lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-1474/30

Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-1474/30
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
6276
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtukoosseis

Piret Randmaa

Otsuse avalikult teatavaks

29.05.2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu

tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number

2-11-1474

Tsiviilasi

IP ́i hagi Jõelähtme valla vastu saamata jäänud töötasu 6815,32 euro ja viiviste väljamõistmiseks.

Tsiviilasja hind

6815,32 eurot

Menetlusosalised ja nende

Hageja IP (ik XXX, elukoht XXX) hageja nõustaja AP ja hageja lepinguline esindaja advokaat Gennadi Kull (Kull B, Nafta 14-3, Tallinn)

esindajad

Kostja Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu (Jõelähtme küla, 74202 Harjumaa), kostja esindaja Kaili S Asja arutamine

27.märtsil 2012.a. ja jätkuvalt kirjalikus menetluses

kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista Jõelähtme vallalt IP kasuks 495,68 (nelisada üheksakümmend viis eurot ja 68 senti) vähem makstud töötasu katteks. Menetluskulude jaotamine.
3.Jätta IP menetluskuludest 93 % tema enda kanda ja 7 % Jõelähtme valla kanda.
4.

Sarnased lahendid

Tööõigus
  • 03.07.20262-24-18628/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 29.06.20262-26-106073/6Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 19.06.20262-26-1516/13Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 15.06.20262-26-187/9Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 11.06.20262-23-13801/40Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.06.20262-23-14981/38Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Jätta Jõelähtme valla menetluskuludest 7 % Jõelähtme valla kanda ja 93 % IP kanda. Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud ja menetluse varasem käik.

1.IP töötab Jõelähtme vallas õpetaja ametikohal alates 01.09.2008.a. Tööleping on hagejaga sõlmitud määramata ajaks. Vastavalt töölepingu p-s 1.1. kokkulepitule vaadatakse töölepingu tingimused üle 2 korda aastas, s.o. iga aasta septembris ja jaanuaris.
2.01.04.2010.a. esitas IP Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus välja mõista Jõelähtme vallalt saamata jäänud töötasu 01.06.2009.a. –
28.02.2010.a. eest kokku 46.000.- krooni, ja saamatajäänud puhkusetasu 01.06.2009.a. – 28.02.2010.a. eest summas 26.000.- krooni (TVK t/l 156). Avaldaja täpsustas korduvalt oma nõudeid tööandja vastu ja jäi lõpuks oma nõuete juurde välja mõista tööandjalt saamata jäänud töötasu 98.594,95 krooni, viivised seisuga 13.12.2010.a. summas 8041,60 krooni ja viivised alates 14.12.2010.a. 8 % aastas kuni nõude kohase täitmiseni ning puhkusehüvitis (TVK t/l 130).
3.Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis oma otsusega nr 9.42/1289-10 13. detsembrist 2010.a. IP avalduse rahuldamata. Hageja nõuded kostja vastu ja nende põhjendused.
4.IP ei nõustunud töövaidluskomisjoni otsusega ja esitas kohtusse hagi Jõelähtme valla vastu saamata jäänud töötasu 6815,32 euro, viiviste 513,95 euro ja alates 14.12.2010.a. viiviste 8 % aastas väljamõistmiseks kuni nõude kohase täitmiseni. Hageja nõue kostja vastu hõlmab perioodi 2008.a. novembrist kuni 2010.a. jaanuarini. Hageja leiab, et kostja on talle vähem maksnud töötasu pikapäevarühma juhendamise eest, inglise keele ringi ja juhendamise eest ning asendustundide eest. Kuna õpetaja normkoormus nädalas on 18 tundi, on kõik see mis ületab 18 tundi, hageja seisukoha kohaselt ületunnitöö ja kostja oleks pidanud hagejale palga välja maksma pikapäevarühma, inglise keele ringi, ja asendustundide eest koefitsiendiga 1,5. Hageja leiab, et tal on õigus saada pikapäevarühma juhendamise tasu vastavalt seadusele mitte töölepingus kokkulepitule ehk siis ületunnitööna arvestatuna. Keskkooli direktori käskkirju, millega määrati kindlaks hageja pikapäevarühma tasu, peab hageja fabritseerituks, käskkirjade aluseks olevaid Jõelähtme valla volikogu määrusi aga valedeks.

Lk (17)

