2-11-8676/38 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

lahend.ee

Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna Ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Ringkonnakohus võib kaebust menetleda kirjalikus menetluses, kui ei esitata taotlust kohtuistungi pidamiseks. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Menetluse käik ÜPesitas 13.12.2010 töövaidluskomisjonile avalduse OÜ H vastu töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu lõpetamise, kolme kuu keskmise töötasu suuruse hüvitise ja etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest hüvitise nõudes. Töövaidluskomisjon jättis 02.02.2011otsusega töövaidlusasjas avalduse rahuldamata. 01.03.2011 esitas ÜP Harju Maakohtule hagiavalduse OÜ H vastu. Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt ÜP töötas OÜ H alates 24.04.2006.a. stjuardessina. Kuna ta määrati täitma nii vanemstjuardessi kui ka kelner-baarmani ametikohti viimaste ajutisel äraolekul, siis see näitab, et tööandja oli tema tööga rahul, usaldadades teda asenduse korras töötama ka vastutusrikkamatel kohtadel. 2008.a. detsembris, kui senine mängutoa mängujuht lahkus, viidi hageja ajutiselt, neljaks kuuks mängujuhi ametikohale. Nelja kuu möödudes tegi tööandja talle ettepaneku jääda tööle mängujuhina ja alates sellest ajast kuni meretöölepingu ülesütlemiseni töötas ÜP mängujuhina. Koolitust mängujuhi ametikohal töötamisel ÜP ei pakutud. Hageja tööülesanded mängutoas olid sätestatud ametijuhendi p 5. Ametijuhendi kohaselt oli mängujuhi ülesanneteks vastutada laste mängutoas toimuva lasteprogrammi eest, vastutada laste mängutoa inventari eest, hoolitseda selle eest, et lastetoas oleks alati ettenähtud hulk inventari, nende lõpu korral tellida inventari juurde, inventari kadumise korral informeerida sellest koheselt kruiisijuhti või programmijuhti. Kui laevas toimusid kruiisid, siis korraldas mängujuht programmijärgsete mängude, võistluste läbiviimise ja vajadusel korraldas lastele laeva tutvustavaid ekskursioone. Hagiavalduses käsitletud ajal kruiise ei toimunud ja seetõttu programmijärgseid mänge, võistlusi jms. ei toimunud. Vastavalt mängutoa reeglitele pidid lapsed mängima mängutoas vanemate vastutusel ja sellest nõudest tulenevalt olid ka vanemad mängutoas ja kas mängisid lastega koos või valvasid neid. 28.03.2010.a. tegi OÜ H ÜP hoiatuse seoses sellega, et vastavalt lapsevanem S. K kaebusele ei olevat hageja suutnud tekkinud olukorda lahendada rahumeelselt, olevat käitunud üleolevalt ja olevat lapse peale karjunud. Hoiatuses ei ole nimetatud, milles seisnes „tekkinud olukord“. Hageja leiab, et ei ole hoiatuses nimetatud tööülesannete rikkumist toime pannud. Hageja selgitab, et 27.03.2010.a. tekkis olukord sellest, et 9-aastane poiss (kaebaja S .K poeg) sõitis mängutoas mänguautoga, mis oli mõeldud väikestele lastele. Hageja ütles poisile, et ta on liiga

suur poiss sellise autoga sõitmiseks ja soovitas tal mängida mängukonsooliga. Tegemist oli väikelastele mõeldud autoga, millele saab peale istuda ja jalgadega lükates edasi liikuda. Poisi ema nõudis hagejalt paberit, millisest nähtuvalt oleks reguleeritud, kui vana laps sellise autoga sõita võib või kus oleks öeldud, et 9 aastane ei tohi sellise autoga sõita. Kuna hagejal sellist paberit poisi emale näidata ei olnud, siis poiss hageja keelitusele ei reageerinud ja jätkas sõitmist niikaua kuni mänguauto läks katki (rool murdus). Hageja kirjutas 27.03.2010.a. tööpäeva lõppedes intendant AM seletuse sõiduauto lõhkumise kohta ja mänguauto visati prügina minema. Hageja eitab igasugust klientide peale karjumist ja leiab, et hoiatuses nimetatud süüdistus ei ole tõendatud. Väär on kostja väide, et kuna töötaja ei pöördunud hoiatuse vaidlustamiseks töövaidluskomisjoni, siis justnagu ta oleks tunnistanud hoiatuses nimetatud tööülesannete rikkumist. Hoiatuse vaidlustamata jätmine ei tõenda töötaja süütegusid. Töölepingu seadus ei näe ette hoiatuse vaidlustamist. Kui tööandja tahab ülesütlemisel tugineda varasemas hoiatuses nimetatud väidetavale töökohustuse rikkumisele, siis peab tööandja tõendama rikkumise. Hageja oleks töökohustusi rikkunud juhul, kui ta ei oleks reageerinud sellele, et suur, 9 aastane poiss sõidab väikelastele mõeldud mänguautoga. Enne hoiatuse tegemist võttis tööandja hagejalt toimunu kohta ka seletuse. Hageja kinnitab, et kirjutas 27.03.2010 intendant AM seletuse S. K pojaga asetleidnud asjaolude ja auto lõhkumise kohta. 13.11.2010.a. sai hageja kostjalt meretöölepingu ülesütlemise teate, mille kohaselt tööleping lõppes 14.11.2010.a. Kostja luges töölepingu ülesütlemise aluseks töötajast tuleneval põhjusel lähtuvalt klientide R.K ja P.V pretensioonidele. Kui tutvuda R K kirjaga, millest nähtub, et töötaja koristas mänguasju, siis ühtegi selget töökohustuse rikkumist sellest ei selgu. Kui tutvuda P V kirjaga, siis ka sellest ei nähtu hageja poolt tööülesannete rikkumine. Hageja olevat nõudnud mängutoas jalanõude äravõtmist, samuti olevat keelanud suurtel tüdrukutel pallimeres mängimise. Kirjade sisu kinnitab hageja püüdlikku tööülesannete täitmist: ta koristas mängutuba, hoidis mängutoas distsipliini ning tutvustas klientidele mängutoa reegleid. Vastavalt mängutoa reeglitele ei tohi lapsed muuhulgas minna mängutuppa välisjalanõudega, samuti on reguleeritud see, et pallimeres võivad mängida lapsed vanuses kuni 7 aastat. P V kirjast võib aru saada, et klient ei olnud rahul sellega, et kuigi reeglid näevad ette, et suured lapsed ei tohi mängida pallimeres, oleks hageja võinud tüdrukuid sinna lubada, kuna sel hetkel tuba olevat olnud tühi. Tegelikult oleks hageja just siis reegleid rikkunud, kui ta suured (kaebusest tulenevalt ka teismelised) lapsed oleks lubanud pallimerre. See oleks olnud ebaturvaline, kuna iga hetk võib mängutuppa tulla ka väikseid lapsi. Lisaks sellele kaitseb reegel, et suuri lapsi ei lubata pallimerre mängima, palle purunemise eest. Eriti taunimist vääriv käitumine klient P V poolt on aga see, et ta nimetas kaebuses hagejat „natsiks“. Hageja ei ole nats, ei kaudses ega otseses mõttes. Hageja leiab, et lugeda töötaja poolt töökohustuste rikkumine tõendatuks sellise kliendi kliendikaebuse alusel, kes teenindajat tema nõudlikkuse tõttu natsiks nimetab, on ilmselgelt ebaõige. Kui klient kasutab kirjas töötaja isiksuse suhtes teadavalt vale ja töötajat laimavat terminoloogiat, siis ei ole mingit põhjust sellist kaebust pidada tõeseks. Sellise mõtte- ja väljenduslaadiga klientide kaebused ei saa olla tõsiseltvõetavad. Üks põhjus, miks klient sellise kaebekirja teenindaja kohta kirjutas, selgub kliendi viimasest lausest: klient ootab, et laevafirma hüvitab temale tema sõidu (s.t. ta ootas, et saab pileti eest raha tagasi või saab muud hüvitust). Vastavalt tööohutuse ja töötervishoiu seadus § 12‘ peaks tööandja tagama töötajale kohase kaitse kliendipoolse pahatahtliku ja solvava käitumise korral, mida natsiks sõimamine kahtlemata on. Käesoleval juhul ei ole tööandja mitte midagi ette võtnud töötaja kaitseks ega ole sellele kirjale mitte mingil moel reageerinud töötaja kaitse seisukohalt. Hageja leiab, et sellega on kostja rikkunud tööohutuse ja töötervishoiu seadus § 12‘.

TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Hageja leiab, et käesoleval juhul oli ülesütlemine tühine seadusest tuleneva aluseta, samuti ei vastanud ülesütlemine seaduse nõuetele. TLS § 88 lg 1 p 3 sätestab, et tööandja võib töölepingu üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. Käesoleval juhul ei olnud tegu töötaja töökohustuste rikkumisega, kuna töötaja ametijuhendis toodud tööülesannetest ei ole töötaja ühtegi punkti rikkunud. Tööandja ei ole andnud korraldusi, mida töötaja oleks täitmata jätnud. OÜ H ei ole ka ülesütlemisavalduses nimetanud mängujuhi ametijuhendis nimetatud ülesannetest töökohustust, mida töötaja oleks rikkunud. Hageja esitas väidetavad nõuded lastele tulenevalt tööandja poolt kehtestatud reeglitest. Lisaks sellele rikkus tööandja TLS § 88 lg 2, mille kohaselt enne töölepingu ülesütlemist peab tööandja pakkuma töötajale võimaluse korral teist tööd. Tööandja peaks pakkuma töötajale teist tööd, sealhulgas korraldama vajadusel töötaja täiendusõppe ja kohandama töökohta või muutma töötaja töötingimusi. Midagi sellist tööandja ei teinud. Mitte kordagi ei pakutud hagejale täiendusõpet mängujuhina töötamisel. Saanud teada temaga töölepingu ülesütlemise kavatsusest tööandja poolt, pöördus ÜP ise tööandja personaliosakonda, et kas ei ole võimalust tal jätkata tööandja juures töötamist kasvõi endisel, s.t. stjuardessi ametikohal. Personaliosakonna töötaja selgituse kohaselt oleks olnud võimalik teda jätta nö ootele stjuardessikoha vabanemiseni ilma, et tööandja esitaks ülesütlemisavaldust koheseks töölepingu lõpetamiseks (s.t. niikaua kui koht vabaneb, töötab endisel töökohal). Olenemata sellest kutsus intendant töötaja välja ja andis kätte ülesütlemisavalduse (isegi üks päev varem, kui dokumendil olev koostamise kuupäev). Lisaks sellele rikkus tööandja TLS § 97 lg 2, mille kohaselt erakorralisest ülesütlemisest peab tööandja töötajale teatama ette, kui töötaja töösuhe on tööandja juures kestnud üks kuni viis tööaastat, vähemalt 30 kalendripäeva. Käesoleval juhul lõpetas tööandja töölepingu ülesütlemispäeval, kusjuures ühtegi sisulist põhjust ülesütlemistähtaja mittejärgimise kohta tööandja ei esitanud. Hageja palub TLS § 104 lg 1 alusel tuvastada, et OÜ H poolt ÜP esitatud meretöölepingu ülesütlemine on tühine, TLS § 107 lg 2 alusel lõpetada OÜ H ja ÜP meretööleping maakohtu poolt 14.detsember 2010.a., TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista ÜPOÜ H hüvitis kolme kuu keskmise töötasu ulatuses, s.o. (26206,14 EEK) 1674,88 €, TLS § 100 lg 5 alusel välja mõista ÜPOÜ H hüvitis ulatuses, mida töötajal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgimisel, s.o. 22 tööpäeva eest (9077,86 EEK) 580,18 € (15.november-14.detsember 2010.a.) lähtudes tööpäeva keskmise töötasu arvestusest ja menetluskulud jätta OÜ H kanda. Hageja 26.08.2011 esitatud seisukohas kostja vastusele hageja märgib, et väär on kostja väide, et hoiatuse saamisel 28.03.2010.a. hageja nõustus hoiatusega. Hoiatus on ühepoolne toiming, teise poole nõustumine või vastuväite esitamine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi. Väär ja kohut eksitav on kostja väide, et hageja võrdsustab hoiatuse tegemise kuni 30.06.2009.a. kehtinud redaktsioonis töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega sätestatud distsiplinaarkaristuseks olnud noomituse määramisega. Hageja ei nõustu kostjaga selles, et hageja poolt enne hoiatuse saamist tööandjale esitatud seletuskiri ei oma asjas tähtsust. Hageja seletuskiri on antud seonduvalt S. K poja poolt mänguauto lõhkumisega ja lapsevanem S. K 27.03.2010.a. kaebusega. 28.03.2010.a. tegi OÜ H ÜP hoiatuse seoses sellega, et vastavalt lapsevanem S. K kaebusele ei olevat hageja suutnud tekkinud olukorda lahendada rahumeelselt, olevat käitunud üleolevalt ja olevat lapse peale karjunud. Hoiatuses ei ole nimetatud, milles seisnes „tekkinud olukord“. Hageja selgitab, et 27.03.2010.a. tekkis olukord sellest, et 9-aastane poiss (kaebaja S. K poeg) sõitis mängutoas mänguautoga, mis oli mõeldud väikestele lastele. Hageja ütles poisile, et ta on liiga suur poiss sellise autoga sõitmiseks ja

soovitas tal mängida mängukonsooliga. Tegemist oli väikelastele mõeldud autoga, millele saab peale istuda ja jalgadega lükates edasi liikuda. Poisi ema nõudis hagejalt paberit, millisest nähtuvalt oleks reguleeritud, kui vana laps sellise autoga sõita võib või kus oleks öeldud, et 9 aastane ei tohi sellise autoga sõita. Kuna hagejal sellist paberit poisi emale näidata ei olnud, siis poiss hageja keelitusele ei reageerinud ja jätkas sõitmist niikaua kuni mänguauto läks katki (rool murdus). Hageja kirjutas 27.03.2010.a. tööpäeva lõppedes intendant AM selle kohta seletuskirja ja mänguauto visati prügina minema. Hageja seletuskirjast nähtub, et hageja avaldas tööandjale, et ta ei lubanud poisil vanuses ca 8 aastat autot lõhkuda, kuna see on mõeldud sõitmiseks 3-6 aastastele lastele ja hageja pakkus poisile muud tegevust (playstationi mäng, TV, raamatud, joonistamist). Samuti tuleneb seletuskirjast asjaolu, et poisi ema lubas pöörduda infosse, kuna ta ei näe silti, kus oleks kirjas, et suured lapsed ei tohi sõita autodega. Asjaolu, et SK 9-aastane poeg pealeistutava mänguautoga mängis ja SK leidis, et see olevat lubatud, kuna kuskil ei ole kirjas, et see on keelatud, nähtub ka SK enda poolt 27.03.2010.a. esitatud kaebusest, kus ta eelpoolnimetatud asjaolusid avaldab. Ilmselge on, et väikelaste pealeistutav mänguauto ei ole ette nähtud 9-aastasele poisile sõitmiseks ja kui sellist asja esines, siis oli hageja kohustuseks seda keelata. Hageja leiab, et sellise kliendi kaebus, kes ei täida laevas kehtestatud ja temale teenindaja poolt teatavaks tehtud reegleid, kes lubab ka lapsel reegleid rikkuda, kuna neid ei olevat kuskil kirjas, ei ole tõsiseltvõetav ja sellise isiku kaebuse alusel ei saa tuvastada töötaja poolt töökohustuste rikkumist. Hagejale ei ole tutvustatud klient MK tagasisidet 15.09.2009.a. toimunud reisiga ega KS tagasisidet 13-14.septembril 2009.a. toimunu kohta. Kostja poolt esitatud tekstidest ei nähtu ka, millal need on kirjutatud, kuid reisidest on käesolevaks ajaks möödunud ligi kaks aastat, seega on möödunud igasugune mõistlik aeg esitada töötajale pretensioone töökohustuste väidetavate rikkumiste kohta. Mingit konkreetset hagejapoolset töökohustuste rikkumist need tekstid välja ei too. Tegemist on isikute subjektiivse arvamuse avaldamisega hageja isiku kohta. Juhul, kui kostjal tekkis tahtmine selliste kommentaaride põhjal õiguslikult midagi ette võtta, oleks tulnud tagasiside esitajatega ühendust võtta ja asjaolud põhjalikult välja selgitada. Väär on kostja väide, et P.V nimel tagasiside esitanud isik ei ole hageja suhtes pahatahtlikult ega solvavalt käitunud. Hageja leiab, et sõna „nats“ kasutamine isiku või tema käitumise kohta on äärmiselt pahatahtlik ja solvav ning kostja vastupidised väited on ekslikud. Juhul, kui kohus leiab, et tagasiside on koostatud P.V poolt, siis palun suhtuda tema tagasisides toodud väidetesse kriitiliselt, kuna ta ilmselgelt soovis hagejat solvata ja temale sõnadega haiget teha. Väär on kostja väide, et P. V nimel tagasiside esitanud isik ei esitanud kaebust soovist saada mingit hüvitust. P.V tagasiside kohaselt: “Ootan, et kompenseerite selle kruiisi ...“ Selles lauses on otsesõnu väljendatud soov saada kompensatsiooni (hüvitust). TLS § 88 lg 1 p 3 alusel töölepingu lõpetamise vaidlustamisel peab tööandja tõendama, et töötaja poolt on toime pandud tegu, mida võib kvalifitseerida töökohustuse rikkumisena või tõendama, et ta on andnud korralduse, mille töötaja jättis täitmata. Käesoleval juhul kostjal puudus alus hagejaga töölepingu lõpetamiseks TLS § 88 lg 1 p 3 sätestatud eelduste puudumise tõttu. Töölepingu erakorraline ülesütlemine ei ole kohane reageerimine rahulolematute klientide tagasidele. Klientide tagasiside tekstides on väljendatud üksnes isikute subjektiivset seisukohta hageja kohta ja see seisukoht on kujunenud väga pealiskaudsel, välisel vaatlusel. Tööandja ise ei ole tagasisides esitatud andmete õigust ja/või töötaja töökohustuste täitmist kontrollinud. Puuduvad andmed, et tööandja oleks hageja töökohustuste täitmisel puuduseid avastanud. Ülesütlemisel on täitmata TLS § 88 lg 2 lauses 2 sätestatud eeldused. Kostja ei pakkunud hagejale teist tööd. Samuti ei võtnud ta mitte mingisuguseid muid mõistlikke abinõusid tarvitusele enne hagejaga töölepingu ülesütlemist. Kui tööandja leidis, et klientide kaebused on põhjendatud (millele hageja vastu vaidleb), oleks tulnud anda hagejale täiendõpet, näiteks koolitust, kuidas tulla toime rahulolematu kliendiga või kuidas mängutoas lastele ja nende

