5.Otsuse peale (välja arvatud resolutsiooni punkt 4) võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Selgitused
Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest. Hagi asjaolud
1.13.01.2011 esitas I P hagi Harju Maakohtusse töövaidlusasja nr 9.4-2/1289-10 hagimenetluse korras läbi vaatamiseks. Hageja palus Jõelähtme Vallalt välja mõista saamata jäänud töötasu 6815.32 eurot koos viivisega 513.95 eurot ja vastavalt alates 14.12.2010 8% aastas kuni nõude kohase täitmiseni.
2.I P töötas Jõelähtme vallas Loo Keskkoolis õpetaja ametikohal alates 01.09.2008. Vastavalt töölepingu punktis 1.1 kokkulepitule vaadatakse töölepingu tingimused üle 2 korda aastas, see on iga aasta septembris ja jaanuaris. 01.04.2010 esitas I P Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjonile avalduse, milles palus tööandjalt välja mõista saamata jäänud töötasu ja puhkusetasu perioodil 01.06.2009 – 28.02.2010 vastavalt 46 000 krooni ja 26 000 krooni. Tööinspektsiooni Põhja Inspektsiooni töövaidluskomisjon jättis otsusega nr 9.4-2/1289-10 avalduse rahuldamata.
3.Hageja leidis, et kostja on talle vähem maksnud tasu pikapäevarühma, inglise keele ringi ja loovusringi juhendamise eest ning asendustundide eest. Kuna õpetaja normkoormus nädalas on 18 tundi, on kõik see, mis ületab 18 tundi, ületunnitöö ja kostja oleks pidanud hagejale palga välja maksma koefitsiendiga 1,5. Hageja leidis, et tal on õigus saada pikapäevarühma juhendamise tasu vastavalt seadusele ületunnitööna arvestatuna, mitte vastavalt töölepingus kokkulepitule. Loo Keskkooli direktori käskkirjad, millega määrati kindlaks hageja pikapäevarühma tasu, on fabritseeritud. Käskkirjade aluseks olevad Jõelähtme valla volikogu määrused on valed. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnista. Hagejale maksti palka kooskõlas töölepingu ja Loo Keskkooli direktori käskkirjadega vastavalt tehtud tööle. Hageja väide, nagu ta oleks teinud ületunnitööd, on põhjendamatu.
5.Hageja kui pedagoogi üldtööajanorm nädalas on 35 tundi. Tööleping oli sõlmitud töötamiseks täiskohaga, see on 18 - 24 tundi nädalas. Õppetundidest üle jäänud tunnid täistööaja sees olidki mõeldud muude tööülesannete täitmiseks (õppetundide ettevalmistamiseks, hindeliste tööde parandamiseks jne). Töölepingust nähtuvalt sisaldusid ringide juhendamise tunnid õppetundide koormuses. Seega ei saanud need olla
ületunnitööks. Pikapäevarühma kasvataja töös leppisid pooled kokku täiendavalt. Samuti lepiti kokku selle eest määratud lisatasu.
6.Tulenevalt asjaolust, et hageja põhinõue on põhjendamatu, ei ole tal õigus nõuda ka viivist. Juhul kui kohus peaks siiski leidma, et hageja nõue on osaliselt põhjendatud, tuleb viivise väljamõistmisel kohaldada individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse (ITLS) § 6 lõikes 1 sätestatud 4-kuulist tähtaega. Kuna viivise nõude aegumise tähtaja alguseks on päev, mil tööandja jättis töötajale palga maksmata ja hageja esitas oma nõude palga väljamõistmiseks esimest korda 25.08.2010 menetlusdokumendis perioodi septembrist 2009 kuni jaanuarini 2010 töötasu väljamaksmisega viivitamise alusel, oli viivise nõue esitamise ajaks aegunud.
7.Hageja põhitasu nõue 2008. aasta novembri ja detsembri eest on aegunud, sest selle nõude esitas hageja kohtusse alles 02.02.2012 ning aegumisele kohaldub ITLS § 6 lõikes 3 sätestatu. Esimese astme kohtu otsus
8.29.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 495.68 eurot vähemmakstud töötasu. Hageja menetluskuludest jättis kohus 93% tema enda ja 7% kostja kanda ning kostja menetluskuludest 7% kostja ja 93% hageja kanda.
9.Pooled vaidlesid selle üle, kas kostja on hagejale välja maksnud kogu hageja poolt väljateenitud palga või on osa palka maksmata, kas hageja on teinud koolis õpetajana töötades ületunde ja tal on õigus saada töötasu seetõttu koefitsiendiga 1,5 ning kas kostja peab maksma hagejale viivist töötasu väljamaksmisega viivitatud aja eest. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei esitanud kohtusse hagi kostja poolt väidetavalt maksmata jäetud puhkusetasu väljamõistmiseks ja seda nõuet ei ole kohtuistungitel arutanud, jättis kohus tähelepanuta hageja kohtuvaidluse teesides märgitud puhkusetasu nõude.
10.Hageja esitas nõude vähemmakstud palga väljamõistmiseks 2008. aasta novembri- ja detsembrikuude eest töövaidluskomisjonile 19.11.2010, sest juba sel ajal nõudis hageja kostjalt saamata jäänud töötasu 98 594.95 krooni, nagu ta ka kohtumenetluses on teinud. Kuna ITLS § 6 lõike 3 järgi on töötasu nõude esitamise tähtaeg kolm aastat, leidis kohus, et hageja palganõue kostja vastu töötasu väljamõistmiseks 2008. aasta novembri- ja detsembrikuude eest ei ole aegunud.
