lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-11-4857/6

Asjaõigus › Omandiasjad

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 29.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-11-4857/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Asjaõigus › Omandiasjad
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
29.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1308
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Määruse tegemise aeg ja koht

29.05.2012.a, Tallinn, kirjalik menetlus

Tsiviilasja number

2-11-4857

Tsiviilasi

JE

hagi

HP

vastu

ühisomandi

ja

kaasomandi

lõpetamiseks Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

Hageja JE(isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja esindaja lepinguline esindaja Riho Friedrichs (OÜ Ratio Legis, Hermanni 2-21, Tallinn, e-post [email protected]) Kostja HP(isikukood XXX elukoht XXX) Kolmas isik KS(isikukood XXX, elukoht XXX)

esindajad

RESOLUTSIOON

Kinnitada JE ja HP ning KS(S ) vahel sõlmitud alljärgnev kompromiss:

1.Mõlema kinnistu – kinnistu reg osa nr XXX (XXX), mis on JE, HP ja KS(S ) ühisomandis ja kinnistu reg nr XXX (XXX korter), mis on samade isikute kaasomandis, omandiosad korrastatakse.
2.Kinnistu reg osa nr XXX (XXX kinnistu) asukohaga XXX, XXX, omandiosa korrastatakse selliselt, et JE võõrandab tasuta temale kuuluva osa ühisomandist ja HP võõrandab temale kuuluva osa ühisomandist tasuta KS (S ). Võõrandamise tulemusena ühisomand ühises asjas lõpetatakse ning JE, HP ja KS annavad käesoleva kompromissi allkirjastamisega tagasivõetamatu nõusoleku kinnistukande tegemiseks kinnistusraamatus, mille kohaselt kinnistu reg osa nr XXX ainuomanikuks saab K o S .

Sarnased lahendid

Asjaõigus
  • 30.06.20262-25-5079/16Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 26.06.20262-24-11472/30Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 25.06.20262-25-17304/15Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 22.06.20262-26-5187/9Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 22.06.20262-26-4373/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 22.06.20262-23-2633/53Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas
3.Kinnistu reg osa nr XXX1 (XXX korter) asukohaga, XXX omandiosa korrastatakse selliselt, et KS võõrandab temale kuuluva kaasomandi suurusega 1/3 tasuta HP ja JE võrdselt selliselt, et HP ja JE tekivad uued kaasomandi suurused ühises omandis, mille järgi JE oleks 1⁄2 mõtteline osa kaasomandist ja HP oleks 1⁄2 mõttelist osa kaasomandist. JE, HP ja KS annavad käesoleva kompromissi allkirjastamisega tagasivõetamatu nõusoleku kinnistuskande

tegemiseks kinnistusraamatus, millise kohaselt kinnistu reg osa nr XXX omand kuulub 1⁄2 (50%) mõttelises osas JE ja 1⁄2 (50%) mõttelises osas HP.

4.JE ja HP lepivad kokku, et JE tekkiva 1⁄2 mõttelise osa kinnistust ja HP kuuluva 1⁄2 mõttelist osa kinnistust reg nr XXX hakkavad JE ja HP müüma koheselt peale käesoleva kompromissi alusel kinnistusametis tehtavate kannete tegemist, mille järgselt JE ja HP muutuvad kaasomanikeks XXXkorteri suhtes.
5.Pooled volitavad Kinnisvarabürood 1 Partner Kinnisvara alustama XXX korteri müüki hinnaga 50 000 eurot. Väiksem hind, millega JE ja HP lepivad kokku müüa XXX korter on 42 000 eurot. JE ja HP volitavad tagasivõetamatult kinnisvarabürood vähendama iga 3 kuu tagant XXX korteri hinda 2,2% võrra.
6.JE ja HP lepivad kokku, et nad ei või kumbki keelduda XXX korteri müügist ning nad kohustuvad ilmuma tehingut tõestava notari juurde juhul, kui XXX korterile on leitud isik, kes on nõus omandama XXX korteri kompromissi punktis 5 nimetatud hinna vahemikus ning nad kohustuvad ilmuma notari juurde ostu-müügi ning muude ostu-müügi sõlmimiseks vajalike lepingute sõlmimiseks selleks, et XXX korteri müük kokkulepitud hinnaga saaks teoks.
7.JE ja HP lepivad kokku, et ülalnimetatud ostu-müügi leping sõlmitakse vähemalt alltoodud tingimustel: 1) ostu-müügi summa kas täies mahus või osaliselt laenu kasutamise puhul deponeeritakse tehingut tõestava notari deposiitkontole ja/või antakse krediidiasutuse kinnitus, et on sõlmitud leping ostja ja krediidiasutuse vahel ostu-müügi summa või selle osa tasumiseks peale ostu-müügi lepingu sõlmimist; 2) notaritasu tasutakse JE ja HP polt; 3) JE ja HP annavad tavapärased vajalikud kinnitused ostjale seoses vara seisukorraga ning selle õigusliku staatusega ning 4) valdus XXX korterile antakse üle ostu-müügi lepingu allakirjutamise päeval.
8.Müügist keelduv või tehingu sõlmimisest kõrvale hoiduv pool juhul, kui on ostumüügi lepingut võimalik sõlmida vähemalt nendel tingimustel, mis on loetletud kompromissi punktides 6 ja 7, kohustub kohustust rikkunud pool teisele poolele tasuma leppetrahvi 1000 eurot igakordse rikkumise eest. Leppetrahvinõuet võib esitada rikkunud poolele 6 kalendrikuu jooksul alates rikkumisest.

