Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kuna kostja poolt käendatavaks summaks on 1 278.23 eurot, siis palub hageja kostjalt välja mõista põhiosa katteks 638.91 eurot, intressi katteks 34.66 eurot ja viivist - 604.66 eurot (s.o. kokku 1 278.23 eurot). Kuna kostja ei täitnud oma lepingujärgseid kohustusi, siis esitas hageja kostja vastu maksekäsu kiirmenetluses avalduse võlgnetava summa saamiseks. Kostja vastuväite tõttu andis kohus 10.10.2011 kohtumääruse alusel maksekäsu kiirmenetluses esitatud avalduse üle menetluse jätkamiseks hagimenetluses. Hageja kantud kuluks maksekäsu kiirmenetluses oli avalduselt tasutud riigilõiv 47.93 eurot. Hageja tugineb oma nõudes TsÜS § 5, VÕS §-ide 8 lg 2; 76 lg 1; 100; 101 lg 1 p 1 ja 4; 142 lg 1; 145 lg 1, samuti § 65 lg 1; 101 lg 2 ja 108 lg 1 sätestatule ning palub kostjalt välja mõista võlgnevuse katteks kokku summas 1 278.23 eurot, jätta hageja kantud menetluskulud kostja kanda ning mõista menetluskuludelt välja viivise VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. II. Kostja vastuväited. 16.12.2011 hagile esitatud vastuses palub kostja jätta hagi rahuldamata (lk 57-58). Kostja märgib, et hageja esitatud avalduses on mitu ebatäpsust. Kostja ei ole sõlminud hagejaga krediitkaardi käenduslepingut nr 200522102769467 22.05.2008. Käendusleping on sõlmitud 27.04.2005 esmase vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu juurde. Seda, et krediitkaardi kasutamise leping on sõlmitud 27.05.2005, on kinnitanud kostjale ka Swedbank AS esindaja oma kirjas, mille kostja on lisanud oma vastusele (lk 59; hageja e-kiri 09.09.2011). OÜ Leegever ja Swedbank AS on sõlminud kaks lepingut krediitkaardi kasutamise kohta – 27.04.2005 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping ja 22.05.2008 sõlmitud juriidilise isiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping. Isegi pealiskaudsel vaatlemisel on märgata, et tegemist ei ole identsete lepingutega - muutunud on lepingu nimetus ning lepingu tingimused. Muutunud on ka lepingu objekt (krediitkaart). Tegemist on kostja hinnangul kahe täiesti erineva lepinguga; sisuliselt on tegemist uue laenulepinguga. Mõlema lepingupoole kohalolekul allkirjastatud juriidilise isiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingut ei saa lugeda esmase vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu automaatseks pikendamiseks ega lihtsaks krediitkaardi vahetamiseks. Kostja on seisukohal, et tema ja Swedbank AS vahel sõlmitud krediitkaardi käendamise leping ei laiene automaatselt 22.05.2008 allkirjastatud juriidilise isiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu käendamiseks. Kostja märgib veel, et tema ja hageja vahel sõlmitud krediitkaardi käendamise lepingul puudub kuupäev. Samuti ei ole AS Swedbank võtnud midagi ette kaitsmaks oma huve OÜ Leegever pankrotimenetluses. AS Swedbank ei ole ka kostjaga mingil moel ametlikult suhelnud ega esitanud mingeid pretensioone, välja arvatud 12.10.2009 väidetavalt kostjale saadetud lepingu ülesütlemine. Kostja teatab, et ta on nõus asjas kirjaliku menetlusega. Toetudes TsÜS § 146, palub kostja tunnistada tema ja Swedbank AS vahel 27.04.2005 sõlmitud krediitkaardi käendamise leping (lepingust tulenev nõue) aegunuks. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. III. Hageja seisukoht kostja vastuse suhtes (lk 62-64). Hageja ei nõustu kostja vastuväidetega. 27.04.2005 sõlmisid hageja ja OÜ Leegever vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja laenuvõtja kasutusse Visa Business Rev krediitkaardi nr