11.Kohus leidis, et hageja tööaja kestvus Loo Keskkoolis töötamise ajal on olnud läbivalt töösuhte kehtimise ajal 18 - 24 õppetundi nädalas, üldtööaeg aga 35 tundi nädalas. Kohus nõustus kostjaga, et õppetundidest üle jäänud tunnid täistööaja sees olidki mõeldud hageja muude tööülesannete täitmiseks, samas kõik õppetunnid, mis ületavad hageja poolt antud normkoormust ehk 24 tundi nädalas, on ületunnid, mille eest on hagejal õigus saada ületunnitasu koefitsiendiga 1,5. Töölepingu punktis 4.1 on pooled kokku leppinud, milline on töötaja palgamäär töö eest 1,0 ametikohal. Töölepingu punktis 4.2 on kokku lepitud, et töötasu makstakse töötajale tegelikult tehtud töö eest vastavalt koormusnormile ning punktis 4.3 on kokku lepitud kui palju ja mille eest makstakse lisatasu ning kuidas see välja arvestatakse. Loo Keskkooli direktori 28.11.2008 käskkirja nr 1-1/22 lisaga kinnitati hageja töötasu arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks 10 077 krooni, 02.03.2009 käskkirjaga nr 1-1-/36 alates 01.01.2009 10 480 krooni ning alates 01.09.2009 kehtestati pedagoogide palga alammääraks Loo Keskkoolis taas 10 077 krooni. Käskkirjad on Loo Keskkooli direktor välja andnud Jõelähtme Vallavolikogu vastavate määruste alusel, mille pädevusse kuulub oma valla territooriumil munitsipaalkoolide pedagoogide palkade
alammäärade kinnitamine. Sellega on ümber lükatud hageja väited, nagu oleks Loo Keskkooli direktori käskkirjad fabritseeritud ja Jõelähtme Vallavolikogu määrused valed.
12.Kohus kontrollis kuude lõikes, kas kostja on kogu hageja poolt välja teenitud palga välja maksnud. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2008. aasta novembris järgmiselt: algõpetuse tundide andmise eest 8397.50 krooni, inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2239.25 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1260 krooni, pikapäevarühma tasu 3611 krooni, asendustundide tasu 215.95 krooni. Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu, mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 1679.50 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud töötasu 17 243.30 krooni.
13.Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2008. aasta novembrikuus 60 (4 x 15) algõpetuse tundi, 16 (4 x 4) inglise keele tundi, juhendanud 16 ringitundi, nendest 4 inglise keele ringitundi ja 12 loovusringi tundi, andnud 2 asendustundi ja juhendanud pikapäevarühma 43 tundi, on kokku olnud 137 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli hageja maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 2 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5 (tõendab tööaja arvestamise tabel), on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 39 töötunni eest (137 – 96 2).
14.Tulenevalt poolte vahel sõlmitud töölepingust, milles on kokku lepitud, et töötasu makstakse vastavalt tegelikult tehtud töötundide arvule (lepingu punkt 4.2), et I Pi palgamääraks oli 2008. aasta novembrikuus 10 077 krooni ning et tasu ainetundide andmise eest, samuti ringitöö tundide andmise eest ning klassi juhatamise eest on välja arvestatud kooskõlas töölepingus kokkulepituga, samuti, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2008. aasta novembrikuus 3611 krooni, kuid hageja tegi 39 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 287.91 krooni} + {10 077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 39 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient)} = 4210.75 krooni, mis teeb kokku 4498.66 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 3611 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 2008. aasta novembrikuu eest täiendavat töötasu 887.66 krooni ehk 56.73 eurot.
15.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009. aasta jaanuaris järgmiselt: algõpetuse tundide andmise eest 8397.50 krooni , inglise keele tundide eest 4.6. klassi õpilastele 2239.35 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1260 krooni, pikapäevarühma tasu 2771 krooni ja asendustundide tasu 1079.70 krooni Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu, mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2008. aaasta detsembris 1679.50 krooni. Lisaks eelpool toodule määrati hagejale Loo Keskkooli direktori 11.12.2008 käskkirjaga nr 6-6/50 lisatasu kooli renoveerimisega seotud lisatööde eest 5366 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2008. aasta detsembri eest 22 632.95 krooni.
16.Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud detsembris 60 (4 x 15) algõpetuse tundi, 16 (4 x 4) inglise keele tundi, juhendanud 12 ringitundi, nendest 3 inglise keele ringitundi ja 9 loovusringi tundi, andnud 10 asendustundi ja juhendanud pikapäevrühma 33 tundi, on I P andnud kokku 131 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 10
asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5 (tööaja arvestamise tabel), on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 25 töötunni eest (131 – 96 - 10).
17.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2008. aasta detsembris 2771 krooni, kuid hageja tegi detsembris 25 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 8 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 575.83 krooni} + {10 077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg kuus) x 25 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 2699.20 krooni, mis teeb kokku 3275.03 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2771 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2008. aasta detsembrikuu eest täiendavat töötasu 504.03 krooni ehk 32.21 eurot.
