Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudTartu Maakohus Tartu kohtumaja · 01.06.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja

Kohus: Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Kohtuasja number: 2-12-10241/15
Asja liik: Tsiviilasi
Kategooria: Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik: Hagita menetlus
Kuulutamise aeg: 01.06.2012
Staatus: Jõustunud
Sõnade arv: 3271

Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee

K.V.L.T Pluss OÜ11044454(Võlgnik)

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasi nr 2-12-10241

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Hiie Lindmets

Määruse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

1. juuni 2012 Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-10241

Tsiviilasi

Versobank AS avaldus OÜ Väikemajade Ehitus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankrotimenetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

võlausaldaja Versobank AS (endine ärinimi kuni 07.05.2012 Marfin Pank Eesti AS, RK 10586461, asukoht Pärnu mnt 12 10148 Tallinn), esindaja Karita Nilp, e-post [email protected]; võlgnik OÜ Väikemajade Ehitus (RK 11138486, asukoht XXX 51011 Tartu), esindajad juhatuse liige A.P. , e-post [email protected] ja Gunnar Leht, e-post [email protected]; ajutine pankrotihaldur Einar Vallandi (OÜ Õigusbüroo Faktootum, Õpetaja 9a 51003 Tartu, tel 742 0583, e-post [email protected])

esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg

9. mai 2012

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada OÜ Väikemajade Ehitus, registrikood 11138486, asukoht XXX 51011 Tartu, juhatuse liige A.P. , pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2.Välja mõista Tartu Maakohtu deposiitarvelt (Marfin Pank Eesti AS tasus 04.04.2012 Rahandusministeeriumi arveldusarvele 221023778606 Swedbank viitenumber 3100057455 1278,23 eurot):

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus

5.Määrata OÜ Väikemajade Ehitus raamatupidamisdokumentide hoidjaks OÜ Väikemajade Ehitus juhatuse liige A.P. (isikukood 36609082761, elukoht Tartu). Pankrotimenetluse lõpetamisest teatada ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, määruse ärakiri edastada Tartu Maakohtu registriosakonnale ja p 2 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Määruse peale võivad esitada võlgnik ja võlausaldaja määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates pankrotimenetluse lõpetamise kohta teate avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. Asjaolud Marfin Pank Eesti AS esitas 12.03.2012 kohtule avaldus OÜ Väikemajade Ehitus pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. Avalduse kohaselt tuleneb võlausaldaja (endise ärinimega AS SBM Pank) nõue võlgnikuga 17.03.2007 sõlmitud laenulepingust nr 3094/01/07 ja selle 14.03.2008 lisalepingust. Võlausaldajal on võlgniku vastu 09.03.2012 seisuga laenulepingust tulenev põhinõue 63 854,13 eur, intress 1680,26 eur ja viivis 47 786,36 eur. Tartu Maakohus nimetas 11.04.2012 määrusega OÜ-le Väikemajade Ehitus ajutiseks pankrotihalduriks Einar Vallandi. Kohtu põhjendused ja järeldused Ajutine pankrotihaldur on esitanud kohtule aruande, milles leiab, et OÜ Väikemajade Ehitus on maksejõuetu ja see maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Võlausaldaja on võlgniku maksejõuetuse põhistamiseks tuginenud PankrS § 10 lg 2 p 1 nimetatud asjaolule, so võlgnik ei ole täitnud kohustust 30 päeva jooksul pärast kohustuse sissenõutavaks muutumist ja võlausaldaja on teda kirjalikult hoiatanud kavatsusest esitada pankrotiavaldus (pankrotihoiatus) ning võlgnik ei ole seejärel kohustust täitnud 10 päeva jooksul. Majandustegevus Võlgniku asutas A.P. 28.07.2005. Võlgnik kanti äriregistrisse 04.08.2005. Asutamisest alates on osakapitali suuruseks 40 000 krooni, mille asutaja tasus rahas. Asutamisest alates on võlgniku ainuosanikuks ja juhatajaks A.P. . Võlgnik alustas tegevust 2005 sügisel. 2005 oktoobris omandas võlgnik 1586 m2 ja 1475 m2 suurused hoonestamata väikeelamukrundid Tila külas Tartu vallas. 2006 oktoobris omandas võlgnik elamukruntideks jaotatud kinnistu Haaslava vallas. Võlgnik tegi algusest peale peamiselt väikeelamute ehitustöid. Ka kinnistute soetamine oli ajendatud kavatsusest need pärast elamute ehitamist edasi müüa. 2007 kevadel soetas võlgnik tõstukiga veoauto Volvo, millega pakkus hiljem veoteenuseid. Nii kinnistute kui veoauto soetamiseks kasutas võlgnik laenu. Teadaolevalt lõppes võlgniku tegevus 2008. aasta lõpus. Tegevuse lõpetamiseks andis esmase tõuke võlgniku lahkarvamus ühe töötajaga, kes seejärel teavitas maksuhaldurit faktist, et võlgnik teeb kirjaliku lepinguta mitme eramu üldehitustöid,