5.Oma nõudeid kostja vastu soovis hageja tõendada järgmiste dokumentaalsete tõenditega: poolte vahel 01.09.2009.a. sõlmitud töölepingu lisaga, töövõimetuslehega ja oma pangakonto väljavõttega. Kostja vastuväited ja põhjendused. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata.
6.Kostja vastuväidete kohaselt on hagejale makstud palka kooskõlas poolte vahel sõlmitud töölepingu ja Keskkooli direktori käskkirjadega, palka on makstud vastavalt tehtud tööle ning hagejal ei ole õigus kostjalt rohkem palka nõuda.
7.Kostja on seisukohal, et hageja väide nagu ta oleks teinud ületunnitööd on põhjendamatu. Hageja kui pedagoogi üldtööajanorm nädalas on 35 tundi. Hagejaga oli sõlmitud tööleping töötamiseks täiskohaga, s.o. 18 - 24 tundi nädalas. Õppetundidest üle jäänud tunnid täistööaja sees olidki mõeldud muude tööülesannete täitmiseks, s.o. õppetundide ettevalmistamiseks, hindeliste tööde parandamiseks jne. Hageja töölepingust nähtuvalt sisaldusid ringide juhendamise tunnid hagejal õppetundide koormuses, seega ei saanud need olla igal juhul hageja ületunnitööks nagu ta ekslikult väidab. Pikapäevarühma kasvataja töös leppisid pooled kokku täiendavalt. Samuti lepiti kokku selle eest määratud lisatasu. Eeltoodust tulenevalt ei ole hagejal õigus nõuda selle eest täiendavat kõrgendatud tasu ja tegemist ei ole ületunnitööga.
8.Kostja on seisukohal, et tulenevalt asjaolust, et hageja põhinõue on põhjendamatu, pole tal õigus nõuda ka viiviste väljamõistmist. Juhul kui kohus peaks siiski leidma, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud, tuleb viiviste väljamõistmisel kohaldada ITLS § 6 lg 1 sätestatud 4 kuulist tähtaega. Kuna viivisenõude aegumise tähtaja alguseks on päev, mil tööandja jättis töötajale palga maksmata ja hageja esitas oma nõude palga väljamõistmiseks esimest korda 25.08.2010.a. menetlusdokumendis septembri 2009 – jaanuar 2010 töötasu väljamaksmisega viivitamise eest, oli hageja viivisenõue selle esitamise ajaks aegunud ja kostja palub kohaldada hageja viivisenõude osas aegumist.
9.Kostja leiab, et hageja käitumine on lisaks kõigele eeltoodule ka vastuolus hea usu põhimõttega, sest hageja on muutnud kogu töövaidluse menetlemise aja pidevalt oma nõudeid kostja vastu ja nõuete aluseks olevaid asjaolusid. Sellist hageja käitumist ei saa pidada heauskseks.
10.Kostja on seisukohal, et hageja põhitasu nõue 2008.a. novembri ja detsembri eest aegunud, sest selle nõude esitas hageja kohtusse alles 02.02.2012.a. ning nimetatud nõude aegumisele kohaldub ITLS § 6 lg 3 sätestatu.
11.Oma vastuväiteid soovis kostja tõendada hagejale makstud töötasu andmetega, Keskkooli direktori käskkirjadega, millega määrati hagejale kuude lõikes pikapäevarühma juhendamise eest töötasu, samuti millega kehtestatu Keskkooli pedagoogide töötasustamise tarifikatsioonid erinevatel perioodidel, väljatrükid hageja isikukontodelt makstud palkade ja tehtud kinnipidamiste kohta, poolte vahel sõlmitud töölepingud koos kõikide lisadega, hageja tööaja arvestamise tabelid kogu vaidlusaluse perioodi kohta, tõendid, mis kinnitavad hagejale täiendava töötasu väljamaksmist ringide juhendamise eest.

Lk (17)

Hageja taotlusel esitas kostja kasvatusrühma päevikud ja ringide päevikud mida hageja juhendas vaidlusalusel perioodil. Kohtuotsuse põhjendused.