18.Loo Keskkooli direktori 02.03.2009 käskkirjaga nr 1-1/36 kinnitati hageja töötasu arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks 01.01.2009 alates 10 480 krooni. 12.03.2009 sõlmitud töölepingu lisa p 3.1 kohaselt oli hageja tööaja kestuseks 18-24 õppetundi nädalas. Töölepingu p 4.2 kohaselt oli antud perioodil hageja töötasu ainetundide andmisel 8733.33 krooni algõpetuse eest (15 tundi nädalas) ning 2328.89 krooni 4-6 klassi inglise keele tundide (4 tundi nädalas) eest. Lisaks lepiti kokku, et hageja annab inglise keele ringi ning loovusringi ning saab selle eest töötasu 174.67 krooni kuus. Tasu klassijuhatamise eest oli 1100 krooni kuus ning pikapäevarühma tundide eest tasutakse vastavalt tegelikult tehtud tööle (töölepingu p 4.3)
19.Poolte vahel puudus vaidlus, et hagejale on makstud töötasu 2009. aasta jaanuaris järgmiselt: algõpetuse tundide andmise eest 8733.33 krooni, inglise keele tundide eest 4.6. klassi õpilastele 2328.89 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1260 krooni pikapäevarühma tasu 4367 krooni, asendustundide tasu 320.80 krooni Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu, mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 1746.67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud jaanuari eest töötasu 18 596.69 krooni.
20.Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud 2009. aasta jaanuarikuus 60 (4 x 15) algõpetuse tundi, 16 (4 x 4) inglise keele tundi, juhendanud 16 ringitundi, nendest 4 inglise keele ringitundi ja 12 loovusringitundi, andnud 3 asendustundi ja juhendanud pikapäevrühma 52 tundi, on I P andnud jaanuarikuus kokku 147 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 3 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5, on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 48 töötunni eest (147 – 96 - 3).
21.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009. aasta jaanuarikuus 4367 krooni, kuid hageja tegi jaanuaris 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada jaanuari pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 285.17 krooni} + {10 480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 48 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 5133.06 krooni, mis teeb kokku 5418.23 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4367 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele jaanuarikuu eest täiendavat töötasu 1051.23 krooni ehk 67.19 eurot.
22.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009. aasta veebruaris järgmiselt: algõpetuse tundide andmise eest 8733.33 krooni , inglise keele tundide eest 4.6. klassi õpilastele 2328.89 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise
tasu 1260 krooni, pikapäevarühma tasu 4367 krooni, asendustundide tasu 354.60 krooni. Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu, mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest veebruaris 1746.67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud veebruari eest töötasu 18 630.49 krooni.
23.Arvestades asjaoluga, et hageja andis 2009. aasta veebruaris 60 (4 x 15) algõpetuse tundi, 16 (4 x 4) inglise keele tundi, juhendas 18 ringitundi, nendest 4 inglise keele ringitundi ja 14 loovusringi tundi, andis 3 asendustundi ja juhendas pikapäevrühma 50 tundi, on I P andnud veebruaris kokku 147 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 3 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5, on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 48 töötunni eest (147 – 96 - 3).
24.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu veebruarikuus 4367 krooni, kuid hageja tegi veebruaris 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 285.17 krooni} + {10 480 (astmepalk) : 147 (täistööaeg kuus) x 48 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 5133.06 krooni, mis teeb kokku 5418.23 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4367 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele veebruari eest täiendavat töötasu 1051.23 krooni ehk 67.19 eurot.
25.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale maksti töötasu 2009. aasta märtsis: algõpetuse tundide andmise eest 8733.33 krooni, inglise keele tundide eest 2328.89 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1260 krooni, pikapäevarühma tasu 3668 krooni, asendustundide tasu 102.10 krooni. Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu, mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 1746.67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud märtsi eest töötasu 17 678. 99 krooni.
26.Arvestades asjaoluga, et hageja on andnud märtsis 60 (4 x 15) algõpetuse tundi, 16 (4 x 4) inglise keele tundi, juhendanud 14 ringitundi, nendest 3 inglise keele ringitundi ja 11 loovusringi tundi, andnud 1 asendustunni ja juhendanud pikapäevrühma 42 tundi, on I P andnud märtsikuus kokku 133 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt oli tema maksimaalseks õppetundide arvuks kuus 96 tundi (4 x 24). Kuna kostja on arvestanud hagejale 1 asendustunni eest töötasu koefitsiendiga 1,5, on hagejal õigus saada ületunnitasu veel 36 töötunni eest (133 – 96 - 1).
27.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu märtsikuus 3668 krooni, kuid hageja tegi 2009. veebruarikuus 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada märtsis pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 6 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 408.31 krooni} + {10 480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 36 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 3674.81 krooni, mis teeb kokku 4083.12 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 3668 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele märtsikuu eest täiendavat töötasu 415.12 krooni ehk 26.53 eurot.
28.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009. aasta aprillis: algõpetuse tundide andmise eest 8733.33 krooni, inglise keele tundide eest 2328.89 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1260 krooni,
pikapäevarühma tasu 4454 krooni. Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu, mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 2009. aasta märtsis 1746.67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud 2009.a aprilli eest töötasu 18 362.89 krooni.
29.Arvestades asjaoluga, et hageja andis aprillis 60 (4 x 15) algõpetuse tundi, 16 (4 x 4) inglise keele tundi, juhendas 16 ringitundi, nendest 5 inglise keele ringitundi ja 11 loovusringi tundi ja juhendas pikapäevrühma 51 tundi, on I P andnud aprillis kokku 143 õppetundi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 47 töötunni eest (143-96).
30.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu aprillis 4454 krooni, kuid hageja tegi 2009. aasta veebruarikuus 47 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada märtsis pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 272.20 krooni} + {10 480 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 47 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 4797.66 krooni, mis teeb kokku 5069.86 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4454 krooni, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista aprillikuu eest täiendavat töötasu 615.86 krooni ehk 39.36 eurot.
31.Kohus leidis, et hageja väited, nagu ta oleks olnud 2009. aasta mais 2 nädalat puhkusel, on tõendamata ja paljasõnalised. Hageja maikuu isikukonto väljavõte kinnitab, et hagejale on makstud palka terve kuu eest - algõpetuse tundide andmise eest 8733.33 krooni, inglise keele tundide eest 4.-6. klassi õpilastele 2328.89 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1746.67 krooni koos täiendavalt makstud summaga. Tasu pikapäevarühma tundide andmise eest ja asendustundide andmise eest ei makstud, sest hageja nimetatud tunde maikuus ei andnud. Seega kokku on hagejale arvestatud ja tasutud maikuu eest töötasu 13 908.89 krooni. Arvestades, et hageja on andnud mais oma töölepingus kokkulepitud algõpetuse tunnid 15 tundi nädalas ehk 60 tundi kuus, 4 inglise keele tundi nädalas ehk 16 tundi kuus ja juhendanud 3 inglise keele ringi tundi, ei ole hageja mais ületunde teinud, sest tema õppetundide normkoormus kuus oli 96 tundi (4 x 24). Eeltoodust tulenevalt on kogu palk hagejale maikuu eest välja makstud ja hagejal puudub õigus saada ületunnitöö eest täiendavat tasu.
32.Hageja ei töötanud 2009. aasta juunis, juulis ja augustis, vaid oli nendel kuudel kas puhkusel või haige, nagu on märgitud tööaja arvestamise tabelis. Nimetatust tingituna ei pidanud kostja maksma hagejale nende kuude eest töötasu. Hageja oli õigustatud saama puhkusetasu, mille kostja maksis välja, kokku 33 808.80 krooni. Kuna hageja haigestus puhkuse ajal kahel korral (08.-28.06.2009 ning 04.07-14.08.2009), kokku 46 kalendripäevaks, millest 2 olid riigipühad, mis on puhkuse kasutamist takistav asjaolu, ja hagejal tekkis haiguspäevade ulatuses puhkuse nõudeõigus kostja vastu, samas aga tekkis kostjal puhkusetasu ettemaks hagejale 44 päeva ulatuses ehk kokku 26 564.05 krooni (esimesest töövõimetuse perioodist 19 päeva kasutamata puhkuse eest 16 904.40 : 28 x 19 = 11 470.85 krooni ja teisest töövõimetuse perioodist 25 päeva eest 16 904.40 : 28 x 25 = 15 093.20 krooni), mille kostja oli õigustatud töölepinguseaduse (TLS) § 78 lõike 3 kohaselt tasaarvestama ehk hageja töötasust kinni pidama ilma hageja nõusolekuta, käitus kostja õiguspäraselt, pidades augustis, septembris, oktoobris, novembris igakuiselt hageja töötasust kinni 5000 krooni, detsembris 3000 krooni ning 2010. aasta jaanuaris 3564.05 krooni, kokku 26 564.05 krooni. Hageja väide, nagu saaks puhkusetasu ettemaksu kinni pidada alles töölepingu lõpetamisel, ei ole kooskõlas kehtiva TLS-ga.
33.Loo Keskkooli direktori 30.09.2009 käskkirjaga nr 1-1/3 kinnitati hageja töötasu arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks 01.09.2009 alates 10 077 krooni. 20.10.2009 sõlmitud töölepingu lisa punkti 3.1 kohaselt oli hageja tööaja kestvuseks 18 - 24 õppetundi nädalas. Töölepingu punkti 4.2 kohaselt oli sel perioodil hageja töötasu ainetundide andmisel 7677.71 krooni algõpetuse eest (16 tundi nädalas), 959.71 krooni 1-3 klassi inglise keele tundide eest (2 tundi nädalas) ning 1439.57 krooni parandusõppe tundide eest (3 tundi nädalas). Lisaks lepiti kokku, et hageja annab loovusringi tasuga 1259.63 krooni kuus, tasu klassijuhatamise eest oli 1100 krooni kuus ning pikapäevarühma tundide eest pidi tööandja tasuma hagejale vastavalt tegelikult tehtud tööle.
34.Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2009. aasta septembris: algõpetuse tundide andmise eest 7677.71 krooni, inglise keele tundide eest 959.71 krooni, parandusõppe tundide eest 1439.57 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1259.63 krooni, pikapäevarühma tasu 4367 krooni. Täiendavalt tasus tööandja kohtumenetluse kestel hagejale juurde ringide juhtimise tasu, mis teeb kokku makstud tasuks ringide juhtimise eest 1746.67 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud septembri eest töötasu 16 803.62 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 5000 krooni.
35.Arvestades, et hageja andis septembris 92 ainetundi, juhendanud 13 ringitundi ja andnud 52 pikapäevrühma tundi, on I P andnud septembris kokku 157 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks septembris 109 õppetundi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 48 töötunni eest (157-109).
36.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu 2009. aasta septembris 4367 krooni, kuid hageja tegi septembris 48 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada septembris pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 077 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus /22 x 7/) x 4 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 261.74 krooni} + {10 077 (astmepalk) : 154 (täistööaeg kuus) x 44 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 4318.71 krooni, mis teeb kokku 4580.45 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 4367 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele septembri eest täiendavat töötasu 213.45 krooni ehk 13.64 eurot.
37.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja oli 24.10 - 01.11.2009 puhkusel, talle arvestati puhkusetasu 4732.80 krooni ning ta töötas oktoobrikuus 17 tööpäeva, kuigi tööaja arvestamise tabel hageja puhkusel viibimist ei näita. Hagejale maksti töötasu oktoobris proportsionaalselt tööl oldud päevadele: ainetundide andmise eest 7786.75 krooni, klassijuhataja tasu 850 krooni, ringide juhendamise tasu 973.35 krooni, pikapäevarühma tasu 3191 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud oktoobri eest töötasu + puhkusetasu 17 533.90 krooni, millest arvestati maha enammakstud puhkusetasu 5000 krooni.
38.Arvestades, et hageja andis oktoobris tegelikult 71 ainetundi arvestusega, et hageja oli 24.10.- 01.11.2009 puhkusel, juhendas 10 ringitundi 01.10.– 23.10.2009 ja andis 38 pikapäevrühma tundi, on I P andnud oktoobris kokku 119 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks oktoobris 80 (3 x 24 + 8) õppetundi arvestusega, et kuu viimasel nädalal oli hageja puhkusel. Seega on hagejal õigus saada ületunnitasu 39 töötunni eest (119-80).
39.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu oktoobris 3191 krooni, kuid hageja tegi 39 tundi ületunnitööd, oleks hagejal
olnud õigus saada oktoobris pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {7786.75 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötaud päevade arvule) : 119 (täistööaeg kuus /17 x 7/) x 39 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 3827.94 krooni. Kuna kostja tasus hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 3191 krooni, kuulub hagejale väljamõistmisele täiendavat 636.94 krooni ehk 40.71 eurot.
40.Pooled ei vaielnud selle üle, et hageja oli 2009. aasta novembrikuus 1 päeva puhkusel ja sai selle eest puhkusetasu 591.65 krooni, kuigi tööaja arvestamise tabel hageja puhkuselviibimist ei näita. Hagejale maksti töötasu novembrikuus proportsionaalselt tööl oldud päevadele järgmiselt: ainetundide andmise eest 8726.10 krooni (hageja ei andnud parandusõpetuse tunde), klassijuhataja tasu 1047.60 krooni, ringide juhendamise tasu 1199.60 krooni, pikapäevarühma tasu 2687.20 krooni. Seega kokku arvestati hagejale novembri eest töötasu + puhkusetasu 14 252.15 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 5000 krooni.
41.Arvestades, et hageja andis novembris 72 ainetundi, juhendas 12 ringitundi ja andis 32 pikapäevrühma tundi, on I P andnud novembris kokku 116 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks novembris 100 (4 x 24 + 4) õppetundi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 16 töötunni eest (116-96).
42.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu novembris 2687.20 krooni, kuid hageja tegi novembris 16 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {8726.10 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötatud päevade arvule) : 140 (täistööaeg kuus /20 x 7/) x 16 (kuus antud tundide arv täiskoormuse raames) = 997.27 krooni} + {8726.10 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötatud päevade arvule) : 140 (täistööaeg kuus) x 16 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 1495.90 krooni, mis teeb kokku 2493.17 krooni. Kuna kostja tasus hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2687.20 krooni, on kostja maksnud hagejale välja kogu novembrikuu palga ja puudub alus täiendava töötasu väljamõistmiseks.
43.Pooled ei vaielnud, et hageja viibis puhkusel 28.12.2009 - 02.01.2010, mille eest tasuti talle detsembris puhkusetasu 2110.60 krooni. Hagejale maksti töötasu 2009. aasta detsembris proportsionaalselt tööl oldud päevadele: ainetundide andmise eest 9871.35 krooni (hageja andis 6 parandusõpetuse tundi), klassijuhataja tasu 890.50 krooni, ringide juhendamise tasu 1019.70 krooni, pikapäevarühma tasu 2939 krooni. Seega kokku on hagejale arvestatud detsembri eest töötasu + puhkusetasu 16 831.15 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 3000 krooni. Lisaks parandas kostja oma eksimuse ringijuhendaja täistööaja kestvuse algse ebaõige arvestamise osas ning tasus hagejale täiendavalt perioodi september - detsember 2009 eest 458 krooni. Kokku on hagejale arvestatud töötasu detsembrikuu eest 16 831.15 krooni, millest on maha arvestatud 3000 krooni puhkuseraha ettemaksu.
44.Arvestades, et hageja andis detsembris 82 ainetundi, juhendas 10 ringitundi ja andis 35,5 pikapäevrühma tundi, on I P andnud kokku 127,5 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks detsembris 82 (2 x 24 + 19 + 15) õppetundi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 45,5 töötunni eest (127,5- 82) ehk siis kõigi ringijuhina antud tundide eest ja pikapäevarühma juhina antud töötundide eest.