vanematele reegleid nii selgitada, et need neile liiga ranged ei tundu jms. Hagejale aga ei pakutud mitte mingisugust täiendõpet ega instrueeritud teda mitte mingilgi moel. Hagejale on arusaamatu ja tööandja ei selgitanud, millist töökohustust ta rikkus või kuidas oleks pidanud teisiti käituma. Hageja käitus tööülesandeid täites vastavalt oma oskustele ja enda arvates täitis tööülesandeid nõuetekohaselt. Hageja palub hagi rahuldamise korral menetluskulud jätta kostja kanda. Arvestades hageja ja kostja äärmiselt ebavõrdset varalist seisu, sealhulgas asjaolu, et hageja kaotas töölepingu nö päevapealt ülesütlemise tõttu pikaks ajaks töö (hageja oli töötu rohkem kui kuus kuud), oleks kostja menetluskulude hageja kanda jätmine ebaõiglane. Kostja vastuväited Kostja hagiavalduses esitatud nõudeid ei tunnista ning peab neid alusetuteks ja põhjendamatuteks. Kostja vastuse kohaselt alates 29.12.2008.a. töötas hageja kostja juures mängujuhi ametikohal ja hageja oli suunatud tööle reisilaevale “Baltic Princess“ ning hageja töötas 26.03.201027.03.2010, 04.10.2010-05.10.2010 ja 06.-07.10.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas mängujuhina. Hageja kui mängujuht pidi vastavalt oma meretöölepingu punktile 2.2 ja meretöölepingu lahutamatuks lisaks oleva mängujuhi ametijuhendi punktile 3.1 laevas asuvas laste mängutoas tagama, looma ja hoidma meelelahutuslikku õhkkonda. Hageja on ametijuhendiga tutvunud mängujuhina tööle asumisel 29.12.2008. 28.03.2010.a. tegi kostja hagejale kirjaliku hoiatuse seoses hageja poolt 27.03.2010.a. mängujuhi ametijuhendi punkt 3.1 rikkumisega, kuna hageja ei suutnud 27.03.2010.a. reisil tekkinud olukorda rahumeelselt lahendada vaid käitus mängutoas viibinud klientidega üleolevalt ja karjus lapse peale. Eelkirjeldatud rikkumine on kvalifitseeritav TLS § 88 lg 1 punkti 3 „töökohustuste eiramine või rikkumine“ järgi. Hagejale 28.03.2010.a. tehtud kirjalikus hoiatuses hoiatas kostja hagejat, et kui hageja paneb toime uue rikkumise on kostjal õigus hagejale meretööleping üles öelda. Kõnealuse hoiatusega seonduvalt ei ole poolte vahel vaidlust ka selles, et 27.03.2010.a. esitas hageja suhtes kaebuse klient SK , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ samal päeval reisinud koos oma väikeste lastega. Kaebuses esitatud kliendiandmete kontrollimisel leidis kinnitust, et SK on Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One ́i klient ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et SK oli koos 9 aastase N K ́i ja 7 aastase S K ́iga reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 26.03.-27.03.2010.a Asjaolu, et 27.03.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas töötades tekkis hagejal klientide SK ja viimase 9-aastase pojaga konfliktsituatsioon, mida hageja ei suutnud rahumeelselt lahendada, on tõendatud klient SK ́i poolt kaebuse esitamisega. Ka hageja ise hagiavalduses sisuliselt kinnitab konflikti tekkimist, kuid eitab tema poolt 27.03.2010 tööülesannete rikkumise toime panemist eitades klientide suhtes üleolevat käitumist ning lapse peale karjumist. Ka väidab hageja nagu oleks laps mänguauto mängimise käigus lõhkunud. Kostja hageja väidetega ei nõustu, sest hageja väited on väärad, ennastõigustavad aga ka sisutud. Hoiatuse saamisel 28.03.2010 hageja tegelikult nõustus hoiatusega. On ilmne, et hageja on temale 28.03.2010 tehtud hoiatusele asunud nüüd vastu vaidlema ajendatuna soovist kindlustada oma positsioone kostjaga peetavas käesolevas töövaidluses. Hageja ei esitanud kostja poolt hagejale 28.03.2010 kirjalikult tehtud hoiatuse kohta vastuväiteid ei hoiatuse saamisel 28.03.2010 ega ka mõistliku aja jooksul pärast hoiatuse saamist. Sellise käitumisega väljendas hageja oma nõustumist hoiatusega ja võttis omaks tema poolt 27.03.2010 oma tööülesannete rikkumise 28.03.2010 kirjalikus hoiatuses märgitud asjaoludel. Alles 13.12.2010, st. 8,5 kuud pärast kirjaliku hoiatuse saamist, asus hageja väitma, et ei ole hoiatuses nimetatud tööülesannete rikkumist toime pannud. Esmakordselt sisaldus selline väide hageja poolt käesolevas töövaidlusasjas 13.12.2010 töövaidluskomisjonile esitatud avalduses, millega hageja vaidlustas temale meretöölepingu ülesse ütlemise.

Hageja püüab alusetult omistada tähtsust tema poolt 27.03.2010 kirjutatud seletuskirjale, milles olevat hageja selgitanud S. K lapsega asetleidnud asjaolusid. Hagiavaldusest nähtub, et hageja ekslikult võrdsustab töölepingu seaduse uues redaktsioonis (kehtiv alates 01.07.2009) sätestatud hoiatuse tegemise (TLS § 88 lg 3) kuni 30.06.2009 kehtinud redaktsioonis töötajate distsiplinaarvastutuse seadusega sätestatud distsiplinaarkaristuseks olnud noomituse määramisega. Hageja isegi väidab hagiavalduses vääralt nagu oleks hagejale määratud noomitus. Kui distsiplinaarkaristuseks olnud noomituse määramisele eelnevalt tuli tööandjal üldjuhul töötajalt tõesti kirjalikku seletust nõuda, siis TLS § 88 lg 3 sätestatud hoiatus ei ole distsiplinaarkaristus ja selle tegemisele eelnevalt ei pea tööandja töötajalt seletust nõudma. Pärast hoiatuse saamist on töötajal võimalik esitada tööandjale oma vastuväited saadud hoiatuse kohta. Igale mõistlikule isikule on arusaadav, et enne hoiatuse saamist ei olegi töötajal hoiatusele võimalik vastuväiteid esitada. Seega ei oma hoiatuse tegemisele eelnevalt töötaja poolt antud seletus hoiatuse vaidlustamise seisukohalt mitte mingit tähendust ning enne hoiatuse saamist töötaja poolt tööandjale esitatud seletused ei oma hoiatuse vaidlustamise seisukohalt tähtsust. Nagu kostja on märkinud hagejale 28.03.2010 tehtud kirjalikus hoiatuses, siis oli hageja otsene ülemus kruiisijuht teinud hagejale ka juba varasemalt suulisi märkusi seoses hagejapoolse taunitava tööalase käitumisega, mille suhtes oli ka varasemalt klientide poolt esitatud pretensioone. Nii näiteks esitas klient MK pretensiooni hageja käitumise kohta 2009.a. 15. augustil ning KS pretensiooni hageja käitumise kohta 2009.a. 13.- 14. septembril. Eelnimetatud pretensioonid on klientide poolt esitatud Tallink Silja internetikoduleheküljel www.tallink.fi klientidele loodud klienditagasiside keskkonna kaudu elektrooniliselt soome keeles. Paraku hageja kostja poolt tehtud hoiatusest vajalikke järeldusi ei teinud. Hageja suhtes esitas 10.10.2010.a. kaebuse klient R K , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ reisinud 04.-05.10.2010.a. koos oma väikese lapsega. Kaebuse esitas klient R K Tallink Silja internetikoduleheküljel www.tallink.fi klientidele loodud klienditagasiside keskkonna elektroonilist vormi kasutades. Kaebuses esitatud kliendiandmete kontrollimisel leidis kinnitust, et R K on Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One ́i klient ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et R K oli koos 5 aastase D K olnud reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 04.05.10.2010.a. Hageja suhtes esitas 11.10.2010.a. kaebuse ka klient P V , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ 06.-07.10.2010.a. perereisil koos kolme väikese lapsega vanuses 4.a., 7.a. ja 9.a. Kaebuse esitas klient P V Tallink Silja internetikoduleheküljel www.tallink.fi klientidele loodud klienditagasiside keskkonna elektroonilist vormi kasutades. Kaebuses esitatud kliendiandmete kontrollimisel leidis kinnitust, et P V on Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One ́i klient ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et P V oli koos 4 aastase PP, 7 aastase PP ja 9 aastase PP olnud reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 06.-07.10.2010.a. Kostja tutvustas hagejale nii klient R K kaebust kui klient P V kaebust ning palus hagejalt nendes esitatud väidete kohta selgitust. Hageja andiski kostjale selgituse kirjaliku seletuskirjana, milles ta kaebajate väited sisuliselt omaks võttis esitades neile vastuseks vaid ennastõigustavaid põhjendusi. Kostja on seisukohal, et hageja rikkus oma töökohustusi, sest käitus klientide lastega ebaviisakalt ning mängujuhina ei suutnud luua mängutoas meelelahutuslikku ja lastesõbralikku meeleolu, millega rikkus ametijuhendi punkt 3.1 Ainetu on hagiavalduses sisalduv hageja seisukoht nagu kinnitaksid kliendikaebused hoopis hageja püüdlikkust tööülesannete täitmisel. Hageja selline seisukoht iseloomustab ilmekalt hageja ennastõigustavat suhtumist tema poolt toime pandud rikkumistesse. Väär on ka hagiavalduses sisalduv hageja väide nagu oleks klient P. V sõimanud hagejat natsiks ja, et kostja polevat hagejat kaitsnud sellise kliendipoolse pahatahtliku ja solvava käitumise eest. P. V ei ole hageja suhtes pahatahtlikult ega solvavavalt käitunud. Sõna „nats“ on klient P. V kostjale elektrooniliselt esitatud kaebuses kasutanud iseloomustamaks hageja käitumist. Ainetu on hageja väide nagu poleks kliendi kaebus seetõttu

