lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-14-6157/46

Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 10.10.2014

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-14-6157/46
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Täitmine › Sundtäitmise lubamatuks tunnistamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
10.10.2014
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1507
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohus

Tallinna Ringkonnakohus, tsiviilkolleegium

Kohtukoosseis

Eesistuja Gaida Kivinurm, liikmed Kaija Kaijanen ja Kaupo Paal

Otsuse tegemise aeg ja koht

10.10.2014, Tallinn

Tsiviilasja number

2-14-6157

Tsiviilasi

Jõelähtme valla hagi IP vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 008/2013/3307

Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses

3500 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 07.07.2014 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

IP apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja Jõelähtme vald Jõelähtme Vallavalitsuse kaudu (registrikood 750259783, asukoht Saha tee 7, Loo, Jõelähtme vald, Harjumaa), lepinguline esindaja adv Liis Karu Kostja IP (IK XXXXXXXXXXX, elukoht XXXXXXXX XXXX, XXXXXXXX XXXX, XXXXXX XXXX, XXXXXXXX), esindaja riigi õigusabi korras adv Vahur Krinal

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON:

1.Jätta Harju Maakohtu 07.07.2014 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata.
2.Ringkonnakohtu menetluskulud jätta IP kanda, välja arvatud riigi õigusabikulud, mis jäävad riigi kanda.
3.Välja mõista IP-lt apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud riigilõiv 300 (kolmsada) eurot riigituludesse. Riigilõiv tuleb tasuda 15 päeva jooksul alates otsuse jõustumisest. Tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda otsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Riigilõivu tasumiseks vajalikud pangarekvisiidid ning viitenumber on kohustatud isikule kättesaadavad kohtulahendile lisatavas makseinfos. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi taotlemise selgitus Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 kohaselt peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Sarnased lahendid

Täitmine
  • 25.06.20262-25-5076/54Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-22-13886/41Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-25-4768/36Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 01.06.20262-24-14358/30Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval
  • 29.05.20262-21-581/29Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 26.05.20262-25-5396/21Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Hagi asjaolud

1.Harju Maakohus mõistis 09.08.2013 tsiviilasjas nr 2-11-1474 määrusega IP-lt hageja kasuks välja menetluskulud 2738,53 eurot. Samade poolte vahel olnud teises kohtuvaidluses, tsiviilasjas nr 2-12-15575, tegi Tallinna Ringkonnakohus 19.11.2013 määruse, millega mõistis hagejalt IP kasuks välja 2325,27 eurot. Mõlemad kohtulahendid on jõustunud. Kuivõrd pooltel olid vastastikused nõuded, esitas Jõelähtme vald 10.01.2014 IP-le tasaarvestuse avalduse. Tasaarvestamise tulemusena lõppes kostja nõue hageja vastu, kuna kostja raha saamise õigus oli väiksem tema kohustusest hageja ees.
2.Kostja esitas kohtutäiturile täitmiseks ringkonnakohtu 19.11.2013 määrusest tuleneva kohustuse sissenõudmiseks täiteavalduse täiteasjas nr 008/2013/3307. Jõelähtme vald esitas 07.02.2014 Harju Maakohtusse hagi IP vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks.
3.Hageja leidis, et sundtäitmine on lubamatu, kuivõrd kostja nõue hageja vastu on vastastikuste nõuete tasaarvestamise tulemusel lõppenud. Tasaarvestamise tahteavalduse tegemise hetkel 10.01.2014 olid poolte vastastikused nõuded muutunud sissenõutavaks. Kuivõrd tasaarvestatavad nõuded tulenesid jõustunud kohtulahenditest, ei esine nõuete suhtes vaieldavust või muid tasaarvestuse tegemise piiranguid. Kostja vastuväited
4.Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles vastu hageja tasaarvestuse avaldusele, kuivõrd Harju Maakohtu 09.08.2013 määrus tsiviilasjas nr 2-11-1474 ei saa olla jõustunud. Kostja esitas täiteavalduse õigustatult, sest tegemist oli töötasunõudega, mis vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-12-15575 pidi täidetama hiljemalt ühe kuu jooksul.

Hageja vabatahtlikult seda ei teinud, mistõttu täitemenetlus on lubatav. Asjaolu, et vastastikused nõuded on tekkinud kohtulahendite alusel, ei oma tähtsust, sest tasaarvestuse avaldus on esitatud kohtuväliselt. Seetõttu saab tasaarveldust kohaldada vaid kostja nõusolekul. Kostja selleks oma nõusolekut ei ole andnud. Esimese astme kohtu otsus