45.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu detsembris 2939 krooni, kuid hageja tegi novembris 45,5 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada detsembris ringijuhi töö eest ja pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {9871.35 (proportsionaalne astmepalk vastavalt töötatud päevade arvule) : 119 (täistööaeg kuus /17 x 7/) x 45,5 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 5661.51 krooni Kuna kostja on tasunud hagejale ringijuhtimise tasu 1134.20 (1019.70 + 1⁄4 458-st) ja pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2939 krooni, mis teeb kokku 4073.20 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt ületunnitasu detsembrikuu eest 1588.31 krooni ehk 101.51 eurot.
46.Loo Keskkooli direktori 29.01.2010 käskkirjaga nr 6-6/58 kinnitati hageja tööaja- ning töötasutabel, arvestamise aluseks olevaks tarifikatsiooniks 10 077 krooni. Hageja viibis kuni 02.01.2010 puhkusel, mille eest arvestati talle jaanuaris puhkusetasu 527.75 krooni. Poolte vahel puudus vaidlus selles, et hagejale on makstud töötasu 2010.aasta jaanuarikuus proportsionaalselt tööl oldud päevadele järgmiselt: ainetundide andmise eest 10 077 krooni, klassijuhataja tasu 1100 krooni, ringide juhendamise tasu 1259.60 krooni + täiendavalt makstud 114.50 krooni, pikapäevarühma tasu 2771 krooni Seega kokku on hagejale arvestatud töötasu + puhkusetasu 15 849.85 krooni, millest arvestati väljamaksmisel maha enammakstud puhkusetasu 3564.05 krooni.
47.Arvestades, et hageja andis jaanuaris 84 ainetundi, juhendas 12 ringitundi ja andis 33 pikapäevrühma tundi, on I P andnud jaanuaris kokku 129 õppetundi, kuigi töölepingu kohaselt ja tööaja arvestamise tabeli kohaselt oli hageja õppetundide maksimaalseks koormuseks 96 (4 x 24) õppetundi. Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada ületunnitasu 33 töötunni eest (129-96) ehk siis kõigi pikapäevarühma juhina antud töötundide eest.
48.Arvestades, et pikapäevarühma kasvatajana antud tundide läbiviimise eest on hagejale makstud tasu detsembris 2771 krooni, kuid hageja tegi novembris 33 tundi ületunnitööd, oleks hagejal olnud õigus saada 2010. aasta jaanuaris ringijuhi pikapäevarühma kasvatajana töötamise eest töötasu järgmiselt: {10 077 (astmepalk) : 140 (täistööaeg) x 33 (kuus antud ületundide arv) x 1,5 (ületundide koefitsient) = 3562.93 krooni. Kuna kostja on tasunud hagejale pikapäevarühma juhendamise eest töötasu 2771 krooni, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele täiendavalt ületunnitasu jaanuarikuu eest 791.93 (3562.93-2771) krooni ehk 50.61 eurot.
49.Kohus leidis, et tulenevalt asjaolust, et hageja esitas viivise nõude esmakordselt kostja vastu 25.08.2010 töövaidluskomisjonile esitatud menetlusdokumendis ja hageja nõuab viivist töötasu väljamaksmisega viivitamise aja eest perioodil 2008. aasta novembrist kuni 2010. aasta jaanuarini, kusjuures hageja viimase kuu hagetav palganõue muutus sissenõutavaks 10.02.2010 (jaanuarikuu palgapäev), on kostja vastu esitatud viivise nõue aegunud, sest hagi esitamise ajaks oli möödunud viivisenõude esitamise 4-kuuline tähtaeg. Apellatsioonkaebus
50.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.
51.Hageja tundide normkoormus oli 18 tundi, fikseeritud töölepingu punktis 4.2 35/18=1,94*18=35 tundi. Kohtunik suurendas omavoliliselt normkoormuse 24-le tunnile. Kohus ei saa muuta kokkuleppeid töölepingu punktides 4.2 ja 4.3 ning selles, kuidas arvutatakse üldtööaega ja tasu.
52.Töölepingus on kokku lepitud järgnevalt valemitena ja näidetena. Valemid on tehtud 140 üldtunni arvestuses. Algõpetus 15 õppetundi 18 normkoormus astmepalk 10 077 töötasu kuus 8397.50 35/18=1,4*15 (tegelikult antud tunnid) *4 (nädala arv)=116,67 üldtundi on õpetaja töötanud algõpetajana 10 077/140*116,67=8397.50 krooni. Inglise keel 1-3klass. 4 õppetundi, 18 normkoormus, astmepalk 10 077, töötasu kuus 2239.35 35/18=1,94*4 (tegelikult antud tunnid) *4 (nädala arv)=31,11 üldtundi on õpetaja töötanud inglise keele õpetajana 10 077/140 * 31,11=2239.35 krooni. Inglise keel 4-6 klass. 4 õppetundi, 22 normkoormus, astmepalk 10 077, töötasu kuus 1832.18 35/22=1,59*4 (tegelikult antud tunnid) * 4 (nädala arv)=25,45 üldtundi on õpetaja töötanud 10 077/140*25,45=1832.18 krooni. Pikkpäev -15 õppetundi, 30 normkoormus, astmepalk 10 077, töötasu kuus 5038.50 35/30=1,17*15 (tegelikult antud tunnid) *4 (nädala arv)= 70 üldtundi on õpetaja töötanud kasvatajana 10 077/140*70=5038.50 krooni. Loovusring 3 õppetundi, 22 normkoormus, astmepalk 10 077, töötasu kuus 1832.18 35/22=1,59*3 (tegelikult antud tunnid) *4 (nädala arv)=19,09 üldtundi on õpetaja töötanud 10 077/140*19,09=1832.18 krooni. 116,67 (algõpetus) + 31,11(inglise keel)+ 25,45 (inglise keel) +70 (pikkpäev) =243,23 üldtundi on õpetaja töötanud normtunnid kuus oli 140, 140-243,23=103,23 ületundi. 10077/140*103,23=7430.35*1,5 (ületunni koefitsient)=11 145.52 krooni +10 077/140*140=10 077 krooni. Kokku 21 222.52 krooni.