12.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte ütlused, uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ning hinnanud poolte poolt käesolevas vaidluses olevaid asjakohaseid tõendeid kogumis, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hageja töötab Jõelähtme vallas õpetaja ametikohal alates 01.09.2008.a., et tööleping on sõlmitud määramata ajaks ning pooled on kokku leppinud töölepingu p-s 1.1., et töölepingu tingimused vaadatakse üle 2 korda aastas, s.o. iga aasta septembris ja jaanuaris. Pooled vaidlevad selle üle kas kostja on hagejale välja maksnud kogu hageja poolt väljateenitud palga või on osa palka maksmata, kas hageja on teinud koolis õpetajana töötades ületunde ja tal on õigus saada töötasu seetõttu koefitsiendiga 1,5 ning kas kostja peab maksma hagejale viivist töötasu väljamaksmisega viivitamise aja eest. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei esitanud kohtusse hagi kostja poolt väidetavalt maksmata jäetud puhkusetasu väljamõistmiseks ja kohus ei ole nimetatut ka kohtuistungitel arutanud, jätab kohus tähelepanuta hageja kohtuvaidluse teesides märgitud puhkusetasu nõude summas 26.564.- krooni (t/l 170), sest kohtuvaidluses võib TsMS § 402 lg 2 kohaselt viidata üksnes asja sisulisel arutamisel esiletoodud asjaoludele ja kohtuistungil uuritud tõenditele.
13.Tulenevalt asjaolust, et hageja nõue saamatajäänud palga väljamõistmiseks hõlmab perioodi 2008.a. november kuni 2010.a. jaanuar, kuuluvad käesoleva vaidluse lahendamisel kohaldamisele TLS § 131 lg 2 kohaselt nii enne 1. juulit 2009.a. kehtinud Palgaseaduse (edaspidi PalS) § 2 lg 1, mille kohaselt on palk tasu, mida tööandja maksab töötajale töö eest vastavalt töölepingule või õigusaktile, samuti muudel õigusakti, kollektiiv- või töölepinguga ettenähtud juhtudel ning palk koosneb põhipalgast ja seaduses ettenähtud juhtudel makstavatest lisatasudest, preemiatest ja juurdemaksetest, sama seaduse § 14 lg 1, mille kohaselt ületunnitöö eest lisatasu maksmine või hüvitamine vaba aja andmisega määratakse kindlaks poolte kokkuleppel, kui ka alates 01.07.2009.a. kehtiva töölepingu seaduse sätted, mis kohustab tööandjat maksma töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal (TLS § 28 lg 2 p 2) ning sama seaduse § 44 lg 1 mis sätestab, et tööandja ja töötaja võivad kokku leppida, et töötaja kohustub tegema tööd üle kokkulepitud tööaja (ületunnitöö) ning ületunnitöö hüvitamisel rahas maksab tööandja töötajale 1,5-kordset töötasu. Nõuete aegumise üle otsustamisel juhindub kohus ka ITLS § 6 märgitust, milles reguleeritakse töövaidluses esitatud nõuete esitamise tähtaegasid.
14.Kohus võtab kõigepealt seisukoha kostja väite osas nagu oleks hageja palganõue 2008.a. novembri ja detsembrikuu eest aegunud, kuna need nõuded esitas hageja kohtule alles 02.02.2012.a. Kohus nõustub kostjaga, et tulenevalt sellest, et hageja on oma nõudeid kostja vastu muutnud läbivalt kogu töövaidluse aja, s.o. nii töövaidluse lahendamisel töövaidluskomisjonis kui ka kohtus, mistõttu on raske jälgida millal ja millises ulatuses hageja oma nõudeid ja seisukohti esitatud hagi osas muudab või esitab, tuleb siiski asuda seisukohale, et hageja on esitanud

Lk (17)

oma nõude vähemmakstud palga väljamõistmiseks 2008.a. novembri ja detsembri eest juba töövaidluskomisjonile 19.11.2010.a. (TVK t/l 130), sest juba sel nõuab hageja kostjalt saamata jäänud töötasu 98.594,95 krooni nagu ta ka kohtumenetluses on teinud. Kuna ITLS § 6 lg 3 järgi on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat, ei ole hageja palganõue kostja vastu töötasu väljamõistmiseks 2008.a. novembri ja detsembri eest aegunud.

15.Kohus asub seisukohale, et kohtuistungil uuritud tõenditega – poolte vahel sõlmitud töölepinguga ja selle lisadega (TVK t/l 26-33) on leidnud asja sisulisel arutamisel tõendamist, et hageja tööaja kestvus töötamise ajal on olnud läbivalt kogu töösuhte kehtimise aja 18 - 24 õppetundi nädalas, üldtööaeg aga 35 tundi nädalas. Kohus nõustub kostjaga, et õppetundidest üle jäänud tunnid täistööaja sees ongi mõeldud hageja muude tööülesannete täitmiseks, s.o. õppetundide ettevalmistamiseks, hindeliste tööde parandamiseks, klassijuhataja tundide ettevalmistamiseks jne., samas on kohus seisukohal, et kõik õppetunnid, mis ületavad hageja poolt antud normkoormust ehk 24 tundi nädalas, on hageja poolt tehtud ületunnid, mille eest on hagejal õigus saada ületunnitasu koefitsiendiga 1,5. Töölepingu p-s 4.1. on pooled kokku leppinud milline on töötaja palgamäär töö eest 1,0 ametikohal, töölepingu p-s 4.2 on kokku lepitud, et töötasu makstakse töötajale tegelikult tehtud töö eest vastavalt koormusnormile ning p-s 4.3 on kokku lepitud kui palju ja mille eest makstakse hagejale lisatasu ning kuidas see välja arvestatakse. Keskkooli direktori 28.11.2008 käskkirja nr 1-1/22 lisaga kinnitati hageja töötasu arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks 10.077.- krooni (TVK t/l 86), 02.03.2009.a. käskkirjaga nr 1-1-/36 alates 01.01.2009.a. 10.480.- krooni (TVK t/l 91) ning alates 01.09.2009.a. kehtestati pedagoogide palga alammääraks taaskord 10.077.- krooni (TVK t/l 96). Kohus on seisukohal, et nimetatud käskkirjad on Keskkooli direktor välja andnud Jõelähtme Vallavolikogu vastavate määruste alusel, kelle pädevusse kuulub oma valla territooriumil munitsipaalkoolide pedagoogide palkade alammäärade kinnitamine, millega on ümber lükatud hageja väide nagu oleks Keskkooli direktori käskkirjad fabritseeritud ja Jõelähtme vallavolikogu määrused valed.
16.Edasi kontrollib kohus kuude lõikes kas kostja on hagejale kogu hageja poolt väljateenitud palga välja maksnud või on midagi välja maksmata 16.1. November 2008.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2008.a. novembris järgmiselt: -

algõpetuse tundide andmise eest 8397,50 krooni inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2239,25 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1260.- krooni pikapäevarühma tasu 3611.- krooni asendustundide tasu 215,95 krooni

Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu (t/l 163-168), mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2008.a. novembrikuus 1679,50 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud november 2008 eest töötasu 17 243,30 krooni.

