oli esimese järjekorra pärijana õigus pärida kogu A.U. vara. Hageja pärimisõigus ja ulatus olid piisavalt tõendatud, mille tõttu oleks tulnud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus anda välja T.U. le. PärS § 117 lg 4 eesmärgiks ei olnud ilma jätta esimese järjekorra pärijat T.U. t A.U. pärandist, aga samuti ei olnud seaduse eesmärgiks kaitsta teise järjekorra pärijate kui seaduse järgi pärima õigustatud isikute pärimisõigust esimese järjekorra pärija olemasolu korral. Maakohus luges tõendatuks, et ennistada tuli notar A. Kivendi poolt 02.02.2000 kirjaga nr 76 antud A.U. pärandi vastuvõtmise tähtaeg, kuna see tähtaeg oli A.U. vara pärima õigustatud T.U. poolt mööda lastud mõjuval põhjusel ning andis A.U. vara pärima õigustatud isikutele uue tähtaja kuni 2 kuud A.U. pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks avalduse notar A. Lõssenkole esitamiseks. Tähtaja kulgemine algab kohtuotsuse jõustumise päeval. Maakohus luges tõendatuks, et S. G oli sõlminud alaealise lapse T.U. nimel A.U. ga ja V.U. ga ebaseadusliku suulise kokkuleppe, mille kohaselt ei pärinud A.U. vara tema tütar. Seadusevastase kokkuleppe kohaselt pidi korter aadressil XXX Kohtla-Järve üle minema A.U. vanematele. Nimetatud suuline kokkulepe oli tühine, kuna oli vastolus tollel ajal kehtinud perekonnaseaduse (PKS) § 50 lg-ga 2 ja § 99 lg l p-ga 6, mille kohaselt oli S. G alaealise lapse vanemana kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma. Alaealise lapse seadusliku esindajana ja eestkostjana ei tohtinud S.G. ilma eestkosteasutuse nõusolekuta loobuda eestkostetava nimel A.U. pärandi vastuvõtmisest. S.G. ei ole eestkosteasutuselt A.U. pärandist loobumiseks nõusolekut taotlenud, mille tõttu oli S.G. , A.U. ja V.U. vaheline suuline kokkulepe ilmselgelt ebaseaduslik. Ebaseaduslikust kokkuleppest ei saanud tuleneda seaduslikku tagajärge, s.o A.U. pärimisõigust A.U. varale, kuna oli olemas seadusjärgne esimese järjekorra pärija, kes ei olnud mõjuvatel põhjustel A.U. pärandit vastu võtnud, ega ka sellest loobunud. Maakohus leidis, et tuvastatud asjaolude tõttu tuli tuvastada kinnistusraamatu kande ebaõigsus selles osas, et A.U. on kantud kinnistusraamatusse korteriomandi, aadressil XXX Kohtla-Järve, omanikuna. Kanne tuleb kustutada. Samuti luges maakohus tõendatuks, et tuvastada tuli kostjate nõusolek kinnistusraamatu kande parandamiseks. Ülejäänud osas tuleb jätta hagi rahuldamata, sest A.U. pärandvara saatus otsustatakse pärimismenetluse käigus.