53.Hageja leiab, et töölepingus lepiti kokku pikapäeva ja ringide tasustamine ületunnitööna. Lepiti ka kokku, kuidas arvutatakse üldtööaega - pikkpäev 15 õppetundi, 30 normkoormus, astmepalk 10 077, töötasu kuus 5038.50. 35/30=1,17*15 (tegelikult antud tunnid)*4 (nädala arv)= 70 üldtundi on õpetaja töötanud kasvatajana 10077/140*70=5038.50 krooni. Loovusring 3 õppetundi, 22 normkoormus, astmepalk 10 077, töötasu kuus 1832.18 35/22=1,59*3 (tegelikult antud tunnid)*4 (nädala arv)= 19,09 üldtundi on õpetaja töötanud 10 077/140*19,09=1374.07 krooni.
54.Hageja tõestas, et tööandja on käskkirjad võltsinud, samuti tööaja arvestuse tabelid. Käskkirjadel on valed määruse numbrid. Töölepingus on teised numbrid. Direktoril puudus vajadus käskkirju teha, sest see oli töölepinguga kokku lepitud. Samuti tõestas hageja, et ta ei saanud olla tööl oktoobris terve kuu, sest kirjutas avalduse puhkuse saamiseks seoses sooviga haiguspäevade võrra saamata jäänud puhkusepäevad välja võtta. Tööaja arvestuse tabelid 2008-2009 ei ole kohtule seni esitatud, vaid esitati ainult asendustundide arvestustabelid. Jõelähtme valla töötasu andmete väljatrükis 2008-2009 puudub loovusringi töötasu.
55.Kohus jättis puhkusetasu 26 564 krooni nõude tähelepanuta.
56.Kohtunik määras riigilõivuks viivise pärast 157 eurot. Kuna viiviseid ei menetletud, siis palub apellant riigilõivu tagasi maksta. Vastustaja seisukoht
57.Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Tsiviilkolleegiumi seisukoht
58.Kolleegium, kuulanud kohtuistungitel ära poolte seisukohad ja tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust maakohtu otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Kolleegium ei tuvastanud maakohtu poolt menetlusõiguse normide rikkumist ega materiaalõiguse normide ebaõiget kohaldamist. Kuna kaebuses apellant kordab esimese astme kohtus esitatud seisukohti ja kolleegium jätab lahendi muutmata ning järgib maakohtu põhjendusi, siis tulenevalt TsMS § 654 lõike 5 esimesest lausest ei
pea ringkonnakohus oma otsust põhjendama. apellatsioonkaebuse muudele väidetele.
Alljärgnevalt
vastab
kolleegium
59.Ringkonnakohtu korraldusel apellandi poolt 30.10.2012 esitatud täiendavast selgitusest jätab kolleegium tähelepanuta need vastuväited maakohtule otsusele, milliseid apellatsioonkaebus ei sisaldanud (tasu arvestus veebruarist 2010 kuni maini 2010). TsMS § 634 lõike 1 kohaselt saab kaebust täiendada, sealhulgas laiendada nendele osadele, mille peale esialgselt ei kaevatud, vaid kuni apellatsioonitähtaja lõpuni. Nõude ajalised piirid (november 2008 kuni jaanuar 2010) nähtuvad nii hagiavaldusest kui hageja vastavast kinnitusest maakohtu istungil (t I kd lk 104).
60.Töötaja ja tööandja tõlgendavad käesolevas vaidluses erinevalt pooltevahelise töösuhte tingimusi. Puudub vaidlus, et pooled on sõlminud kirjalikus vormis töölepingu nr 266 02.09.2008 ja lisad sellele (15.10.2008, 12.03.2009, 20.10.2009). Lepingu punktis 4.4 lepiti muu hulgas kokku töötasu muutumises vastavalt kohaliku omavalitsuse otsustele (viimases lisas sisaldub selline kokkulepe punktis 4.3). Samuti lepiti kokku, et lepinguga sätestamata küsimustes juhinduvad osapooled EV seadustest, haldusaktidest, kooli sisekorraeeskirjadest ja hea käitumise tavast.