tõene ega tõsiseltvõetav. Taaskord aga iseloomustab hageja ennastõigustavat suhtumist hageja väide nagu oleks klient V esitanud kaebuse soovist saada mingit hüvitust. Klient P. V on oma kaebuses kirjeldanud hageja poolset käsutavat ebaviisakat käitumist ning kaebusest nähtub kliendi ilmselge rahulolematus hageja kui mängujuhiga. Klient P. V on kaebuses sõnaselgelt avaldanud soovi, et hageja suunataks mujale tööle, sest kliendi arvates hageja mängutoas töötama ei sobi. Olukorras, kus hageja vaatamata kostja eelnevale kirjalikule hoiatusele jätkuvalt käitus mängutoas mängivate lastega ebaviisakalt ning rikkudes mängujuhi ametijuhendi p. 3.1 ei suutnud mängutoas lastesõbralikku ja meelelahutuslikku meeleolu luua ning põhjustas eeltooduga klientide rahulolematuse ning arvestades hageja ennastõigustavat suhtumist oma rikkumistesse, ei pidanud kostja mõlemapoolseid huve järgides võimalikuks järjepidevalt töökohustusi rikkuva hagejaga töösuhet jätkata ning tuginedes TLS § 88 lg 1 punktile 3 ütles 13.11.2010.a. hagejale meretöölepingu erakorraliselt üles alates 14.11.2010.a. Arvestades eeltoodud asjaolusid ja mõlemapoolseid huve ei pidanud kostja võimalikuks hagejaga lepingu jätkamist TLS § 97 lg 2 sätestatud etteteatamistähtaja lõppemiseni ning tuginedes TLS § 97 lg 3 ütles hagejale meretöölepingu üles etteteatamistähtaega järgimata. TLS § 97 lg 3 sätestab nimelt, et TLS § 88 lg 1 nimetatud alusel võib tööandja töölepingu üles öelda etteteatamistähtaega järgimata, kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda lepingu jätkamist etteteatamistähtaja lõppemiseni. Kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda. Hageja on hagiavalduses ise kinnitanud, et vaba töökohta kostjal polnud. Väärad ja sisutud on hageja väited seonduvalt võimalusega asuda stjuardessi ametikoha vabanemisel tööle sellele ametikohale. Kostja palus jätta ÜP nõuded täielikult rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja, et juhul kui kohus eeltoodule vaatamata siiski leiab, et meretöölepingu ülesütlemine hagejale on tühine, arvestaks kohus meretöölepingu ülesütlemise eelkirjeldatud asjaolusid ning vähendaks TLS § 109 lg 1 alusel hagejale välja mõistetava hüvitise suurust 1 kuu keskmise töötasuni. Kostja 05. septembril 2011 esitatud vastuse kohaselt väär ja vastuolus tegelike asjaoludega on hageja väide nagu ei oleks ta nõustunud 28.03.2010 hoiatuses toodud asjaoludega. Kostja poolt hagejale 28.03.2010 kirjalikult tehtud hoiatuse kohta ei esitanud hageja vastuväiteid ei hoiatuse saamisel 28.03.2010 ega ka mõistliku aja jooksul pärast hoiatuse saamist. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et ei hoiatuse saamisel 28.03.2010 ega ka 8,5 kuu jooksul pärast hoiatuse saamist hageja sellele hoitusele vastuväiteid ei esitanud. Sellise käitumisega väljendas hageja oma nõustumist hoiatusega ja võttis omaks tema poolt 27.03.2010 oma tööülesannete rikkumise kirjalikus hoiatuses märgitud asjaoludel. On ilmne, et hageja on temale tehtud hoiatusele asunud nüüd vastu vaidlema ajendatuna soovist kindlustada oma positsioone kostjaga peetavas käesolevas töövaidluses. Kõnealuse hoiatusega seonduvalt ei ole poolte vahel vaidlust selles, et 27.03.2010.a. esitas hageja suhtes kaebuse klient SK , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ samal päeval reisinud koos oma väikeste lastega. Asjaolu, et 27.03.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas töötades tekkis hagejal klientide SK ja viimase 9-aastase pojaga konfliktsituatsioon, mida hageja ei suutnud rahumeelselt lahendada, on tõendatud klient SK ́i kaebusega. Ka hageja ise hagiavalduses kinnitab konflikti tekkimist, kuid ennastõigustavalt süüdistab kliendi last mänguauto lõhkumises ning eitab tema poolt klientide suhtes üleolevat käitumist ning lapse peale karjumist. Väär ning pahatahtlik on hageja väide nagu ei oleks klient K ́i kaebus tõsiseltvõetav. Nähtuvalt kliendi kaebusest järgisid klient ja tema laps mängutoas neile teadaolevaid reegleid ning S. K ei olnud teadlik asjaolust, et tema laps oma vanuse tõttu ei tohi mängida mänguautoga. Hageja oleks pidanud mängutoa reegleid klientidele tutvustama häält tõstmata, rahulikult ja sõbralikult. Selle asemel, et tagada mängutoas meelelahutuslik õhkkond käitus hageja moel, mida kliendid tajusid enda suhtes ebaviisakana ning selle tulemusena sattus hageja klientidega konflikti. Hageja kohustuseks oli mängutoas tagada, luua ja hoida