käesoleva ajani esitanud notarile avalduse pärandi vastuvõtmiseks või, et ta oleks asunud pärandvara valdama, kasutama või käsutama. Hageja ei ole pärimisõiguse tunnistamise nõudes tuginenud nendele alustele, samuti ei ole ta esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks pärandi vastu võtnud nendel alustel. Hageja esitas 27.09.2007 avalduse notarile A.U. vara pärimiseks. Avalduse kohaselt moodustab A.U. pärandvara korteriomand XXX Kohtla-Järve. Sellest tuleneb, et hageja tunnistab pärandvarana korteriomandi kuulumise õiguslikkust A.U. le. Kuna hageja ei ole oma pärimisõigust A.U. vara pärimiseks kasutanud ja on avaldanud soovi vastu võtta A.U. pärandvara, ei ole hageja õigust pärida A.U. vara rikutud ja hagi tuleb jätta rahuldamata; 2) on maakohus ebaõigesti rahuldanud pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamise taotluse. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-12-03 märkinud, et pärimistunnistus ei tekita tsiviilõigusi ega kohustusi. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on. Vaidlustatud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistuse andis välja notar A. Kivend, seega peaks selle kehtetuks tunnistamise nõue olema suunatud tunnistuse välja andnud notari vastu; 3) on maakohus ebaõigesti rahuldanud kinnistusraamatu kande kustutamise ja uue kande tegemise nõude, kuna pärandaja A.U. päris aadressil XXX Kohtla-Järvel asuva korteri vallasvarana. Vastavalt EES §-le 211 on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul. A.U. oligi erastamise hetkel korteri kui vallasasja omanik. Korteri erastas A.U. EES § 211 alusel ja korter kanti kinnistusraamatusse tema 06.09.2001 kinnistamisavalduse alusel 07.03.2002. Kinnistusraamatu kande õigsust eeldatakse. Kuna hageja ei ole oma pärimisõigust kasutanud ja pärandit PärS § 117 sätestatud korras vastu võtnud, siis ei saa kinnistusraamatu kanne pärandi vastuvõtnud pärija kohta olla ebaõige; 4) sätestavad PärS § 117 lg 1 ja 3 pärandi vastuvõtmise alused. Tõendeid selle kohta, et hageja oleks esitanud notarile vastava avalduse või, et oleks asunud pärandvara valdama, kasutama ja käsutama, kohtule esitatud ei ole. Notari tõendist nähtub, et hageja on esitanud 07.09.2009 taotluse pärandi vastuvõtmise uue tähtaja määramiseks. Millist uut tähtaega hageja soovis, seda esitatud materjalidest ei selgu. Hagejal oleks tulnud esitada avaldus notarile pärandi vastuvõtmiseks selleks ettenähtud 10-aastase tähtaja jooksul. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-125-07 avaldanud seisukohta, et pärandi vastuvõtmiseks tuleb esitada notarile vastav avaldus, s.o avaldus pärandi vastuvõtmiseks või sellest loobumiseks. Notar võib pärandi vastuvõtmiseks anda tähtaja. Juhul, kui pärima õigustatud isik ei ole PärS § 118 sätestatud tähtaja jooksul asunud pärandvara valdama, kasutama või käsutama ja ei ole esitanud notarile avaldust pärandi vastuvõtmiseks, on ta õiguse pärandile kaotanud. Hageja oma seaduses ettenähtud õigusi, mis annaks talle õiguse pärandi vastuvõtmiseks, kasutanud ei ole. Pärandi vastuvõtmise avalduse esitamiseks oli hagejal aega alates 22.12.1999 10 aastat. Arvestades, et esialgse hagiavalduse esitas hageja 13.09.2007, oleks hageja pidanud põhjendama, tuues esile mõjuvad põhjused, miks ta ei ole notarile vastavat avaldust esitanud; 5) on maakohus ületanud nõuete piire ja teinud otsuse nõuete kohta, mida hageja ei ole esitanud. Hageja poolt 30.05.2011 esitatud täpsustatud hagiavaldus erineb kohtuotsuse resolutsioonist.

6.T.U. vaidleb kostjate apellatsioonkaebusele vastu ning taotleb selle rahuldamata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) on ebaõige kostjate seisukoht, et kuna hageja ei ole oma pärimisõigust A.U. vara pärimiseks kasutanud ja on avaldanud soovi vastu võtta A.U. pärandvara, ei ole hageja õigusi rikutud. Hageja esitas hagi oma pärimisõiguse realiseerimiseks. Teisi võimalusi oma pärimisõiguse realiseerimiseks hagejal ei olnud. Hageja on A.U. alaneja sugulane, kellel on õigus A.U. pärandvarale. Esitades pärimisavalduse A.U. pärimisasjas, kasutas hageja oma seadusest tulenevat pärimisõigust, kuid ei ole tunnistanud korteriomandi kuulumise õiguslikkust A.U. pärandvara hulka; 2) ei nõustu hageja kostjate väidega, et maakohus on ebaõigesti rahuldanud pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamisele nõude. Hageja tõendas ja põhjendas, et pärandi vastuvõtmise tähtaeg oli mööda lastud tema poolt mõjuval põhjusel, st hagejat tähtajast ei