61.Võlaõigusseaduse (VÕS), mille üldosa laieneb muu hulgas töölepingule (VÕS § 1 lõige 1), § 76 lõike 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule. Lepingu tõlgendamise reeglid on sätestatud VÕS §-s 29 ja selle lõike 1 kohaselt tuleb tõlgendamisel lähtuda lepingupoolte ühisest tegelikust tahtest. Käesolevas asjas on ilmnenud, et pooled tõlgendavad erinevalt kokkuleppeid tasu arvestamise põhimõtete kohta. Sellisel juhul tuli hagejal VÕS § 29 lõikest 3 tulenevalt tõendada, et lepingu sõlmimise ajal tööandja teadis või pidi teadma, et töötaja andis vaidlusalustele tingimustele nimelt sellise tõlgenduse, nagu hageja väidab kohtumenetluses. Hageja ei toonud esile asjaolusid, milliste alusel saaks asuda seisukohale, et lepingu ja selle lisade sõlmimisel pidasid mõlemad pooled silmas nimelt sellist töötaja tegeliku koormuse ja tasu arvestamise viisi, nagu on hageja töövaidluses esile toonud. Tööandja eitab sellist tahet lepingu sõlmimisel, aga ka lepingu vastavasisulist muutmist.
62.VÕS § 29 lõike 4 kohaselt, kui lepingupoolte ühist tegelikku tahet ei saa kindlaks teha, tõlgendatakse lepingut nii, nagu pooltega sarnane mõistlik isik seda samadel asjaoludel pidi mõistma. Kuna töötaja tõlgenduse kohaselt moodustuvad ületunnid juba ainuüksi iga kuu antud ainetundidest ning kõik ringitunnid ja pikapäeva juhendamine on täies ulatuses igakuiselt samuti ületunnitöö, siis sellist kokkulepet eeldada ei saa ja mõistlik munitsipaalkooli pedagoogi tööandja selliselt kokku ei lepi (vähemalt ei ole hageja toonud esile selliseid asjaolusid, milledest saaks vastupidist järeldada). Kohtu järeldust toetab asjaolu, et ka ringitundide puhul lepiti kokku normkoormus.
63.Ekslik on apellandi arusaam, nagu oleks maakohus jätnud nõude puhkusetasu saamiseks tähelepanuta. Ringkonnakohtu istungil apellant selgitas, et pidas puhkusetasu all silmas seda osa (u 26 000 krooni) töötasust, millega tööandja tasaarvestas 2009. aasta suvepuhkuse eest tasutud summad põhjusel, et apellant, olles saanud kätte puhkusetasu 56 päeva eest, tegelikkuses haigestus ega kasutanud enamikku puhkusepäevadest ära (oli sel ajal haiguslehel). Apellant selgitas, et tööandja poolt tagasi nõutud u 26 000 krooni on tal arvestatud saamata töötasu nõudesumma hulka, sest tasaarvestamise tulemusena jäi tal vastavatel kuudel töötasu sama summa võrra saamata. Selle summa osas on aga maakohus võtnud asjakohase seisukoha TLS § 78 lõike 3 alusel.
64.Rahuldamisele kuulub apellandi taotlus saada tagasi maakohtu korraldusel tasutud riigilõiv, kuid seda mitte kaebuses esitatud põhjusel. Vaidlustatud otsuse punktist 17 nähtub, et maakohus menetles viivise nõuet, kuid jättis selle aegumise tõttu rahuldamata. Nõude rahuldamata jätmine ei ole aga TsMS-i ega riigilõivuseaduse (RLS) kohaselt aluseks tasutud riigilõivu tagasi saamisele. Küll aga on kolleegium seisukohal, et maakohus jättis määrusega 02.02.2011 (t I kd lk 15) riigilõivu hagejalt nõudes tähelepanuta TsMS § 133, mille lõike 1 kohaselt arvutatakse hagihinda põhinõude järgi. Põhinõudeks on käesolevas asjas saamata töötasu (palga) nõue, millelt RLS § 22 lõike 1 punkti 1 alusel riigilõivu hagiavalduse esitamisel ei nõuta. Viivise nõudelt riigilõivu arvestamine oleks olnud TsMS-i sätetega kooskõlas juhul, kui selle suurus oleks ületanud põhinõude suurust, kuid seda käesolevas asjas ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on kolleegium seisukohal, et hageja tasus riigilõivu TsMS § 150 lõike 1 punkti 1 mõttes seaduses ettenähtust rohkem ning tasutu tuleb talle tagastada. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu taotluses nimetatud 157.00 euro tasumine. 02.02.2011 määruses nõudis maakohus 115.94 euro tasumist ja selle summa maksedokument on ka toimikus (tasutud 09.02.2011 A Pi poolt; t I kd lk 18). Teisi maksedokumente tsiviilasja toimikus ei ole. Seega kuulub hagejale tagastamisele seaduses ettenähtust enamtasutud riigilõiv 115.94 eurot.
65.Maakohtu põhjendus viivise nõude rahuldamata jätmise kohta aegumise tõttu vastab Riigikohtu käsitlusele lahendites nr 3-2-1-112-04, nr 3-2-1-103-05 ja nr 3-2-1-7-09 palga ja viivise nõuetele aegumise kohaldamisest.
66.Apellatsioonkaebuse rahuldamata jäämisel jäävad poolte apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lõike 1 alusel apellandi kanda.
Ulvi Loonurm
Ande Tänav
Imbi Sidok-Toomsalu
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.