meelelahutuslikku õhkkonda. Paraku hageja seda ei teinud, sest käitus viisil mida klient K oma kaebuses iseloomustab sõnadega „hakkas lapse peale karjuma“, „tõreles minu pojaga“, „pahandas“, „põrnitses meid vihaselt“, „käitus lapsega ebaviisakalt“. Klient K tajus hageja käitumist niivõrd ebaviisakana, et pidas vajalikuks esitada toimunu kohta kirjaliku kaebuse. Vastupidiselt hageja arvamusele on kliendi kaebus eeltoodust tulenevalt väga tõsiseltvõetav. Hageja arvamus aga ilmestab hästi hageja ennastõigustavat suhtumist tema poolt toime pandud rikkumisse. Hageja ei ole oma seletuskirjas eitanud klient K ́i poolt kaebuses kirjeldatud asjaolusid (hageja ebaviisakat käitumist - karjumist, tõrelemist, pahandamist jne). Ka ei ole hageja oma seletuskirjas kirjutanud, et laps mänguauto ära lõhkus (et mänguauto rool oleks murdunud). Seetõttu ei nähtugi kõnealusest seletuskirjast väidetavad asjaolud, millele hageja hagis tugineb. Pealegi ei omagi asjas tähtsust see kas mänguauto läks katki või mitte, sest hagejale ei ole tehtud hoiatust mängutoa inventari väidetava purunemise tõttu (mida ka ei toimunud), vaid seetõttu, et käitudes klientidega ema ja laps K ́idega ebaviisalt pani hageja toime töökohustuste rikkumise. Hoiatuses ei ole hageja tähelepanu juhitud mitte ametijuhendi punktist 5.3 tuleneva kohustuse rikkumisele vaid ametijuhendi punktist 3.1 tuleneva kohustuse rikkumisele. Väär on hageja väide nagu ei oleks hageja olnud varasemalt teadlik asjaolust, et kliendid M. K ja K. S tema suhtes pretensioonid esitasid. Pretensioonide saabumisel tutvustati neid hagejale ning vesteldi hagejaga ja tehti hagejale märkus pöörates tema tähelepanu kohustusele käituda lastega sõbralikult tagamaks lastele mängutoas meelelahutuslik õhkkond. Nimetatud asjaolu nähtub kostja poolt hagejale 28.03.2010 tehtud kirjalikust hoiatusest, kus on kostja märkinud „Kruiisijuhi poolt on tehtud ka eelnevalt suulisi märkusi laevapere liikmele, kuid ta ei ole neile reageerinud.“ Kostjale on äärmiselt oluline klientide rahulolu pakutava teenusega ning seetõttu ongi loodud klientidele võimalus anda veebilehe kaudu tagasisidet laevareisil saadud teenuste kohta. Veebilehe kaudu elektrooniliselt esitatud andmed on kontrollitavad ning hageja kohta pretensioonide saamisel kostja neid ka kontrollis. Esmalt kontrollitakse piletisüsteemi andmebaasist kas pretensiooni esitaja tema poolt viidatud kuupäeval laevareisil ka tegelikult viibis. Seda tehti ka nimetatud pretensioonide saamisel. Ka võtab kostja klientidega tagasisidet kas e-maili või telefoni teel. Seda tehti ka nimetatud klientidega neilt pretensioonide saamisel. Pahatahtlik ja sisutu on hageja poolt seada kahtluse alla kas klientide R K ja P V pretensioonid on üldse kirjutatud nende isikute poolt. Hagejale tutvustati kõnealuseid klientide pretensioone ja anti temale nende väljatrükid juba 05.11.2010. Hageja esitas kostjale nende pretensioonidega seonduvalt seletuskirja juba 05.11.2010. Eeltoodust tulenevalt on kostja arvates hageja poolt eriti pahatahtlik asuda nüüd esitama vastuväited kõnealuste dokumentide tõendi väärtusele. Pahatahtlik ja ainetu on ka hageja väide nagu oleks klient P. V pretensioon olnud ajendatud soovist hagejat solvata ning ootusest saada kompensatsiooni. Hoopis hageja oli see kes käitus klient P. V ja tema lastelastega moel, mis neid solvas. Ainetu on hageja väide nagu ei oleks töölepingu erakorraline ülesütlemine kohane reageerimine klientide rahulolematusele leides nagu oleks tegemist vaid klientide pealiskaudsete subjektiivsete seisukohtadega. Mängujuhi ametikoht kuulub laeva reisijate teenistuse koosseisu. Mängujuhi ülesandeks on laeva laste mängutoas meelelahutusliku õhkkonna tagamine, loomine ja hoidmine. Just laeva laste mängutuba kasutavatelt reisijatelt kui klientidelt mängujuhi käitumise kohta saadav tagasiside on oluline tuvastamaks seda kas mängujuht oma töölepingujärgseid töökohustusi täidab või mitte. Kliendid esitasid hageja kui mängujuhi käitumise kohta korduvalt pretensioone, millistest nähtus, et hageja oma töökohustust rikub. Esmalt pööras kostja sellele hageja tähelepanu suuliste märkustega ning kui hageja oma käitumist ei parandanud siis 28.03.2010 tegi kostja hagejale kirjaliku hoiatuse. Väär on hageja väide nagu ei oleks kostja selgitanud hagejale millist töökohustust hageja rikub ja kuidas peaks käituma. Hagejaga on sellest vestelnud intendant ja kruiisijuht. Eeltoodule vaatamata hagejapoolsed töökohustuste rikkumised jätkusid, millest andsid teada kliendid

pretensioonide esitamisega. Ennastõigustav ning ebamõistlik on hageja seisukoht nagu oleksid kliendid esitanud tema kohta pahatahtlikult alusetuid kaebusi. Väär on hageja väide nagu ei oleks kostja pretensioonides esitatud andmete õigsust kontrollinud. Olukorraga, kus hageja järjepidevalt oma töökohustust ei täitnud ei pidanud kostja võimalikuks hagejaga töösuhet jätkata. Kostjal ei olnud hagejale teist tööd pakkuda. Kostja ei nõustu hageja taotlusega hagi rahuldamata jätmise korral jätta menetluskulud poolte enda kanda. Kostja on seisukohal, et käesoleval juhul ei ole tegemist TsMS § 162 lg 4 sätestatud olukorraga. Hageja avalduse alusel on töölepingu ülesütlemise kehtivuse küsimuse läbi vaadanud eelnevalt juba töövaidluskomisjon, milline töövaidlusorgan on oma 02.02.2011.a. otsusega jätnud hageja avalduse põhjendatult rahuldamata ja asunud õigele seisukohale, et kostja poolt hagejale töölepingu üles ütlemine on kehtiv. Hagejal puudus igasugune mõistlik alus töövaidluskomisjoni otsusega mitte nõustuda. Sellele vaatamata esitas hageja põhjendamatult hagiavalduse kohtusse tekitades kostjale selle kohtumenetlusega põhjendamatult täiendavaid kulusid. Hageja pidi hagiavalduse esitamisel sellega arvestama, et vastavalt TsMS § 162 lg 1 jäävad menetluskulud selle poole kanda kelle kahjuks kohtuotsus tehakse. Hageja varaline seisund on võimaldanud hagejal tasuda advokaadile õigusabiteenuste eest nii tema avalduse esitamisel ja läbivaatamisel töövaidluskomisjonis kui tema hagiavalduse esitamisel ja menetlemisel kohtus. Eeltoodust tulenevalt puudub igasugune alus hagi rahuldamata jätmise korral pidada hagejalt kostja menetluskulude väljamõistmist ebaõiglaseks või ebamõistlikuks. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära tunnistajad ja hageja vande all antud ütlused ja uurinud kohtule esitatud kirjalikke tõendeid (sh töövaidluskomisjoni toimikus 9.4-2/3636-10 olevaid tõendeid) igakülgselt ja objektiivselt ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Töölepingu seadus (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et alates 29.12.2008.a. töötas hageja kostja juures mängujuhi ametikohal ja hageja oli suunatud tööle reisilaevale “Baltic Princess“ ning hageja töötas 26.03.2010-27.03.2010, 04.10.2010- 05.10.2010 ja 06.07.10.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas mängujuhina. Samuti puudub vaidlus, et kostja ütles hagejaga sõlmitud töölepingu üles 13.11.2010 TLS § 88 lg 1 p 3 alusel ilma etteteatamistähtajata. Pooled vaidlevad selle üle kas 13.11.2010 ülesütlemisavalduses märgitud asjaolud tegelikult esinesid, seega on pooltel vaidlus ülesütlemise materiaalsete eelduste üle. Samuti on pooltel erimeelsused, kas töölepingu ülesütlemine oli õigustatud ilma ette teatamata. Vastavalt kostja poolt hagejale 13.11.2010 esitatud töölepingu ülesütlemisavaldusele on pooltevaheline tööleping alates 14.11.210.a üles öeldud TLS § 88 lg 1 p 3 alusel. TLS § 95 lg 1 sätestab, et töölepingu võib üles öelda kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülesütlemisavaldusega. Vastavalt TLS § 95 lg 2 tööandja peab ülesülemist põhjendama. Ülesütlemist peab põhjendama kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. 13.11.2010 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega, et vastavalt kliendi R. K 10.10.2010 ja kliendi P. V 11.10.2010 esitatud pretensioonidele selgus, et hageja käitus klientide lastega ebaviisakalt ning ei suutnud luua meelelahustuslikku ja lastesõbralikku meeleolu lastetoas. Ülesütlemise avalduse kohaselt on tööandja oma 28.03.2010 antud hoiatusega juba korra hageja tähelepanu juhtinud hageja tähelepanu asjaolule, et hageja peab oma ametijuhendi punktis 3.1. toodud kohustusi täitma, kuid sellest hoolimata on klientide poolt esitatud hageja kohta pretensioone. Kostja leidis, et hea usu põhimõttest lähtudes ei saa mõistlikult eeldada, et tööandja jätkaks hagejaga töösuhet ning maksaks hagejale töötasu olukorras, kus hageja järjepidevalt ei täida oma töölepingujärgseid töökohustusi (TVK tlk 72).