4797275000011376 limiidikontole xxxx krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxx. Lepingu p 10 sätestab kaardi kehtivuse ja uue kaardi valmistamise tingimused ning p 10.1 järgi kehtib kaart kaardile märgitud kuu viimase päevani (kaasa arvatud). Kui konto omanik ja kaardi valdaja vastavad panga poolt kehtestatud tingimustele, valmistab pank enne kaardi kehtivusaja möödumist uue kaardi. On üldtuntud asjaolu, et kaartide kehtivusaeg on maksimaalselt kolm (3) aastat. Väljastatud kaardi kehtivusaeg lõppes 01.05.2008. 22.05.2008 sõlmisid hageja ja OÜ Leegever vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu, mille alusel andis hageja laenuvõtja kasutusse Visa Business Rev krediitkaardi nr 4797275000037348 limiidikontole xxxx krediidilimiidiga 10 000 Eesti krooni, mis oli seotud arvelduskontoga nr xxxx. Kaardi vahetus toimus seetõttu, et esimene kaardi tähtaeg sai läbi. Lepingute nimetused on muutunud, kuid sisu on jäänud samaks. Aegajalt peab lepingute nimetusi muutma, kuna ühiskond areneb kiiresti. 17.04.2005 sõlmitud lepingu nimetus „Vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping“ on muudetud 22.05.2008 „Juriidilise isiku vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping“. Muutus toimus seetõttu, et eristada eraisikuid ja juriidilisi isikuid. Kõik muud tingimused on jäänud samaks. Ka krediidilimiiti ei muudetud. Seega on tegemist erinevate deebetkaartide väljastamisega ühe ja sama lepingu ehk limiidikonto kasutamisega seoses. 22.05.2008 sõlmisid hageja ja kostja M P lepingust tuleneva rahalise kohustuse tagamiseks käenduslepingu nr 2005221027696467, mille alusel võttis kostja endale kohustuse tagada solidaarselt laenuvõtjaga lepingust tulenevate laenuvõtja kohustuste kohane ja täielik täitmine. Käenduslepingu kohaselt vastutab kostja solidaarselt laenuvõtjaga võlgnetava rahalise kohustuse, kuid mitte rohkem kui 1 278.23 eurot tasumise eest. Käendusleping sõlmiti limiidikonto xxxx juurde 27.04.2005 (seda tõendab ka kinnitus kaardi kättesaamise kohta). Käendusleping on seotud just limiidikontoga, mitte ei ole kaardipõhine, st kõik sellele kontole sõlmitavad kaardi nõuded on M P käendusega tagatud. Antud juhul ei oma tähtsust, kas tegemist on vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu või juriidilise isiku vaba tagasimaksega krediitkaardi lepinguga. Tegemist on tüübilt sama lepinguga, kuigi ajas on lepingu blanketil täpsustatud kaardi taotlejat (ette on lisatud sõna "juriidilise isiku"). Kui ettevõtte oleks näiteks taotlenud M P krediitkaardile lisaks ka teisele isikule lisakaarti, oleks ka selle kaardi kohustuste täitmine olnud tagatud kostja käendusega (kuna lisakaart oleks samuti sõlmitud antud limiidikontoga seoses). Käenduslepingul puudub küll allkiri, kuid hageja on lisanud kaardi vastuvõtmise kinnituse kostja M Pe poolt 27.04.2008. Seega on kostja saanud kaardi ja allkirjastanud nii lepingu kui ka käenduslepingu ühel ajal. Kostja väitel ei võtnud hageja oma huvide kaitseks OÜ Leegever pankrotimenetluses mitte midagi ette. Viru Maakohtu 27.04.2009 määrusega lõpetati OÜ Leegever (reg.-kood 10578935) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata PankrS § 29 alusel raugemise tõttu, vaatamata võlgniku maksejõuetusele, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ning vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus puudub. Hageja selgitab, et pank lähtub eelkõige majanduslikest huvidest, seega ei ole alust teha täiendavaid lisakulutusi selleks, mille tulemus oli ettenähtav. Pankrotimenetlus rauges, kuna puudus likviidne vara pankrotimenetluse katteks. 12.10.2009 kiri on kostjale saadetud kostja e-posti aadressile [email protected]. Kostja on vastava kirja kätte saanud, kuna 14.10.2009 on kostja hagejale saatnud järelepärimise võlgnevuse suuruse kohta. Hageja vaidleb vastu ka kostja väitele käenduslepingu aegumisest. Käenduslepingu p 11 järgi jõustub käendusleping allakirjutamise momendist ja kehtib kuni lepingust tulenevate nõuete täieliku tasumiseni. Lepingust tulenevaid kohustusi ei ole kostja poolt täidetud.