Ajutine haldur ei pea otstarbekaks põhistada võlgniku maksejõuetust tema raamatupidamisaruannete analüüsimise abil mitmel põhjusel. Esiteks on võlgniku aruannetes olulisi vigu. Teiseks on võlgnik lõpetanud majandustegevuse juba aastaid tagasi ning mitte miski ei viita, et ta kavatseks seda kunagi uuesti alustada. Võlgniku teadaoleva vara väärtus on palju väiksem kindlalt teadaolevate kohustuste summast. Ei ole ette näha sündmusi, mis vara ja kohustuste suhet edaspidi parandaks. Võlgniku makseraskused on alalised. Võlgnikul oli raskusi oma kohustuste täitmisega juba sel ajal, kui ta veel tegutses. Ajutise halduri hinnangul muutus maksejõuetus püsivaks hiljemalt maksurevisjoni käigus, 2009. aasta esimestel kuudel. Menetluse raugemine Ei ole tuvastatav, et võlgnik muutus maksejõuetuks mõne kuriteo tunnustega teo toimepanemise tagajärjel. Osaliselt aitasid maksejõuetuse tekkimisele kaasa võlgniku jaoks ebasoodsad arengud turul. Objektiivseid asjaolusid täiendasid võlgniku juhataja vead võlgniku juhtimisel. Võlgniku äriidee – soetada endisele maatulundusmaale elamukrundid, ehitada nendele eramud ning müüa seejärel kinnistu edasi – võis olla tavapärane ja näida perspektiivikas 2005. või 2006. aastal, mil kinnisvara hinnad tõusid ja oli kerge saada laenu nii kinnisvara soetamiseks kui ettevõtlusega tegelemiseks. Samuti oli sel perioodil üsna suur nõudlus ehitusteenuse järele. Tagantjärgi on selge, et tegevus, mis oli suunatud põldude elurajoonideks kujundamisele, osutus hävitavaks paljude üritajate jaoks. Planeeringute ja muude kooskõlastuste menetlus kohalikus omavalitsuses ei kulgenud soovitud kiirusega, mis takistas ehitusega alustamist. Samal ajal halvenes krediidi kättesaadavus, nõudlus hakkas vähenema ja kinnisvara hinnad langesid, kuid maa soetamiseks võetud laenu tuli sellele vaatamata tagasi maksta. See küllaltki levinud ebasoodsate asjaolude kokkulangemine vähendas oluliselt ka võlgniku maksevõimet. Võlgnik ei olnud oma tegevuse planeerimisel konservatiivne, kuid seda ei saa käsitada raske juhtimisveana. Küll aga võib juhtimisveaks pidada niisugust majandamist, mille käigus tegevust ei dokumenteeritud või halvemal juhul dokumenteeriti kulusid ja jäeti kajastamata tulud. Selline tegutsemisviis kätkes endas suurt põhjendamatut riski, mis antud juhul realiseeruski. Võlgniku tegevuse tegeliku sisu ja mahu kohta kogutud tõendid võimaldasid maksuhalduril nõuda maksukohustuse suurendamist sellisel määral (285 764 krooni võrra), et võlgnikul kadus lootus