TLS § 88 lg 1 p 3 kohaselt tööandja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda töötajast tuleneval mõjuval põhjusel, mille tõttu ei saa mõlemapoolseid huve järgides eeldada töösuhte jätkamist, eelkõige kui töötaja on hoiatusest hoolimata eiranud tööandja mõistlikke korraldusi või rikkunud töökohustusi. TLS § 88 lg 3 lubab töölepingu üles öelda töötaja kohustuste rikkumise tõttu, kui ülesütlemisele on eelnenud hoiatus ning teha seda mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolud teada sai või pidi teada saama. Eelnevat hoiatamist ei ole ülesütlemise eeldusena vaja, kui töötaja ei saa kohustuste rikkumise erilise raskuse tõttu või muul põhjusel seda hea usu põhimõtte järgi tööandjalt oodata. TLS § 88 lg 4 lubab töölepingut eelnimetatud alusel üles öelda üksnes mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta ülesütlemise aluseks olnud asjaolust teada sai või pidi teada saama. TLS § 72 sätestab, et kui töötaja on rikkunud töölepingust tulenevat kohustust, saab tööandja kasutada võlaõigusseaduses (VÕS) ettenähtud õiguskaitsevahendeid üksnes juhul, kui töötaja on rikkumises süüdi. Süü mõiste sisustamise osas tuleb pöörduda VÕS § 104 lõigete 2-5 poole. Nimetatud sätete kohaselt on võlaõiguslikes suhetes süü vormideks hooletus ehk käibes vajaliku hoole järgimata jätmine, raske hooletus ehk käibes vajaliku hoole olulisel määral järgimata jätmine ning tahtlus ehk õigusvastase tagajärje soovimine võlasuhte tekkimisel, täitmisel või lõpetamisel. TLS § 72 teise lause kohaselt tuleks töötaja hoolsuse määra (VÕS-i mõttes käibes vajalik hool) hindamisel lähtuda TLS § 16 sätetest. TLS § 16 lg 1 kohaselt töötaja peab täitma töökohustusi lojaalselt, oma teadmiste ja oskuste kohaselt tööandja kasu silmas pidades ning töö iseloomust tuleneva vajaliku hoolsusega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt töölepingu täitmisel järgitav hoolsuse määr, mille järgimata jätmise korral töötaja vastutab lepingu rikkumise eest, määratakse tema töösuhte järgi, arvestades tööandja tegevuse ja töötaja tööga seotud tavalisi riske, töötaja väljaõpet, ametialaseid teadmisi, mida nõutakse töö tegemiseks, samuti töötaja võimeid ja omadusi, mida tööandja teadis või teadma pidi. Hageja ametijuhendi punkt 3.1. kohaselt on mängujuhi ametikoha eesmärgiks meelelahustusliku õhkkonna tagamine, loomine ja hoidmine laste mängutoas. Ametijuhendi punkt 5 kohaselt on mängujuhi ülesanded vastutada laste mängutoas toimuva lasteprogrammi eest, korraldada kruiisiprogrammijärgsete mängude, võistluste jms läbiviimine, vastutada laste mängutoa inventari eest, hoolitseda selle eest, et lastetoas oleks alati ettenähtud hulk inventari, nende lõpu korral tellida inventari juurde. Inventari kadumise korral informeerida sellest koheselt kruiisijuhti või programmijuhti, kandma tööajal nähtavas kohas nimesilti ja ettenähtud kostüümi, korraldada vajadusel lastele laeva tutvustavaid ekskursioone. Hageja poolt on esile toodud, et 28.03.2010 tegi kostja hagejale hoiatuse seoses sellega, et vastavalt lapsevanem S. K kaebusele ei olevat hageja suutnud tekkinud olukorda lahendada rahumeelselt, olevat käitunud üleolevalt ja lapse peale karjunud. Hageja leiab, et ta ei ole hoiatuses märgitud tööülesannete rikkumist toime pannud. Enne hoiatuse tegemist võttis kostja hagejalt toimunud kohta seletuse. Kohus leiab, et asjaolu, et 27.03.2010 reisilaeval „Baltic Princess“ laste mängutoas töötades tekkis hagejal klientide SK ja viimase 9-aastase pojaga konfliktsituatsioon on tõendatud klient SK ́i poolt esitatud kaebusega ning SK poolt kohtuistungil antud ütlustega. Tõendamist on leidnud, et SK on Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reisilaevade püsikliendiprogrammi Club One klient (TVK tlk 36) ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel on leidnud kinnitust, et SK oli koos 9 aastase N K ja 7 aastase S K ’ga reisilaeval „Baltic Printsess reisil 26.03.-27.07.2010 (TVK tlk 37). Oma kaebuses avaldas klient SK alljärgnevat: „Olime laste mängutoas kell 14.30. Täitsime mängutoa reegleid ning mu 9-aastane hästi käituv poeg ei läinud pallimerre, kuna see on mõeldud alla 7-aastastele. Laps sõitis pealeistutava mänguautoga. Kuskil ei olnud kirjas, et see oleks keelatud. Mängutoa töötaja hakkas lapse peale karjuma, et selle autoga ei tohi sõita. Autod pidavat olema mõeldud alla 7-aastastele. Naine tõreles minu pojaga ja nimetas teda suureks poisiks. Ütlesin naisele, et me ei teadnud seda reeglit, kuna see ei ole kuskil kirjas, ja kui nii ongi, siis ta võiks seda lapsele viisakalt öelda, mitte pahandada. Naine põrnitses meid vihaselt ega palunud mingil

moel vabandust oma halva käitumise pärast. Lastelt oodatakse mängutoas viisakat käitumist. Miks siis töötaja ei pea lastega viisakalt käituma? Ta oleks pidanud minu lapselt vähemalt vabandust paluma. Laps sai kurvaks ning talle jäi kruiisist negatiivne kogemus. Ta küsiski minult: „Miks me Rootsi ei läinud?“(TVK tlk 34-35). Tunnistaja SK poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt järsku tuli mängutoa töötaja tema poja juurde ja hakkas tema peale karjuma. Selgus, et auto peale ei tohi sõita üle 7 aastased. Tunnistaja ütles mängutoa töötajale, et pojaga võiks rääkida sõbralikult. Tunnistaja oleks oodanud, et töötaja oleks vabandanud oma karjumise pärast. Töötaja ei vabandanud, ta küll enam ei karjunud, kuid käitus vihameelselt. Kõik tema žestid, näoilmed tunnistaja tõlgendas vihameelsena enda ja oma laste suhtes (tlk 175). Kohus nõustub hagejaga, et hoiatuse saamine ja selle mitte vaidlustamine ei tähenda seda, et hageja oleks tunnistanud hoiatuses märgitud tööülesannete rikkumist. Hoiatus on ühepoolne toiming, teise poole nõustumus või vastuväite esitamine ei too kaasa õiguslikke tagajärgi ja kui tööandja soovib tööülepingu ülesütlemisel tugineda varasemas hoiatuses nimetatud väidetavale töökohustuse rikkumisele, siis peab tööandja tõendama rikkumise. Kohus leiab, et SK poolt esitatud kaebusega ja SK poolt kohtuistungil antud ütlustega on leidnud tõendamist, et hageja selle asemel, et selgitada sõbralikult ja viisakalt mängutoas kehtivaid reegleid, tõstis mängutoas mängiva lapse peale häält ja hakkas lapsega tõrelema, millega hageja rikkus ametijuhendi punktist 3.1. tulenevat kohustust tagada, luua ja hoida meelelahutuslikku õhkkonda mängutoas. Kostja 13.11.210 ülesütlemisavalduse kohaselt ütles kostja hagejaga töölepingu üles seoses sellega, et vastavalt kliendi R K 10.10.2010 ja kliendi P V 11.10.2010 esitatud pretensioonidele selgus, et hageja käitus klientide lastega ebaviisakalt ning ei suutnud luua meelelahustuslikku ja lastesõbralikku meeleolu lastetoas. Kuivõrd töölepingu ülesütlemise aluseks on kliendi R. K 10.10.2010 esitatud pretensioon ja kliendi P. V 11.10.2010 esitatud pretensioon, siis selleks, et välja selgitada, kas tegemist oli hageja poolse töökohustuste rikkumisega, siis tuleb kõigepeal välja selgitada, kas klientide R K ja P V poolt esitatud kaebustes märgitud ebaviisakas käitumine hageja poolt on aset leidnud. Hageja suhtes on R K , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ reisinud 04.-05.10.2010, esitanud pretensiooni Tallink Silja internetikoduleheküljel www.tallink.fi klientidele loodud klienditagasiside keskkonna elektroonilist vormi kasutades. Tõendamist on leidnud, et R K on Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One ́i klient (TVK tlk 40) ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et R K oli koos 5 aastase D K reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 04.-05.10.2010.a (TVK tlk 41). Oma kaebuses avaldas klient R K , et: „Reisisin koos tütrega esmaspäeval, 04.10 Baltic Princessil. Teisipäeval tagasiteel olles läksime mängutuppa ja sinna tuli ka „mängutädi“. Teisi inimesi seal veel ei olnud. Ta pomises midagi eesti keeles ja hakkas kiiresti mänguasju koristama. Hiljem tuli ruumi ka teisi lapsi. Kogu selle aja jooksul ei rääkinud naine midagi. Põrnitses vaid lehe tagant vihaselt lapsi, kes mänguasju segamini ajasid. Olen sama naist seal ennegi näinud ja ka siis oli samasugune sekeldamine. Mulle jääb arusaamatuks, miks töötab lastega inimene, kellele ilmselgelt lapsed ei meeldi? Samalaadne juhtum on olnud ka Staril. Silja Europa mängutädi Anna oli hoopis teistsugune, samuti Silja Serenade’il on lastel alati lõbus, seal on head mängutädid ning lastesse suhtutakse tõepoolest hästi ja tähelepanelikult. Ma ei saa aru, mis alustel kõnealune naine on tööle võetud ning arvan, et mina ei ole esimene, kes asjale tähelepanu on juhtinud.” (TVK tlk 42-44) Kohtuistungil on R K tunnistajana andnud ütluseid selle kohta, et ta reisis 4-5. oktoobril 2010 reisilaeval Baltic Printsess koos oma 5 aastase tütrega. Mängutoa töötaja ei teinud tunnistajast ja tema lapsest üldse välja, aga esimese asjana kui ta ruumi tuli, siis hakkas kohe asju kiiresti õigetele kohtadele tagasi panema ja jäi mulje, et nendega ei tohtinud mängida. Siis läks ta lehte lugema ja ei vaadanud nende poolegi. Tunnistaja ei olnud mängutoa töötaja käitumisega üldse rahul, sest tunnistaja on harjunud sellega, et kui minnakse laevale, siis mängutoa töötaja mängib lastega. Mängutoa töötaja