Lk (17)

Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2008.a. novembrikuus 60 (4 x 15) algõpetuse tundi (koormus kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 26), 16 (4 x 4) inglise keele tundi ( koormus kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 26), juhendanud 16 ringitundi, nendest 4 inglise keele ringi tundi (tõendab inglise keele 1 B 2008/2009 ringipäevik) ja 12 tundi (tõendab 1-4 klassi 2008/2009 ringipäevik), andnud 2 asendustundi (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126) ja juhendanud pikapäevrühma 43 tundi (tõendab I B kasvatusrühma päevik), on IP andnud kokku 2008.a. novembrikuus 137 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 2 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5 (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126), on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 39 töötunni eest (137 – 96 - 2). Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingust, milles on kokku lepitud, et töötasu makstakse vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule (lepingu p 4.2), et IP palgamääraks oli 2008.a. novembrikuus 10.077.- krooni ning, et tasu ainetundide andmise eest, samuti ringitöö tundide andmise eest ning klassi juhatamise eest on välja arvestatud kooskõlas töölepingus kokkulepituga, samuti, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2008.a. novembrikuus 3611.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2008.a. novembrikuus 39 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2008.a. pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 287,91 krooni} + {10.077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 39 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient)} = 4210,75 krooni, mis teeb kokku 4498,66 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 3611.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2008.a. novembrikuu eest täiendavat töötasu 887,66 krooni ehk 56,73 eurot. 16.2. Detsember 2008 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. jaanuaris järgmiselt: -

algõpetuse tundide andmise eest 8397,50 krooni inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2239,35 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1260.- krooni pikapäevarühma tasu 2771.- krooni asendustundide tasu 1079,70 krooni

Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu (t/l 163-168), mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2008.a. detsembrikuus 1679,50 krooni. Lisaks eelpooltoodule määrati hagejale Keskkooli direktori 11.12.2008 käskkirjaga nr 6-6/50 lisatasu kooli renoveerimisega seotud lisatööde eest summas 5366.- krooni.

Lk (17)

Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2008.a. detsembri eest töötasu 22.632,95 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2008.a. detsembrikuus 60 (4 x 15) algõpetuse tundi (kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 26), 16 (4 x 4) inglise keele tundi (kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 26), juhendanud 12 ringitundi, nendest 3 inglise keele ringi tundi (tõendab inglise keele 1 B 2008/2009 ringipäevik) ja 9 tundi (tõendab 1-4 klassi 2008/2009 ringipäevik), andnud 10 asendustundi (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126) ja juhendanud pikapäevrühma 33 tundi (tõendab I B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2008.a. detsembrikuus kokku 131 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 10 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5 (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126), on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 25 töötunni eest (131 – 96 - 10). Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2008.a. detsembrikuus 2771.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2008.a. detsembrikuus 25 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2008.a. pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 8 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 575,83 krooni} + {10.077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 25 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 2699,20 krooni, mis teeb kokku 3275,03 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2771.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2008.a. detsembrikuu eest täiendavat töötasu 504,03 krooni ehk 32,21 eurot. 16.3. Jaanuar 2009 Keskkooli direktori 02.03.2009 käskkirjaga nr 1-1/36 kinnitati hageja töötasu arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks alates 01.01.2009.a. 10.480.- krooni (TVK t/l 91). 12.03.2009 sõlmitud töölepingu lisa punkti 3.1 kohaselt oli hageja tööaja kestuseks 18-24 õppetundi nädalas (TVK t/l 30 pöördel). Töölepingu punkti 4.2 kohaselt oli antud perioodil hageja töötasu ainetundide andmisel 8733,33 krooni algõpetuse eest (15 tundi nädalas) ning 2328,89 krooni 4-6 klassi inglise keele tundide (4 tundi nädalas) eest. Lisaks lepiti kokku, et hageja annab inglise keele ringi ning ning saab selle eest töötasu 1746,67 krooni kuus. Tasu klassijuhatamise eest oli 1100 krooni kuus ning pikapäevarühma tundide eest tasutakse vastavalt tegelikult tehtud tööle (töölepingu p 4.3). Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. jaanuaris järgmiselt: -

algõpetuse tundide andmise eest 8733,33 krooni inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2328,89 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1260.- krooni pikapäevarühma tasu 4367.- krooni asendustundide tasu 320,80 krooni

Lk (17)

Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu (t/l 163-168), mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2009.a. jaanuarikuus 1746,67 krooni.

Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2009.a. jaanuari eest töötasu 18.596,69 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. jaanuarikuus 60 (4 x 15) algõpetuse tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), 16 (4 x 4) inglise keele tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), juhendanud 16 ringitundi, nendest 4 inglise keele ringi tundi (tõendab inglise keele 1 B 2008/2009 ringipäevik) ja 12 tundi (tõendab 1-4 klassi 2008/2009 ringipäevik), andnud 3 asendustundi (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126) ja juhendanud pikapäevrühma 52 tundi (tõendab I B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. jaanuarikuus kokku 147 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 3 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5 (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126), on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 48 töötunni eest (147 – 96 - 3). Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. jaanuarikuus 4367.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. jaanuarikuus 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. jaanuarikuus pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 285,17 krooni} + {10.480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 48 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 5133,06 krooni, mis teeb kokku 5418,23 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4367.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2009.a. jaanuarikuu eest täiendavat töötasu 1051,23 krooni ehk 67,19 eurot. 16.4. Veebruar 2009.a. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. veebruaris järgmiselt: -

algõpetuse tundide andmise eest 8733,33 krooni inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2328,89 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1260.- krooni pikapäevarühma tasu 4367.- krooni asendustundide tasu 354,60 krooni

Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu (t/l 163-168), mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2009.a. veebruarikuus 1746,67 krooni.

Lk (17)

Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2009.a. veebruari eest töötasu 18.630,49 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. veebruaris 60 (4 x 15) algõpetuse tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), 16 (4 x 4) inglise keele tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), juhendanud 18 ringitundi, nendest 4 inglise keele ringi tundi (tõendab inglise keele 1 B 2008/2009 ringipäevik) ja 14 tundi (tõendab 1-4 klassi 2008/2009 ringipäevik), andnud 3 asendustundi (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126) ja juhendanud pikapäevrühma 50 tundi (tõendab I B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. veebruarikuus kokku 147 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 3 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5 (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126), on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 48 töötunni eest (147 – 96 - 3). Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. veebruarikuus 4367.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. veebruarikuus 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. veebruarikuus pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 285,17 krooni} + {10.480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 48 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 5133,06 krooni, mis teeb kokku 5418,23 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4367.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2009.a. veebruarikuu eest täiendavat töötasu 1051,23 krooni ehk 67,19 eurot. 16.5. Märts 2009 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. märtsis järgmiselt: -

algõpetuse tundide andmise eest 8733,33 krooni inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2328,89 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1260.- krooni pikapäevarühma tasu 3668.- krooni asendustundide tasu 102,10 krooni

Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu (t/l 163-168), mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2009.a. märtsis 1746,67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2009.a. märtsi eest töötasu 17.678,99 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. märtsis 60 (4 x 15) algõpetuse tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), 16 (4 x 4) inglise keele tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), juhendanud 14

Lk (17)

ringitundi, nendest 3 inglise keele ringi tundi (tõendab inglise keele 1 B 2008/2009 ringipäevik) ja 11 tundi (tõendab 1-4 klassi 2008/2009 ringipäevik), andnud 1 asendustunni (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126) ja juhendanud pikapäevrühma 42 tundi (tõendab I B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. märtsikuus kokku 133 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 1 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5 (tõendab tööaja arvestamise tabel t/l 126), on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 36 töötunni eest (133 – 96 - 1). Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. märtsikuus 3668.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. veebruarikuus 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. märtsis pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 6 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 408,31 krooni} + {10.480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 36 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 3674,81 krooni, mis teeb kokku 4083,12 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 3668.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2009.a. märtsikuu eest täiendavat töötasu 415,12 krooni ehk 26,53 eurot. 16.6 Aprill 2009 Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. aprillis järgmiselt: -

algõpetuse tundide andmise eest 8733,33 krooni inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2328,89 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1260.- krooni pikapäevarühma tasu 4454.- krooni

Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu (t/l 163-168), mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2009.a. märtsis 1746,67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2009.a. aprilli eest töötasu 18.362,89 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. aprillis 60 (4 x 15) algõpetuse tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), 16 (4 x 4) inglise keele tundi (vaidlus puudub, kokku lepitud töölepingus, TVK t/l 29 pöördel), juhendanud 16 ringitundi, nendest 5 inglise keele ringi tundi (tõendab inglise keele 1 B 2008/2009 ringipäevik) ja 11 tundi (tõendab 1-4 klassi 2008/2009 ringipäevik) ja juhendanud pikapäevrühma 51 tundi (tõendab I B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. aprillis kokku 143 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 47 töötunni eest (143-96).

Lk (17) 10

Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. aprillis 4454.krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. veebruarikuus 47 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. märtsis pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 272,20 krooni} + {10.480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 47 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 4797,66 krooni, mis teeb kokku 5069,86 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4454.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2009.a. aprillikuu eest täiendavat töötasu 615,86 krooni ehk 39,36 eurot. 16.7. Mai 2009 Kohus on seisukohal, et hageja väited nagu ta oleks olnud 2009.a. mais 2 nädalat puhkusel on tõendamata ja paljasõnalised. Ka kostja poolt esitatud hageja 2009.a. maikuu isikukonto väljavõte kinnitab, et hagejale on makstud palka 2009.a. maikuus terve kuu eest (TVK t/l 47). Nii on makstud hagejale palka 2009.a. mais -

algõpetuse tundide andmise eest 8733,33 krooni inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2328,89 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1746,67 krooni koos täiendavalt makstud summaga (t/l 163168)