IV. Kohtuistungil 18.05.2012 tuvastatud asjaolud. Kohtu poolt asja läbivaatamiseks määratud kohtuistungile 18.05.2012 pooled ei ilmunud. Kostja teatas kohtule saadetud e-kirjas istungipäeva hommikul, et tal pole võimalik 18.05.2012 kohtuistungile ilmuda, kuid ta on andnud juba oma nõusoleku kirjalikuks lahendamiseks. Kostja on oma argumendid edastanud ja lisada pole midagi. Hageja teatas 18.05.2012 kohtule edastatud avalduses, et kuna kostja on andnud nõusoleku kirjalikuks menetluseks ja ka hageja on andnud selleks nõusoleku, siis palub hageja lahendada kohtul asi kirjalikus menetluses kohtuotsusega. Hageja jääb kõigi kirjalikult avaldatud seisukohtade juurde. Kohus teatas pooltele, et vastavalt nende taotlusele lahendab kohus asja sisuliselt ja teeb kohtuotsuse teatavaks 31.05.2012 kohtukantselei kaudu. Pooled on kohtu teate kätte saanud. V. Kohtu otsustus ja selle põhistus. Kohus leiab, et asi on võimalik sisuliselt läbi vaadata poolte osavõtuta. TsMS § 408 kohaselt, kui kumbki pool ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, võib kohus: 1) lahendada asja sisuliselt; 2) jätta hagi läbi vaatamata; 3) menetluse peatada; 4) lükata asja arutamise edasi. TsMS § 414 lg 1 tulenevalt, kui pooled või üks pool kohtuistungilt puudub, võib kohus lahendada asja sisuliselt, kui hagi aluseks olevad asjaolud on kohtu arvates sellise otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud. Pooled on nõustunud hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse asja sisuliseks arutamiseks. Kohus leiab, et hagi aluseks olevad asjaolud on otsuse tegemiseks piisavalt välja selgitatud, samuti ei esine TsMS § 414 lg 2 sätestatud asjaolusid, mis takistaks asja sisulist lahendamist poolte osavõtuta. Hagimaterjalide ja kohtukutse väljastamisel selgitati kostjale kohtuistungile ilmumata jätmise tagajärgi. Kostja kohustused hageja ees tulenevad poolte vahel sõlmitud krediitkaardi käenduslepingust nr 200522102769467, millega on kostja kohustunud tagama OÜ Leegever poolt vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingust tulenevaid nõudeid. Kohus leiab, et kostja vastuväited kahe erineva ning iseseisva vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise lepingu olemasolust ja 22.05.2008 hagejaga käenduslepingu mittesõlmimisest ei ole põhjendatud. Vastavalt hageja poolt esitatud põhjenditele ning krediitkaartide lepingute ja käenduslepingu nr 200522102769467 tingimustele, olid nii 27.04.2005 sõlmitud vaba tagasimaksega krediitkaardi kasutamise leping kui ka 22.05.2008 sõlmitud „Juriidilise isiku vaba tagasimaksega krediitkardi kasutamise leping“ antud ühele ja samale limiidikontole nr xxxx ning sama limiidikonto juurde sõlmiti 27.04.2005 käendusleping nr 2005221027696467. Antud asjaolu kinnitab ka kostja antud allkiri kaardi kättesaamisel 27.04.2005 (lk 65) ning vastav selgitus käenduslepingu sõlmimise asjaoludest on kostjale antud ka hageja poolt elektrooniliselt edastatud kirjas 09.09.2011 (kostja tõend - e-kiri, lk 59). Samale limiidikontole nr xxxx juriidilise isiku vaba tagasimaksega krediitkaardi väljaandmisel 22.05.2008 ei olnud tegemist uue lepingu sõlmimisega, vaid kaardi vahetusega esimese kaardi tähtaja lõppemisel ning lepingu nimetuse muutusega. Hageja väidet, et käendusleping nr 2005221027696467 on seotud just limiidikontoga, mitte ei ole kaardipõhine, kinnitab ka käenduslepingu nr 2005221027696467 p 1, mille kohaselt käendaja vastutab laenusaaja ja AS Hansapank (uue ärinimega AS Swedbank) vahel sõlmitud “ülalnimetatud krediitkaardi kasutamise lepingu(te) (edaspidi Leping) alusel väljastatud ja ülalnimetatud arveldus- ja limiidikontoga seotud krediitkaardi/kaartide kasutamisest tulenevate Laenusaaja kohustuste kohase täitmise eest Panga ees solidaarselt Laenusaajaga. Käendaja vastutab võlgnetava summa tasumise eest ülalnimetatud vastutuse rahalise maksimumsumma ulatuses”. Käenduslepingust nähtuvad Laenusaaja (OÜ Leegever) ja tagatava nõude andmed, s.o. kaardi nimetus, - limiit (10 000 krooni) ja limiidikonto number, on samad, mis on ka 27.04.2005 ja