käitumine oli ebaviisakas ja üldse mitte teenindusametile sobilik. Kui lapsi tuli juurde, siis ta kutsus neid korrale kuigi keegi ei teinud pahandust. Tunnistaja on harjunud, et mängutoas lastega ikkagi mängitakse ja ollakse sõbralik, mitte nii, et ei tehta nendest üldsegi välja. Tunnistaja leiab, et mängutoa töötaja oli kuri (tlk 208). Hageja suhtes on P V , kes oli reisilaeval „Baltic Princess“ 06.-07.10.2010.a. perereisil koos kolme väikese lapsega vanuses 4.a., 7.a. ja 9.a, esitanud 11.10.2010.a. kaebuse Tallink Silja internetikoduleheküljel www.tallink.fi klientidele loodud klienditagasiside keskkonna elektroonilist vormi kasutades. Tõendamist on leidnud, et P V on Tallinki ja Silja kaubamärkide all sõitvate reislaevade püsikliendiprogrammi Club One ́i klient (TVK tlk 38) ning piletisüsteemi andmete kontrollimisel leidis kinnitust ka see, et P V oli koos 4 aastase PP, 7 aastase PP ja 9 aastase PP reisilaeval „Baltic Princess“ reisil 06.-07.10.2010.a (TVK tlk 39). Oma kaebuses avaldas klient P V , et: “Olime K-N, 06.–07.10.10 Baltic Princessil familykruiisil. Lapsed, 4-, 7- ja 9-a. Oleme taolistel reisidel sageli käinud ning oskasime suunduda laste nn mängutuppa. See „NATS“, kes seda ruumi valvas, käsutas kohe, et kingad jalast (oskame seda küll), siis ta teatas „suurtele“ tüdrukutele, et neil ei ole pallimerre asja, sest on selleks liiga vanad. Selles ruumis ei olnud teisi mängijaid! Õhtu jooksul ei olnud nimetatud isik kohal, vaid põikas kaks korda vaatama, et reegleid täidetaks!! Õhtu jooksul tuli mängutuppa kaks väikest kasvu teismelist tütarlast, kes tahtsid innukalt pallimerre mängima minna, mille peale see naisvalvur sööstis neid ära ajama; TUBA OLI ENDISELT TÜHI, välja arvatud meie. Meie, minu 36-a tütar ja mina, 61-a vanaema, tõdesime, et kas selline käitumine on lubatav??? Isik EI SOBI teenindajaks, eriti sellisesse kohta, kus olukorra tajumine ja teenindusvalmidus peaksid olema iseenesestmõistetavad. Väga ebameeldiv kogemus!!! Ootan, et kompenseerite selle kruiisi ja eriti seda, et suunate nimetatud isiku näiteks lattu tööle, sest kastid ei tunne...” (TVK tlk45-47). Kohtuistungil on P V tunnistajana andud ütluseid selle kohta, et mängutoa töötaja istus oma nurgas laua taga ja nemad olid omaette. Väikesed tüdrukud läksid pallimerre ja mängutoa töötaja ei rääkinud nendega üldse. Kaks vanemat tüdrukut istusid pallimere trepi peal ja töötaja läks neid keelama, kuigi nad ei teinud midagi seal. Mängutuba oli peaaegu tühi ja isegi mänguasju ei tohtinud võtta. Mängutoa töötaja ei keelanud mänguasjadega mängimist, aga kui need kätte võeti, siis läks kohe ja pani need õigesse kohta tagasi. Mängutoa töötaja rääkis väga asjalikult, rangelt ja kehakeel rääkis väga palju. Suuremad tüdrukud tulid tunnistaja juurde ja ütlesid, et mängutoa töötaja on väga kuri. Mängutoa töötaja olemine tekitas halva tuju, kui jälgida tema käitumist. Tunnistaja arvates ei oleks mängutoa töötaja pidanud teismelisi tüdrukuid pallimerre lubama, aga asja oleks võinud öelda teisel viisil. Töötaja oleks võinud seda esitada mitte keeluna, vaid sõbralikult (tlk 207). Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et kostja on tutvustanud hagejale R K ja P V kaebust ning hageja on nende kohta andnud 05.11.2010 seletuse (TVK tlk 48-49). Kostja on seisukohal, et hageja on rikkunud oma töökohustusi, sest käitus klientide lastega ebaviisakalt ning mängujuhina ei suutnud luua mängutoas meelelahustuslikku ja lastesõbralikku meeleolu, millega rikkus ametijuhendi punkti 3.1. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja poolt mängujuhi ametikohale asumisel kostja hagejale vastavat koolitust ei korraldanud, samuti ei ole kostja poolt antud hagejale juhiseid, kuidas hageja peaks oma tööülesandeid täitma. Hageja tööülesandeid ei olnud pedagoogilist laadi, sellist haridust temalt ei nõutud ja sellest võib järeldada, et kostja ei oodanud hagejalt lastega pedagoogilist tegelemist. Hageja ametijuhendi punkt 3.1. kohaselt on mängujuhi ametikoha eesmärgiks meelelahustusliku õhkkonna tagamine, loomine ja hoidmine laste mängutoas. Ametijuhendi punkt 5 kohaselt oli hageja ülesandeks vastutada laste mängutoas toimuva lasteprogrammi eest, korraldada kruiisiprogrammijärgsete mängude, võistluste jms läbiviimine, vastutada laste mängutoa inventari eest, hoolitseda selle eest, et lastetoas oleks alati ettenähtud hulk inventari, nende lõpu korral tellida inventari juurde. Inventari kadumise korral informeerida sellest koheselt kruiisijuhti või programmijuhti, kandma tööajal nähtavas kohas nimesilti ja ettenähtud kostüümi, korraldada vajadusel lastele laeva tutvustavaid