Tasu pikapäevarühma tundide andmise eest ja asendustundide andmise eest ei makstud, sest hageja nimetatud tunde 2009.a. maikuus ei andnud. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2009.a. maikuu eest töötasu 13.908,89 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. mais oma töölepingus kokkulepitud algõpetuse tunnid 15 tundi nädalas ehk 60 tundi kuus, 4 inglise keele tundi nädalas ehk 16 tundi kuus (TVK t/l 29 pöördel) ja juhendanud 3 inglise keele ringi tundi (tõendab inglise keele 1 B 2008/2009 ringipäevik), ei ole hageja 2009.a. mais ületunde teinud, sest tema õppetundide normkoormus kuus oli 96 tundi (4 x 24). Eeltoodust tulenevalt on kogu palk hagejale 2009.a. maikuu eest välja makstud ja hagejal puudub õigus saada ületunnitöö eest täiendavat tasu. 16.8. Juuni- august 2009.a. Hageja ei töötanud 2009.a. juunis, juulis ja augustis, vaid oli nendel kuudel kas puhkusel või haige nagu on märgitud tööaja arvestamise tabelis (t/l 127). Nimetatust tingituna ei pidanud kostja maksma hagejale nende kuude eest töötasu.

Lk (17) 11

Hageja oli õigustatud saama puhkusetasu juuni, juuli ja augustikuu eest, mille kostja maksiski hagejale välja, kokku summas 33 808,80 krooni (TVK t/l 48-50). Kuna hageja haigestus puhkuse ajal kahel korral (08.06.2009-28.06.2009 ning 04.07-14.08.2009) kokku 46 kalendripäevaks, millest 2 olid riigipühad, mis on puhkuse kasutamist takistav asjaolu nii kuni 30.06.2009.a. kehtinud Puhkuseseaduse § 17 lg p 1 kui ka alates 01.07.2009.a. kehtiva TLS § 69 lg 6 kohaselt, ja hagejal tekkis haiguspäevade ulatuses puhkuse nõudeõigus kostja vastu, samas aga tekkis kostjal puhkusetasu ettemaks hagejale 44 päeva ulatuses ehk kokku summas 26 564,05 krooni (esimesest töövõimetuse perioodist 19 päeva kasutamata puhkuse eest 16 904,40 : 28 x 19 = 11 470,85 krooni ja teisest töövõimetuse perioodist 25 päeva eest 16 904,4 : 28 x 25 = 15 093,20 krooni), mille kostja oli õigustatud TLS § 78 lg 3 kohaselt tasaarvestama ehk hageja töötasust kinni pidama ilma hageja nõusolekuta, käitus kostja õiguspäraselt pidades 2009.a. augustis, septembris, oktoobris, novembris igakuiselt hageja töötasust kinni 5000 krooni, 2009.a. detsembris 3000 krooni ning 2010.a. jaanuaris 3564,05 krooni, kokku 26 564,05 krooni. Hageja väide nagu saaks puhkusetasu ettemaksu kinni pidada alles töölepingu lõpetamisel ei ole kooskõlas kehtiva töölepingu seadusega. 16.9. September 2009.a. Keskkooli direktori 30.09.2009 käskkirjaga nr 1-1/3 kinnitati hageja töötasu arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks alates 01.09.2009.a. 10.077.- krooni (TVK t/l 96). 20.10.2009.a. sõlmitud töölepingu lisa punkti 3.1 kohaselt oli hageja tööaja kestvuseks 18 - 24 õppetundi nädalas (TVK t/l 27 pöördel). Töölepingu punkti 4.2 kohaselt oli antud perioodil hageja töötasu ainetundide andmisel 7677,71 krooni algõpetuse eest (16 tundi nädalas), 959,71 krooni 1-3 klassi inglise keele tundide eest (2 tundi nädalas) ning 1439,57 krooni parandusõppe tundide eest (3 tundi nädalas). Lisaks lepiti kokku, et hageja annab tasuga 1259,63 krooni kuus, tasu klassijuhatamise eest oli 1100.- krooni kuus ning pikapäevarühma tundide eest pidi tööandja tasuma hagejale vastavalt tegelikult tehtud tööle. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. septembris järgmiselt: -

algõpetuse tundide andmise eest 7677,71 krooni inglise keele tundide eest 1-3 klassi õpilastele 959,71 krooni parandusõppe tundide eest 1439,57 krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1259,63 krooni pikapäevarühma tasu 4367.- krooni

Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu (t/l 163-168), mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2009.a. märtsis 1746,67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud 2009.a. septembri eest töötasu 16.803.62 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 5000.- krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. septembris 92 ainetundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120), juhendanud 13 ringitundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120) ja andnud 52 pikapäevrühma tundi (tõendab II B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. septembris kokku 157 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks 2009.a. septembris 109