22.05.2008 krediitkaardi kasutamise lepingutel. Käendajana lepingute täitmist kohustunud tagama isik M P on ühtlasi kaardi valdajaks mõlema lepingu järgi (lk 24 ja 26). Seega, 28.05.2008 uue kaardi vastuvõtmise kinnitamisel, on kostja kinnitanud ühtlasi käenduslepingu nr 2005221027696467 alusel ka vastava kaardi kasutamisest tulenevate kohustuste täitmise tagamise kohustust (lk 26). Tulenevalt 28.05.2008 väljastatud krediitkaardi käendamise kohustuse tõendatusest, ei ole ka kostja väited 27.04.2005 sõlmitud käenduslepingu alusel esitatud nõuete aegumisest põhjendatud. TsÜS § 5 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja –kohustused tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest. VÕS § 8 kohaselt on leping tehing kahe või enama isiku vahel, millega lepingupool kohustub midagi tegema või tegemata jätma. Leping on lepingupooltele täitmiseks kohustuslik (VÕS § 8 lg 2). VÕS § 76 lg 1 ja 82 lg 1 kohaselt tuleb leping täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt lepingule või seadusele. Vastavalt VÕS §-ile 100 on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Selles, et OÜ Leegever laenuvõtjana ei ole täitnud oma lepingujärgseid kohustusi nõuetekohaselt, poolte vahel vaidlus puudub. 12.10.2009 on hageja saatnud laenusaaja poolt kohustuste rikkumises tulenevalt kostjale teatise lepingu ülesütlemise kohta (lk 30). Hagiavalduse kohaselt oli laenuvõtja poolt hüvitamata hagejale 1 589.05 eurot, millest põhiosa on 638.91 eurot, intress 34.66. eurot ja viivis 915.48 eurot. Lepingu ülesütlemist, samuti põhivõlgniku poolt hagejale hüvitamata võlanõude suurust ja selle arvestuse alusied ei ole kostja vaidlustanud. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 tulenevalt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Põhivõlgniku poolt lepingu rikkumise korral on käendaja kohustatud VÕS § 142 lg 1 kohaselt tasuma hagejale võlgnetavad summad. VÕS § 145 lg 1 alusel vastutavad käendaja ja põhivõlgnik võlausaldaja ees solidaarselt ning sama paragrahvi lõikest 2 tulenevalt vastutab käendaja käendatava kohustuse eest täies ulatuses, sealhulgas kohustuse rikkumisest tulenevate tagajärgede, eelkõige viivise, leppetrahvi maksmise ja kahju hüvitamise eest, lepingu muutmise, samuti lepingust taganemise või lepingu ülesütlemisega seotud kulude hüvitamise eest. Tulenevalt VÕS §-ist 65, kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt (solidaarvõlgnikud), võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Kostja solidaarne vastutus põhivõlgnikuga on käendajana piiratud vastavalt käenduslepingule maksimumsummas 20 000 krooni, s.o. 1278.23 eurot (lk 28). Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele hageja poolt esitatud asjaoludel ja ulatuses ning vastavalt käenduslepingus sätestatud käendaja vastutuse maksimumsummale, s.o. summas 1278.23 eurot (20 000 krooni), millest põhivõlgnevus moodustab 638.91 eurot, intress 34.66 eurot ja viivised – 604.66 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. Kohus juhindus veel TsMS § 162 lg 1, 2; 173; 174; 408; 414 ja § 632 nõudeist. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri) (allkirjastatud digitaalselt)

Kohtuotsus jõustus 28. veebruaril 2013. a. Nooremreferent

Irma Külavee Lea Herne Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.