teenida kohustuse täitmiseks vajalikku tulu. Võlgniku tegevus lõppes kohe pärast maksuhalduri revisjoni algust. Tegevuse seadusevastasel viisil kavandamine ja tehingute dokumenteerimise nõuete mittejärgimine oli ilmselt tahtlik ning seda saab käsitada raske juhtimisveana, mis aitas oluliselt kaasa võlgniku püsiva maksejõuetuse tekkimisele. Tihe konkurents turul ei saa õigustada reeglite ulatuslikku rikkumist. Võlgnikul puudub arusaam normaalsest dokumendihaldusest ja raamatupidamisest. Ajutise halduri hinnangul peaks see vähemalt üldjuhul oluliselt takistama tegevuse mõistlikult kavandamist ning tegevuse retrospetiivi ja perspektiivi jooksvat analüüsimist. Võlgniku püsiva maksejõuetuse põhjustasid koosmõjus turu ebasoodsad arengud, juhatuse rasked juhtimisvead ning juhataja suutmatus ettevõtet mõistlikult juhtida. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kuigi võlgniku maksejõuetuks muutumist võib seostada muuhulgas juhataja raskete juhtimisvigadega, on kaheldav võimalus, et pankrotivara saab reaalselt suurendada juhataja vastu varaliste nõuete esitamise kaudu. Esiteks eeldab mistahes hagi esitamine, et keegi võlausaldajatest soovib kanda kohtumenetluse kulud. Teiseks muudab korralagedus võlgniku arvepidamises hagemise keskmisest keerukamaks. Kolmandaks on võlgniku juhatajal juba märkimisväärsel hulgal kohustusi, mis tulenevad nii jõustunud kohtulahenditest kui koheselt sundtäitmisele kuuluvatest lepingutest. Lisaks on võlgniku juhatajal ülalpeetavaid. Võlgnikule kuulub küll kolm kinnisasja, kuid ühele maatulundusmaale (registriosa nr 2614004) on seatud kohtulik hüpoteek summas 82 000 krooni Toivo Kena kasuks. Ühele maatulundusmaa mõttelisele osale (registriosa nr 3040804) on seatud kohtulik hüpoteek summas 55 000 krooni OÜ Arumäe Maja kasuks. Väikeelamumaale E. XXX (registriosa nr XXX) on seatud hüpoteek summas 450 000 krooni AS-i SEB Pank kasuks ning hüpoteek summas 2 000 000 krooni Versobank AS-i kasuks. Võlgniku juhatuse liikme suhtes toimuvad täitemenetlused, kuid need ei ole olnud edukad. Võlgniku juhataja tegeleb enda sõnul laatadel kauba müümisega ega saa niisugust sissetulekut, millele oleks võimalik sundtäitmise käigus pöörata sissenõuet. Seega, isegi eduka hagemise korral ei oleks tõenäoliselt tagatud pankrotivara reaalne suurenemine. Võlgnikule kuuluv veoauto peaks olema müüdav. Arvestades aga, et see on koormatud registerpandiga, on küsitav, kas ja mil määral saab selle müügihinna arvel katta pärast pankroti väljakuulutamist tekkivaid menetluse kulusid. PankrS § 153 lg 2 kohaselt peab pandipidajale igal juhul maksma 85/100 pandieseme müügihinnast. Kui katta ajutise halduri tasu ja kulud võlausaldaja poolt kohtu deposiiti tasutud summa arvel, tuleb PankrS § 11 lg 2 kohaselt edaspidi vara müügist pankrotivarasse laekuvat summat kasutada muuhulgas kohtu deposiiti tasutud summa tagastamiseks. Kui tõlgendada PankrS § 11 lg 2 ning PankrS § 146 lg 1 ja lg 2 sätestatut selliselt, et pandieseme müügihinnast 15/100 arvel tuleb igal juhul tagastada ajutise menetluse kulude katteks deposiiti tasutu, siis võib öelda, et pandieseme müügihinnast ei jätku pärast pankroti väljakuulutamist tekkivate menetluskulude katmiseks, sest haldur peaks tulevikus kandma kulutusi ja tegema tööd olukorras, kus tasu saamise väljavaated on peaaegu olematud. Kohus on PankrS § 30 lg 1, 2 alusel teatanud 09.05.2012 väljaandes Ametlikud Teadaanded võimalusest maksta pankrotimenetluse kulude katteks kohtu määratud summa 2000 eurot kohtu deposiiti. Võlausaldajad ega kolmandad isikud ei ole määratud summat kohtu deposiiti tasunud. Eeltoodu alusel kohus leiab, et OÜ Väikemajade Ehitus pankrotimenetlus tuleb PankrS § 29 lg 1 alusel lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. PankrS § 29 lg 8 kohaselt likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. OÜ Väikemajade Ehitus dokumentide hoidjaks määrab kohus äriühingu osaniku ja juhatuse liikme Argo Põdra.