5.Harju Maakohus rahuldas 07.07.2014 otsusega hagi ja jättis hageja menetluskulud kostja kanda ning kostja õigusabikulud 332,16 eurot riigi kanda ja ülejäänud kostja menetluskulud tema enda kanda.
6.Tsiviilasjas nr 2-11-1474 tehtud Harju Maakohtu 09.08.2013 kohtumääruse kohaselt on kostjal kohustus tasuda hagejale menetluskulu 2738,53 eurot ning kohtumääruse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Määrus jõustus 26.11.2013. Tsiviilasjas nr 2-12-15575 Tallinna Ringkonnakohtu 19.11.2013 määruse p-de 1.1 ja 1.2 kohaselt tasub Jõelähtme vald IP-le 2325,27 eurot ühe kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest. Määrus jõustus 19.11.2013. Vaidlustamata on asjaolu, et hageja ei ole kostjale tasunud nimetatud summat. Seetõttu esitas kostja kohtutäiturile 23.12.2013 täitmisavalduse. Hageja tegi kostjale tasaarvestuse avalduse 10.01.2014. Kostja sai avalduse kätte ning 12.01.2014 e-kirja kohaselt avaldusega ei nõustunud.
7.Poolte vahel ei olnud vaidlust selle üle, et pooltel on teineteise ees vastastikused kohustused. Vaidlus oli selle üle, kas hagejal oli õigus tasaarvestada tsiviilasjadest tulenevad nõuded. TMS § 221 lg 2 kohaselt käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud vastuväited on kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg-te 2 ja 3 koostoimest tulenevalt on tasaarvestuse vastuväide lubatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisel üksnes siis, kui tasaarvestus on tehtud pärast kohtulahendi jõustumist, kuid enne täitmisteate kättetoimetamist. Hageja sai täiteasjas nr 008/2013/3307 täitmisteate kätte 15.01.2014. Tasaarvestuse avalduse sai kostja 10.01.2014. Seega oli lubatud hageja poolt tasaarvestuse vastuväite esitamine. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist.
8.Kostja väitis, et kohtumäärus, mille alusel on hageja teinud tasaarvestuse avalduse, ei ole jõustunud ning täiteasjas nr 008/2013/3307 on täitmisel kostja töötasunõue hageja vastu ning tulenevalt töölepingu seaduse (TLS) § 78 lg 1 on piiratud hageja tasaarvestuse tegemine. Kohus leidis, et Harju Maakohtu 09.08.2013 määruse allkirjalehelt nähtub, et nimetatud määrus on jõustunud 26.11.2013. TLS § 78 lg 1 kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Töölepingu seadusest tuleneb, et tööandja võib kohtuväliselt oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja nõusolekul. Eelpool viidatud sättega on seadusandja eesmärgiks olnud piirata töötaja vastutust töösuhte siseselt. Seega reguleerib viidatud säte tööandja ja töötaja suhteid seoses töötasust kinnipidamisega. Sellist olukorda praegusel juhul ei esine. Hageja ei ole tasaarvestanud töötasu nõuet kohtuväliselt, vaid pooltel on tekkinud vastastikused nõuded jõustunud kohtulahenditest. Kohus leidis, et hageja oli õigustatud tasaarvestama tsiviilasjades nr 2-11-1474 ja nr 2-12-15575 olnud nõuded. Kohtu hinnangul tasaarvestuse tegemist

piiravaid asjaolusid ei esinenud. Kuivõrd kostjal on kohustus hageja ees 2738,53 eurot, millele lisandub viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras ning hagejal on kohustus kostja ees 2325,27 eurot, lõpeb tasaarvestuse tegemise tulemusena kostja nõue hageja ees. Täiteasjas nr 008/2013/3307 tuleb sundtäitmine tunnistada lubamatuks. Apellatsioonkaebus

9.Kostja palub tühistada maakohtu otsuse ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud jätta vastustaja kanda. Kohus asus ekslikult seisukohale, et hagejal oli õigus vastastikused nõuded tasaarveldada. Kohus jättis arvestamata TLS § 78 lg 1 kui erisätte mõju, mis piirab tasaarvestuse tegemise õigust. Apellant esitas täiteavalduse õigustatult, sest tegemist oli töötasunõudega, mis vastavalt kohtumäärusele tsiviilasjas nr 2-12-15575 pidi täidetama hiljemalt ühe kuu jooksul. Vastustaja vabatahtlikult seda ei teinud, mistõttu täitemenetlus on lubatav. Asjaolu, et vastastikused nõuded on tekkinud kohtulahendite alusel, ei oma tähtsust, sest tasaarvestuse avaldus on esitatud kohtuväliselt. Seetõttu saab tasaarveldust kohaldada vaid töötaja (kostja) nõusolekul. Apellant selleks oma nõusolekut ei ole andnud. Vastustaja seisukoht
10.Hageja palub jätta maakohtu otsuse muutmata. Ringkonnakohtu põhjendused
11.Tsiviilkolleegium, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leidis, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Kolleegium nõustub esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.
12.Maakohus asus põhjendatult seisukohale, et TLS § 78 lg-s 1 sätestatud töötasu tasaarvestamise piirang käesoleval juhul ei kohaldu. TLS § 78 lg 1, mille kohaselt võib kohtuväliselt tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada üksnes töötaja nõusolekul, piirab töötaja vastutust töösuhte siseselt. Nimetatud säte reguleerib tööandja ja töötaja suhteid seoses töötasust kinnipidamisega kohtuväliselt. Sellist olukorda praegusel juhul ei esine. Hageja ei ole tasaarvestanud töötasu nõuet kohtuväliselt, vaid pooltel on tekkinud vastastikused nõuded jõustunud kohtulahenditest. Menetluskulude jaotus ja selgitus
13.Maakohus jättis kostja riigi õiguasikulud riigi kanda ja ülejäänud menetluskulud kostja kanda. Ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. Kuna apellatsioonimenetluses jätkati IP-le riigi õigusabi andmist kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud, jäävad õiguabikulud riigi kanda. IP sai ka menetlusabi apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu tasumiseks 300 eurot, mis tuleb seoses hagi rahuldamisega temalt TsMS § 190 lg 5 alusel riigituludesse

välja mõista. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul (TsMS § 179 lg 5) ja tasumisega viivitamisel tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 179 lg 9).

14.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Kaija Kaijanen /allkirjastatud digitaalselt/

Kaupo Paal /allkirjastatud digitaalselt/

Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 21.05.20262-26-8903/5Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 20.05.20262-26-4553/9Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium