2-12-5887/10 - Pankrotiõigus - Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Asjaolud 10.02.2012 esitas BOÜ Harju Maakohtule pankrotiavalduse. Maksejõuetuse põhjuseks peab võlgnik Lääne maksu- ja tollikeskuse maksuotsust. Võlgnikul vara puudub, kohustusi on 81 398,53 euro ulatuses. Võlgnik leiab, et ta ei ole suuteline oma kohustusi täitma, on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot. 15.03.2011 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja. Ajutise haldur aruande kohaselt võlgnikul varad puuduvad, kohustusi on 96 853,01 euro ulatuses. Ajutise pankrotihalduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetuse põhjuseks on ajutise halduri hinnangul võlgniku juhatuse liikme RSraske juhtimisviga, mis seisnes teostamata tööde eest esitatud fiktiivsete arvete tasumises. Maksete tegemisega kaasnenud maksurisk realiseerus ja võlgnikule määrati täiendavaid makse kogusummast 37 009,89 eurot. Ajutine haldur palub määrata halduri tasuks 841,50 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks summas 277,66 eurot, ning teostatud kulutuste hüvituseks 124,24 eurot. 03.05.2012 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur oma aruande juurde ning leidis, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiiti 3 600 eurot. Ajutise halduri hinnangul tagasivõitmise võimalusi ei ole. Võlgniku esindaja jäi pankrotiavalduse juurde, nõustus ajutise halduri aruandega ning teatas, et võlgniku seaduslik esindaja on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused. 07.05.2012 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 3 600 eurot ning avaldas sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded. 17.05.2012 saabus kohtule Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) taotlus võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Riigikohtu halduskolleegiumi 04.12.2009 otsuses nr 3-3-1-75-09 on märgitud, et juriidilise isiku maksukohustus ning juhatuse liikme solidaarne vastutus maksuvõla eest lõpeb juriidilise isiku äriregistrist kustutamisega. Kui maksuhalduri vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, siis jääb nõue vastutusotsuse adressaadi suhtes kehtima. Antud juhul on maksuhaldur alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks eesmärgiga koostada vastutusotsus. Seetõttu palub maksuhaldur pikendada võlgniku äriregistrist kustutamise tähtaega kuue kuuni ja enne seda lubada äriregistrist kustutamine üksnes maksuhalduri nõusolekul. Kohtu seisukoht Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“

Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul mistahes vara puudub ja võlgniku kohustuste suuruseks on kokku 96 853,01 eurot. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus rasket juhtimisviga PankrS § 22 lg 5 mõttes. Raske juhtimisviga seisneb võlgniku juhatuse liikme RS poolt teostamata tööde eest esitatud fiktiivsete arvete tasumises, millega kaasnenud maksurisk realiseerus ja võlgnikule määrati täiendavaid makse kogusummas 37 009,89 eurot. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 järgi „kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. /.../ Õigustatud isiku taotlusel võib kohus käesoleva lõike esimeses lauses nimetatud tähtaega pikendada kuni kuue kuuni.“ Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse kaudu) on esitanud taotluse võlgniku äriregistrist kustutamise edasilükkamiseks. Haldur on tuvastanud, et võlgnikul on maksuvõlad, seega on Eesti Vabariik võlausaldaja ning pankrotimenetluse osaline (PankrS § 8 lg 3). Kohus leiab, et võlausaldaja on õigustatud isik PankrS § 29 lg 8 mõttes ning tal on õigus taotlust esitada. Võlausaldaja on kinnitanud, et on alustanud menetlust võlgniku maksuvõla eest vastutavate isikute väljaselgitamiseks, mille eesmärgiks on vastutusotsuse koostamine. Arvestades haldusmenetluse võimalikku kestust, on likvideerimise pikendamine 6 kuu võrra kohtu arvates põhjendatud. Kohus rahuldab võlausaldaja taotluse. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. Ajutine haldur palub tasuks mõista 841,50 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 277,66 eurot) ning teostatud kulutuste hüvituseks 124,24 eurot. Võlgniku esindaja ei vaielnud ajutise halduri tasule vastu ning teatas, et võlgniku seaduslik esindaja on nõus hüvitama ajutise halduri tasu ja kulutused. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 9,9 tundi. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 841,50 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 277,70 eurot (kohus täpsustas maksusummat).