teavitatud ning hageja oli pärandi avanemisel alaealine; 3) ei ole hageja nõus kostjate arvamusega, et ta pidi esitama nõude notar A. Kivendi vastu. Hageja ei vaidlustanud notari toiminguid ega nõua notarilt kahju hüvitamist. Pärimistunnistus on vaid tõend isiku pärimisõiguse ja selle ulatuse kohta ja selle väljaandmine ei tekita ega lõpeta omandiõigust. Pärimistunnistust on võimalik kehtetuks tunnistada tsiviilkorras, kui selle väljaandmisel on rikutud PärS §-s 1401 sätestatut. Hageja on oma õigusliku huvi pärimistunnistuse, millise notar A. Kivend välja andis A.U. le, kehtetuse vastu põhjendanud sellega, et ta on A.U. pärija. See asjaolu on tunnistatud ka kostjate poolt; 4) on ebaõige kostjate väide, et A.U. oli erastamise hetkel korteri kui vallasaja omanik ja erastas korteri EES § 211 alusel ning on õigesti kantud kinnistusraamatusse korteri omanikuna. Sellise oma eksliku arvamuse tõttu jõudsid kostjad ebaõigele järeldusele, et kinnistusraamatu kande kustutamise ja uue kande tegemise nõude rahuldamiseks puudub alus. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-12-03 asunud seisukohale, et pärimistunnistus ei tekita tsiviilõigusi ega kohustusi. Pärimistunnistus ei lõpeta ega tekita omandiõigust. Pärimistunnistusega tõendatakse õigust, mis pärijal juba olemas on. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-125-07 märkinud, et kui omanikuks on kinnistusraamatu järgi isik, kes pole pärija ja omanik, siis on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Kui kostja on kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna sisse kantud valesti välja antud pärimistunnistuse alusel, on ebaõige ka kinnistusraamatu kanne korteriomandi omaniku kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-16-05 asunud seisukohale, et kui kinnistusraamatusse kantakse esmakinnistamisel korteriomanikuna isik, kes tegelikult vallasasjast korteri omanik ei olnud, on kinnistusraamatu kanne ebaõige. Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-18-05 järgi saab eluruumide erastamise seaduse sätetest tulenevalt nõuda ebaõige kinnistusregistri kande parandamist asjaõigusseaduse (AÕS) § 65 alusel. See tähendab, et kinnistusregistri kande parandamist võib nõuda isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud. A.U. ei olnud korteriomandi kui vallasasja omanik, sellepärast hageja nõue kinnistusraamatu kande parandamiseks on seaduslik ja põhjendatud;

8.Ringkonnakohus leiab, et V.U. , A.U. , T.B. ja J.V. apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning T.U. vastuapellatsioonkaebus tuleb rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu 28. juuli 2011 otsuse osaliselt ja teeb tühistatud osas uue otsuse, millega ennistab T.U. le tähtaja 22.12.1999 surnud A.U. pärandi vastuvõtmiseks ning loeb pärandi, milleks on Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud korteriomand (Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa XXX ), vastuvõetuks T.U. poolt; tuvastab, et Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud korteriomandi (Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa XXX ) II jakku tehtud kanne omaniku A.U. (isikukood XXXX ) kohta on ebaõige; tuvastab V.U. , A.U. , T.B. ja J.V. kui A.U. pärijate kohustuse anda nõusolek Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud korteriomandi (Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa XXX ) II jakku tehtud kande omaniku A.U. (isikukood XXXX ) kohta kustutamiseks. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse menetlusnormi olulise rikkumise tõttu osaliselt. Maakohus on rikkunud TsMS § 442 lg 5, 6, 7, 8. Otsuse resolutsioonis ei ole lahendatud selgelt ja ühemõtteliselt poolte nõuded ning resolutsioon ei ole arusaadav. Maakohus on ilma vastava nõudeta tuvastanud, et kostjatel on õigus osaleda 22.12.1999 surnud A.U. pärimismenetluses, on andnud A.U. pärimismenetluses uue tähtaja pärandi vastuvõtmiseks jne. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 ringkonnakohus kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Nähtuvalt V.U. , A.U. , T.B. ja J.V. apellatsioonkaebusest, on vaidlustatud maakohtu otsust osas, millega hagi rahuldati. T.U. vastuapellatsioonkaebuses on vaidlustatud menetluskulude jaotust. Vaidlustatud ei ole maakohtu otsust osas, millega jäeti hagi rahuldamata ning maakohus on jätnud hagi rahuldamata osas, millega taotleti sisse kanda T.U. Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr XXX sisse kantud korteriomandi (Kohtla8