Lk (17) 12

õppetundi (t/l 120). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 48 töötunni eest (157-109). Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. septembris 4367.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. septembris 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. septembris pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.077 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus /22 x 7/) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 261,74 krooni} + {10.077 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 44 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 4318,71 krooni, mis teeb kokku 4580.45 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4367.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2009.a. septembrikuu eest täiendavat töötasu 213,45 krooni ehk 13,64 eurot. 16.10. Oktoober 2009 Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli 24.10 kuni 01.11.2009 puhkusel, talle arvestati puhkusetasu 4732,8 krooni ning, et ta töötas 2009.a. oktoobrikuus 17 tööpäeva, kuigi tööaja arvestamise tabel hageja puhkusel viibimist ei näita.. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. oktoobrikuus proportsionaalselt tööl oldud päevadele järgmiselt: -

ainetundide andmise eest 7786,75 krooni klassijuhataja tasu 850.- krooni ringide juhendamise tasu 973,35 krooni pikapäevarühma tasu 3191- krooni

Seega kokku on hagejale arvestatud 2009.a. oktoobri eest töötasu + puhkusetasu 17.533,90 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 5000.- krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. oktoobris tegelikult 71 ainetundi arvestusega, et hageja oli 24.10.- 01.11.2009.a. puhkusel (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120), juhendanud 10 ringitundi perioodil 01.10.2009.a. – 23.10.2009.a. (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120) ja andnud 38 pikapäevrühma tundi (tõendab II B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. oktoobris kokku 119 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks 2009.a. oktoobris 80 (3 x 24 + 8) õppetundi (t/l 120) arvestusega, et kuu viimasel nädalal oli hageja puhkusel. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 39 töötunni eest (119-80). Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. oktoobris 3191.krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. oktoobris 39 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. oktoobris pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt:

Lk (17) 13

{7786,75 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötaud päevade arvule) : 119 (täistööaeg kuus /17 x 7/) x 39 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 3827,94 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 3191.- krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2009.a. oktoobrikuu eest täiendavat töötasu 636,94 krooni ehk 40,71 eurot. 16.11. November 2009.a. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja oli 2009.a. novembrikuus 1 päeva puhkusel ja sai selle eest puhkusetasu 591,65 krooni, kuigi tööaja arvestamise tabel hageja puhkuselviibimist ei näita. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. novembrikuus proportsionaalselt tööl oldud päevadele järgmiselt: -

ainetundide andmise eest 8726,10 krooni (hageja ei andnud parandusõpetuse tunde) klassijuhataja tasu 1047,60 krooni ringide juhendamise tasu 1199,60 krooni pikapäevarühma tasu 2687,20 krooni

Seega kokku on hagejale arvestatud 2009.a. novembri eest töötasu + puhkusetasu 14.252,15 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 5000.- krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. novembris 72 ainetundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120), juhendanud 12 ringitundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120) ja andnud 32 pikapäevrühma tundi (tõendab II B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. novembris kokku 116 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks 2009.a. novembris 100 (4 x 24 + 4) õppetundi (t/l 120). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 16 töötunni eest (116-96). Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. novembris 2687,20 krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. novembris 16 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. novembris pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {8726,10 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötatud päevade arvule) : 140 (täistööaeg kuus /20 x 7/) x 16 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 997,27 krooni} + {8726,10 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötatud päevade arvule) : 140 (täistööaeg kuus) x 16 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 1495,90 krooni, mis teeb kokku 2493,17 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2687,20 krooni, on kostja maksnud hagejale välja kogu 2009.a. novembrikuu palga ja puudub alus täiendava töötasu väljamõistmiseks. 16.12. Detsember 2009.a.

Lk (17) 14

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja viibis puhkusel 28.12. kuni 02.01.2010.a., mille eest tasuti talle detsembris puhkusetasu 2110,60 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hagejale on makstud töötasu 2009.a. detsembrikuus proportsionaalselt tööl oldud päevadele järgmiselt: -

ainetundide andmise eest 9871,35 krooni (hageja andis 6 parandusõpetuse tundi) klassijuhataja tasu 890,50 krooni ringide juhendamise tasu 1019,70 krooni pikapäevarühma tasu 2939.- krooni

Seega kokku on hagejale arvestatud 2009.a. detsembri eest töötasu + puhkusetasu 16.831,15 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 3000.- krooni. Lisaks eeltoodule on kostja oma eksimuse ringijuhendaja täistööaja kestvuse algse ebaõige arvestamise osas parandanud ning tasunud hagejale täiendavalt perioodi september 2009 kuni detsember 2009 eest summa 458 krooni (t/l 163-168). Kokku on hagejale arvestatud töötasu 2009.a. detsembrikuu eest 16.831,15 krooni, millest on maha arvestatud 3000.- krooni puhkuseraha ettemaksu. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009.a. detsembris 82 ainetundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120), juhendanud 10 ringitundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120) ja andnud 35,5 pikapäevrühma tundi (tõendab II B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2009.a. novembris kokku 127,5 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks 2009.a. detsembris 82 (2 x 24 + 19 + 15) õppetundi (t/l 120). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 45,5 töötunni eest (127,5-82) ehk siis kõigi ringijuhina antud tundide eest ja pikapäevarühma juhina antud töötundide eest. Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009.a. detsembris 2939.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. novembris 45,5 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2009.a. detsembris ringijuhi töö eest ja pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {9871,35 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötatud päevade arvule) : 119 (täistööaeg kuus /17 x 7/) x 45,5 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 5661,51 krooni Kuna kostja on tasunud hagejale ringijuhtimise tasu 1134,20 (1019,70 + 1⁄4 458-st) ja pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2939.- krooni, mis teeb kokku 4073,20 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt ületunnitasu 2009.a. detsembrikuu eest 1588,31 krooni ehk 101,51 eurot. 16.13. Jaanuar 2010 Keskkooli direktori 29.01.2010 käskkirjaga nr 6-6/58 kinnitati hageja tööaja- ning töötasutabel. arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks 10.077.- krooni.