ekskursioone. Ametijuhendist nähtuvalt ei olnud hageja ülesandeks lastega mängida. Vaidlust ei ole selles, et vastavalt mängutoa reeglitele pidid lapsed mängima vanemate vastutusel ja sellest tulenevalt olid vanemad lastega koos mängutoas ja kas lapsed mängisid siis ise või mängisid koos vanematega. R K poolt 10.10.2010 esitatud kaebuse kohaselt seisnes R K poolt hageja käitumise kohta tehtud etteheited selles, et ta ei suhelnud mängutoas viibijatega ning koristas mänguasju. P V poolt 11.10.2010 esitatud kaebuse kohaselt seisnes P V poolt hageja käitumise kohta tehtud etteheited selles, et mängutoa töötaja nõudis mängutoas viibijatelt jalanõude äravõtmist, keelas üle 7 aastastel tüdrukute pallimeres mängida. Kohus leiab, et R K ja P V poolt esitatud kaebustest ei ilmne ühtegi objektiivset hagejapoolset töökohustuste rikkumist. R K poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei olnud ta hageja käitumisega rahul, sest ta on harjunud sellega, et mängutoa töötaja mängib lastega. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et käesoleval juhul hageja ülesandeks ei olnud lastega mängimine, mistõttu ei saa hagejale ette heita seda, et ta ei mänginud lastega. P V poolt kohtuistungil antud ütluste kohaselt mängutoa töötaja rääkis väga asjalikult, rangelt, mängutoa töötaja oli kurja olemisega. Eeltoodust nähtuvalt heitsid R K ja Pirja V hagejale ette tema olekut - seda et hageja rääkis väga asjalikult, rangelt, tema kehakeel rääkis palju, mängutoa töötaja olemine tekitas tunnistajas halva tuju, mängutoa töötaja oli kuri. Kohus leiab, et R K ega P V poolt esitatud etteheidest ei nähtu ühtegi hageja poolt toime pandud objektiivset töökohustuste rikkumist, kuna hageja ametijuhendis toodud tööülesannetest ei ole hageja ühtegi punkti rikkunud. Kosta ei ole hagejale andnud korraldusi, mida hageja ei oles täitnud. Kohus leiab, et tegemist on pigem tunnistajate subjektiivse hinnanguga hageja käitumisele, mis seisnes selles, et tunnistajad tajusid hageja käitumist asjaliku, range ja kurjana. Samas ei kaebustest ega tunnistajate poolt kohtuistungil antud ütlustest ei nähtu, et hageja oleks kasutanud ebaviisakaid väljendeid või oleks käitunud klientide suhte äärmisel ebaviisakalt. Kuivõrd hageja töötas laeva mängutoas mängujuhina, siis kohus nõustub kostja seisukohaga, et hageja poolt tööülesannete täitmisel oli väga oluline klientide rahulolu pakutava teenusega. Samas Riia K ja P V ütlustest nähtuvalt Tallink nendega pärast kaebuste esitamist ühendust ei võtnud ning hageja käitumise kohta täiendavaid selgitusi ei küsinud. Asja materjalidest nähtuvalt kostja ise ei ole klientide kaebustes esitatud andmeid kontrollinud. Puuduvad andmed, et kostja ise oleks hageja poolt töökohustuse rikkumisi tuvastanud. Seega lõpetas kostja hagejaga töölepingu üksnes klientide R K ja P V poolt interneti teel esitatud kaebustele tuginedes, ilma täiendavaid asjaolusid välja selgitamata. Kohus leiab, et arvestades seda, et hageja oli kostja juures töötanud 4 aastat erinevatel ametikohtadel, siis pelgalt paari kliendi poolt esitatud kaebuse põhjal, ilma tööandja poolt klientide poolt kaebuse esitamise aluseks olevaid asjaolusid tuvastamata, ei saa tööandja töötajaga töölepingut erakorraliselt üles öelda. Kohus on seisukohal, et töötaja töölepingu ülesütlemiskaitse põhimõtete kohaselt tuleb töösuhte ülesütlemisest võimalusel hoiduda ning kasutada seda kõige viimase meetmena juhul, kui töösuhte jätkamine ei ole enam kuidagi võimalik. Kohus leiab, et töölepingu ülesütlemisel ei olnud kostja järginud proportsionaalsuse põhimõtet. Asjaolu, et mängutoas viibinud kliendid tajusid seda, hageja rääkis väga asjalikult, rangelt, hageja oli nende hinnangul kurja olemisega, ei ole kohtu hinnangul selline töökohustuste rikkumine, mis mõlemapoolseid huve arvestades, annaks aluse töölepingu lõpetamiseks. Kui kostjale sai teatavaks, et kliendid on rahulolematud hageja käitumise suhtes, siis oli kostjal võimalus hagejaga sellest vestelda ja hagejale tööülesannete täitmiseks juhiseid anda, samuti võimaluse korral anda hagejale täiendõpet, kuidas lastele ja nende vanematele mängutoa reegleid selgitada ilma klientidega konflikti sattumata. Käesoleval juhul on klientide poolt hageja suhtes esitatud kaebused just seoses olukordadega, milles kliendid ei ole ise mängutoa reegleid järginud ja hageja on neid klientidele selgitanud, kuid kliendid on seda tajunud ebasõbraliku ja kurjana. Kohus nõustub hagejaga, et kui kostja leidis, et hageja seoses oma olekuga, ei sobi mängujuhi ametikohale, siis oleks kostja võinud võimaluse korral TLS § 88 lg 1 p 2 koostoimes TLS § 88 lg-ga 2 alusel

võinud pakkuda hagejale teist tööd. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja varasemalt teinud nii stjuardessi, vanemstjuardessi kui kelner-baarmani tööd, mistõttu oleks hageja nimetatud töödega hakkama saanud. Hagiavaldusest nähtuvalt hageja saanud teada temaga töölepingu ülesütlemise kavatsusest tööandja poolt, pöördus ise tööandja personaliosakonda, et kas ei ole võimalust jätkata töötamist kasvõi endisel s.t. stjuardessi ametikohal. Personaliosakonna töötaja selgituse kohaselt oleks olnud võimalik teda jätta nö ootele stjuardessikoha vabanemiseni ilma, et tööandja esitaks ülesütlemisavalduse koheselt töölepingu lõpetamiseks. Olenemata sellest kutsus intendant hageja välja ja andis kätte ülesütlemisavalduse. Kohtu jaoks on väheusutav kostja väide, et kostjal olles Tallink Grupp AS tütarettevõtteks (Tallinn Grupp AS koos oma tütarettevõttega osutab reisiteenuseid Tallink ja Silja kaubamärke kandvatel laevadel) ei oleks mõne aja jooksul olnud võimalik hagejale teist tööd pakkuda. Juhul kui kostjal ei oleks tõepoolest olnud hagejale võimalik pakkuda teist tööd ja hageja vaatamata kostja poolsele juhendamisele ei oleks olnud sobiv oma isikuomaduste tõttu mängujuhi ametis töötama, siis oleks kostjal olnud võimalus kaaluda hagejaga töölepingu lõpetamist TLS § 88 lg p 2 alusel. Hageja väidab, et hagejale ei ole tutvustatud MK tagasisidet 15.09.2009 toimunud reisiga ega KS tagasisidet 13.-14. septmbril 2009 toimunud reisiga. Kuigi kostja väidab, et kostja on hagejale MK ja KS poolt tema suhtes esitatud pretensioone tutvustanud, siis kostja ei ole seda tõendanud, mistõttu jätab kohus MK ja KS poolt esitatud pretensioonid tähelepanuta. Asjaolu, et kostja viitab 28.03.2010 hagejale tehtud hoiatuses, et kruiisijuhi poolt on tehtud ka eelnevalt suulisi märkusi laevapere liikmele, kuid ta ei ole neile reageerinud, ei tõenda seda, et kostja oleks hagejale tutvustanud MK ja KS poolt esitatud pretensioone. Samuti ei ole nimetatud pretensioonid hagejaga sõlmitud töölepingu erakorralise ülesütlemise aluseks. Eeltoodust tulenevalt kohtu hinnangul puudus kostjal alus töölepingu ülesütlemiseks, mistõttu ei olnud töölepingu ülesütlemine lubatav. TLS § 104 lg 1 kohaselt on seadusest tuleneva aluseta või seaduse nõuetele mittevastav töölepingu ülesütlemine tühine. Vastavalt TLS § 107 lg 1 kui kohus või töövaidluskomisjon tuvastab, et töölepingu ülesütlemine on seadusest tuleneva aluse puudumise või seaduse nõuetele mittevastavuse tõttu tühine või vastuolu tõttu hea usu põhimõttega tühistatud, loetakse, et leping ei ole ülesütlemisega lõppenud. Vastavalt TLS § 107 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud juhul lõpetab kohus või töövaidluskomisjon tööandja või töötaja taotlusel töölepingu alates ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral. TLS § 107 lg 1 ja lg 2 sätestatust tulenevalt saab töösuhe edasi kesta vaid mõlema poole nõusolekul. Hageja on esitanud taotluse lõpetada tööleping TLS § 107 lg 2 alusel. Eelnevalt tuvastas kohus, et lepingu ülesütlemine oli alusetu ja tühine ja seega ei olnud alust ka leping üles öelda TLS § 97 lg t 3 tulenevalt ilma etteteatamistähtaegu järgimata. Hagejale tulnuks lepingu ülesütlemisest ette teatada TLS § 97 lg 2 p 2 alusel vähemalt 30 päeva, kuna hageja oli töötanud kostja juures üle 4 aasta. Kuna tööleping ei lõppenud tühise ülesütlemise tõttu, tuleb hageja taotlusel lugeda tööleping lõpetatuks TLS § 107 lg 2 aluse alates 14.12.2010. Hageja palus TLS § 100 lg 5 alusel välja mõista hüvitis ulatuses, mida hagejal oleks olnud õigus saada etteteatamistähtaja järgmisel, s.o. 22 tööpäeva eest (15.november kuni 14. detsember 02010 summas 580,18 eurot (9077,86 krooni). Kuivõrd kohus on lõpetanud töölepingu ajast, kui see oleks lõppenud ülesütlemise kehtivuse korral, siis on hagejal õigus TLS § 100 lg 5 alusel nõuda kostjalt hüvitist töölepingu ülesütlemisest vähem etteteatatud aja eest. Eeltoodust tulenevalt mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja hüvitise töölepingu ülesütlemise etteteatamistähtaja järgimata jätmise eest 22 tööpäeva eest perioodil 15.1114.12.2010 summas 580.18 eurot. Hageja palus TLS § 109 lg 1 alusel välja mõista kostjalt hüvitise kolme kuu keskmise tööasu ulatuses summas 1674,88 eurot (25 206,14 krooni). Hageja keskmise palga suuruse üle pooltel vaidlus puudub, kuivõrd kostja esitas töövaidluskomisjonile tõendi hageja keskmise palga arvestuse kohta, millega hageja nõustus. Kohus leiab, et hagejale väljamõistetava hüvitise vähendamiseks aluseid ei ole kuna tööleping öeldi üles ilma seadusliku aluseta ja see tõi

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Lahendi andmed

Lahendi tekst

RESOLUTSIOON

Sarnased lahendid