1) tuvastada, et T.U. on 22.12.1999 surnud A.U. pärija; 2) ennistada tähtaeg 22.12.1999 surnud A.U. pärandi vastuvõtmiseks ja tunnistada kehtetuks Jõhvi notar Anne Kivendi poolt A.U. pärandvara kohta 23.03.200 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, mis on registreeritud notariaalregistri nr 3427 all; 3) tuvastada, et Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriossa nr XXX II jakku tehtud kanne korteriomandi, aadressil XXX Kohtla-Järve (katastritunnus 32205:001:0068), omaniku A.U. kohta on ebaõige; 4) tuvastada 06.11.2006 surnud A.U. pärijate V.U. , A.U. , T.B. ja J.V. kohustus anda nõusolek A.U. omaniku kande kustutamiseks ja hageja omanikuna sissekandmiseks; 5) kustutada Viru Maakohtu kinnistusosakonna Ida-Viru jaoskonna registriosa nr XXX II jakku (Kohtla-Järve linn Ahtme linnaosa XXX , katastritunnus 32205:001:0068) sisse kantud kanne, et A.U. isikukood XXXX ) on korteriomandi omanik ning sisse kanda kinnistusraamatu registriossa nr XXX II jakku omanikuna T.U. (isikukood 49007212222). Ringkonnakohus leiab, et nõue tuvastada, et T.U. on 22.12.1999 surnud A.U. pärija, on hõlmatud nõudega ennistada tähtaeg 22.12.1999 surnud A.U. pärandi vastuvõtmiseks ning seetõttu ei ole vajalik eraldi tuvastada seda, et T.U. on 22.12.1999 surnud A.U. pärija. Ringkonnakohus leiab, et hageja nõue tunnistada kehtetuks Jõhvi notar Anne Kivendi poolt A.U. pärandvara kohta 23.03.2000 välja antud seadusjärgse pärimisõiguse tunnistus, on hõlmatud hageja poolt esitatud teiste nõuetega ning seetõttu puudub vajadus tunnistada kehtetuks nimetatud pärimisõiguse tunnistus. Pärimisõiguse tunnistuse eraldi vaidlustamine ei ole vajalik. Pärimistunnistuse väljastab notar PärS § 1401 lg 1 (enne 0101.2009 redaktsioon) järgi pärandi vastu võtnud pärijale või annakusaajale tema nõudel ning sama paragrahvi 2. lõike järgi peab isiku pärimisõigus ja selle ulatus olema pärimistunnistuse väljastamiseks piisavalt tõendatud. Pärimistunnistus vaid tõendab pärimisõigust, kuid ei ole selle aluseks. Pärimisõiguse tunnistusega luuakse avalikult usaldatava dokumendi näol eeldus pärimisõiguse (ja seeläbi ka pärijate omandiõiguse) olemasolu kohta, mis on kohtus siiski ümberlükatav, kui see ei vasta tegelikkusele. Seega ei mõjuta pärimistunnistuse olemasolu või puudumine iseenesest pärimisõigust ega selle ulatust. Juhul, kui kohus tuvastab pärimisõiguse olemasolu teistsuguses ulatuses, kui see on väljendatud pärimistunnistuses, asendab kohtuotsus pärimistunnistust.

11.Hageja esitas 21.01.2008 Viru Maakohtule hagiavalduse tähtaja ennistamiseks A.U. pärandi vastuvõtmiseks. PärS § 118 lg 21 p 1 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja võib pärima õigustatud isiku avalduse alusel ennistada vaidluse korral kohus, kui loeb tähtaja möödalastuks mõjuval põhjusel. A.U. pärandi vastuvõtmiseks on notar andnud tähtaja kuni 22. märts 2000 ning saatnud vastava kirjaliku teate V.U. le (I kd tl 88). Hageja notari poolt antud tähtaja jooksul pärandit vastu ei võtnud. Hageja seisukoha kohaselt oli tal mõjuv põhjus selleks, et ta ei saanud tähtaegselt pärandit vastu. Ta oli isa A.U. surma hetkel 9-aastane, notar ei saatnud talle kui pärima õigustatud isikule kirjalikku teadet pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaja kohta ning ei avaldanud vastavat teadet väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seetõttu ei olnud hageja teadlik notari poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtajast. Ringkonnakohus leiab, et hagejale tuleb ennistada tähtaeg A.U. pärandi vastuvõtmiseks, sest notari poolt pärandi vastuvõtmiseks antud tähtaeg on hageja poolt mööda lastud mõjuval põhjusel. Siinkohal arvestab ringkonnakohus hageja alaealisust pärandi avanemisel ning samuti seda, et notari poolt pärandi vastuvõtmiseks määratud tähtajast ei saanud hageja teada seetõttu, et A.U. varjas A.U. pärandi vastuvõtmiseks avalduse esitamisel hageja kui esimese järjekorra seadusjärgse pärija olemasolu. PärS § 118 lg 3 järgi ei saa pärandit vastu võtta, kui pärandi avanemisest on möödunud 10 aastat. Seega kaotab pärija õiguse pärandile, kui ta ei ole pärandit 10 aasta jooksul pärandi avanemisest vastu võtnud. A.U. suri 22.12.1999. PärS § 3 lg 1 kohaselt pärand avaneb pärandaja surma korral, s.o pärandi avanemise aeg oli 22.12.1999. Hageja on esitanud hagi pärandi vastuvõtmise tähtaja ennistamiseks 21.01.2008, seega ei olnud hagi esitamise ajaks möödunud 10-aastane tähtaeg ja hageja ei olnud kaotanud õigust pärandile.