Lk (17) 15

Hageja viibis kuni 02.01.2010 puhkusel, mille eest arvestati talle jaanuaris puhkusetasu 527,75 krooni. Poolte vahel puudub vaidlus ka selles, et hagejale on makstud töötasu 2010.a. jaanuarikuus proportsionaalselt tööl oldud päevadele järgmiselt: -

ainetundide andmise eest 10.077.- krooni klassijuhataja tasu 1100.- krooni ringide juhendamise tasu 1259,60 krooni + täiendavalt makstud 114,50 krooni pikapäevarühma tasu 2771.- krooni

Seega kokku on hagejale arvestatud 2010.a. detsembri eest töötasu + puhkusetasu 15.849,85 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 3564,05 krooni. Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2010.a. jaanuaris 84 ainetundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120), juhendanud 12 ringitundi (tõendab tööaja arvestuse tabel t/l 120) ja andnud 33 pikapäevrühma tundi (tõendab II B kasvatusrühma päevik), on IP andnud 2010.a. jaanuaris kokku 129 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks 2010.a. jaanuaris detsembris 96 (4 x 24) õppetundi (t/l 120). Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 33 töötunni eest (129-96) ehk siis kõigi pikapäevarühma juhina antud töötundide eest. Arvestades kohtuotsuse p-s 16.1. märgitud kohtu seisukohti ning seda, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2010.a. detsembris 2771.- krooni, kuid kohus asus kohtuotsuse eelmises lõigus seisukohale, et hageja tegi 2009.a. novembris 33 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2010.a. jaanuaris ringijuhi pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10.077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg) x 33 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 3562,93 krooni Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2771.- krooni, , kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt ületunnitasu 2010.a. jaanuarikuu eest 791,93 (3562,93-2771) krooni ehk 50,61 eurot. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavat töötasu 495,68 eurot.

17.Hageja poolt esitatud viivisenõude osas nõustub kohus kostjaga, et tulenevalt ITLS § 6 lg 1 sätestatust kohaldub hageja poolt esitatud viivisenõudele neljakuuline hagi esitamise tähtaeg. Vastavalt TsÜS § 147 lõikes 1 sätestatule algab aegumistähtaeg kulgema nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Sama sätte lõige 2 täpsustab, et nõue muutub sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist, käesoleval juhul on see iga kuu vastav palgapäev. Tulenevalt asjaolust, et hageja on esitanud viivisenõude esmakordselt kostja vastu 25.08.2010.a. töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendis (TVK t/l 141) ja hageja

Lk (17) 16

nõuab viivist töötasu väljamaksmisega viivitamise aja eest perioodil 2008.a. novembrist kuni 2010.a. jaanuarini, kusjuures hageja viimase kuu hagetav palganõue muutus sissenõutavaks 10.02.2010.a. (jaanuarikuu palgapäev), on kostja vastu esitatud viivisenõue aegunud, sest hagi esitamise ajaks oli möödunud viivisenõude esitamise 4-kuuline tähtaeg. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus hageja nõude kostja vastu viiviste väljamõistmiseks täielikult rahuldamata. Menetluskulude jaotamine.

18.Tulenevalt asjaolust, et hageja oli hagi esitamisel RLS §-s 22 lg 1 p 1 kohaselt riigilõivu tasumisest vabastatud, ei ole käesolevas asjas kohtukulusid. Kuna pooltel olid aga kohtumenetluses esindajad, ja kohus rahuldab hagi ca 7 % ulatuses, jäävad hageja menetluskulud TsMS § 163 lg 1 kohaselt 93 % ulatuses tema enda kanda ja 7 % ulatuses kostja kanda, kostja menetluskulud aga 7 % ulatuses kostja enda kanda ja 93 % ulatuses hageja kanda. Tsiviilasja hinna määramine.
19.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa ja § 133 lg 1 sätestatust, mille kohaselt arvutatakse hagihinda põhinõude järgi. Kuna hageja põhinõudeks kostja vastu 6815,32 eurot, ongi see käesoleva tsiviilasja hinnaks.

Kohtunik:

Lk (17) 17

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 03.06.20262-22-3119/41Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 27.05.20262-24-5024/35Harju Maakohus Tallinna kohtumaja