Hageja on A.U. vara pärija ja seega on tal õigus A.U. pärandvara A.U. pärijatelt PärS § 139 lg 1 alusel välja nõuda. Kui omanikuks on kinnistusraamatu järgi isik, kes pole pärija ja omanik, siis on kinnistusraamatu kanne ebaõige. A.U. teise järjekorra seadusjärgse pärijana oleks pärinud siis, kui ei oleks olnud esimese järjekorra pärijaid (PärS § 12 lg 2). Antud juhul on hageja esimese järjekorra pärija ning seetõttu oli välistatud A.U. pärimine ja pärimistunnistus on talle välja antud valesti. A.U. on selle ebaõige pärimistunnistuse aluse pärinud vallasasjana korteriomandi XXX Kohtla-Järvel, erastanud selle ja korter kanti kinnistusraamatusse tema kinnistamisavalduse alusel 07.03.2002. Eluruumide erastamise seaduse (EES) § 211 järgi on korteriomandi omanikuks õigus saada eluruumi vallasasjana omaval isikul ja EES § 214 lg 5 kohaselt kantakse korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse eluruumi vallasasjana omav isik. Nendest sätetest järeldub, et kui korteriomandi esmakinnistamisel on selle omanikuna kinnistusraamatusse kantud isik, kes ei omanud korterit vallasasjana, siis saab sellist kannet pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Eluruumide erastamise seaduse viidatud sätetest tulenevalt saab ebaõige kinnistusregistri kande parandamist AÕS § 65 alusel nõuda korterit selle esmakinnistamise ajal vallasasjana omanud isik. Kuigi kuni 01.01.2009 kehtinud pärimisseadusest ei tulene otseselt, millisest ajast läheb pärandaja vara pärijale üle, leiab ringkonnakohus pärimisseaduse mõttest tulenevalt, et pärandaja surma korral läheb pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärandi vastuvõtnud pärijale üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, s.o PärS § 3 lg 2 järgi alates pärandaja surmapäevast. Seejuures ei mõjuta pärandaja vara üleminekut asjaolu, kas pärandvara kohta on antud PärS § 1401 järgi välja pärimistunnistus. Lähtudes eeltoodust oli A.U. pärandvara hulka kuulunud korteri kui vallasasja omanikuks alates pärandi avanemise ajast hageja ning temal kui eluruumi vallasasjana omaval isikul oli õigus saada kantud korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Kuna korteriomandi esmakinnistamisel on selle omanikuna kinnistusraamatusse kantud A.U. , s.o isik, kes ei omanud korterit vallasasjana, siis saab sellist kannet pidada ebaõigeks, kuna see ei vasta tegelikule õiguslikule olukorrale. Eluruumide erastamise seaduse viidatud sätetest tulenevalt saab ebaõige kinnistusregistri kande parandamist AÕS § 65 alusel nõuda korterit selle esmakinnistamise ajal vallasasjana omanud isik, s.o antud juhul hageja. Korteri kui vallasasja omanikul on otsenõue enda kandmiseks kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna, seega on selline nõudeõigus ka hagejal. Samas aga on maakohus jätnud rahuldamata hageja nõude tema kinnistusraamatusse kandmiseks korteriomandi omanikuna ning kuna apellatsioonkaebuses ja vastuapellatsioonkaebuses ei ole seda vaidlustatud, siis ei saa selles osas ringkonnakohus uut otsust teha.