XXX korteri kasutamisega seotud kulud, millised on tekkinud enne käesoleva kompromissi allkirjastamist, kannab HP. HP hoolitseb ka selle eest, et Korteriühistu XXX poolt JE ja KS(S ) vastu esitatud nõue summas 1872,62 eurot (maksekäsu kiirmenetlus, tsiviilasi nr 2-12-13092) saaks HP poolt tasutud.

10.XXX korteri kasutamisega seotud kulud (haldus- ja hoolduskulud), millised tekivad peale käesoleva kompromissi allkirjastamist, kannab XXX korteri kasutaja, kelleks allkirjastamise hetkel on HP. Ajast, mil HP enam ise XXX korterit ei kasuta ning XXX korteril muid kasutajaid pole, kannavad korteri kasutamisega seotud kulud JE ja HP võrdsetes osades.
11.Kulud, mis on seotud omandiõiguse teostamisega kaasomanikud võrdselt.

XXX korterile, kannavad

12.Muuga kinnistu kasutamisega seotud kulud, millised on tekkinud enne käesoleva kompromissi allkirjastamist, kannab Kaido S .
13.Kõik kompromissi pooled loevad p 2 ja 3 võõrandatu ja saadu oma väärtuselt võrdseks ning seetõttu ei oma keegi allakirjutanutest teineteise vastu võõrandamiste tulemusena mingeid pretensioone. Pooled ei esita teineteise vastu mingeid täiendavaid nõudeid ja loevad vastastikku kõik kohustused teineteise ees ammendavalt ning pöördumatult lõppenuks.
14.Pooled ei ole teineteise astu olnud nõudeid ega õigusi võõrandanud ega mistahes muul viisil käsutanud ega sõlminud mistahes kokkuleppeid nende käsutamiseks tulevikus.
15.Pooled on kokku leppinud ja paluvad kinnistusraamatusse kanda: 15.1 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXX kaasomanikena võrdsetes mõttelistes osades JE(isikukood XXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna ja HP(isikukood XXX) 1⁄2 mõttelise osa omanikuna. 15.2 Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna kinnistusjaoskonna kinnistusregistri registriossa nr XXXainuomanikuna KS(isikukood XXX). 15.3 Kompromissi punktis 15.1 kinnistamisavaldusega seotud riigilõivu tasuvad JE ja HP võrdsetes osades, kompromissi punktis 15.2 kinnistamisavaldusega seotud riigilõivu tasub Kaido S .
16.Kumbki pool kannab oma menetluskulud ise. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-11-4857 JE hagis HP vastu ühisomandi ja kaasomandi lõpetamiseks. Tühistada 15. augustiks 2012.a kella 14.00 määratud istungiaeg. Tagastada JE pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 191,73 eurot (ükssada üheksakümmend eurot ja 73 senti), mis kanda JE arveldusarvele nr XXXXXXXXXX. Määrus riigilõivu tagastamiseks saata pärast kohtumääruse jõustumist täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu 2 päeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Asjaolud 07.02.2011 esitas JE Harju Maakohtule hagi HP vastu, milles palus lõpetada ühisomand kinnisasjas registriosa nr XXX asukohaga XXX, müües kinnisasja avalikul enampakkumisel ning müügist saadav raha jagada selliselt, et hageja saab XXX suuruse osa müügist saadavast rahast ja lõpetada kaasomand korteriomandis registriosa numbriga XXX asukohaga Tallinn, XXX , müües kinnisasja avalikul enampakkumisel ning müügist saadav raha jagada selliselt, et hageja saab XXX ja kostja 1/3 suuruse osa müügist saadavast rahast. 13.04.2011 määrusega kaasas kohus iseseisva nõudeta kolmanda isikuna hageja poolel menetlusse KS(S ).

15.05.2012.a edastasid pooled kohtule kinnitamiseks kompromissi. Kompromissi kohaselt on pooled teadlikud menetluse lõpetamise tagajärgedest. Hageja palub menetluse lõpetada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lg 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. TsMS § 430 lg 3 esimese lause kohaselt ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 430 lg 3 esimeses lauses sätestatud alused kompromissi kinnitamata jätmiseks. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ning menetlus lõpetada. Kompromissileping sisaldab hageja taotlust riigilõivu osaliseks tagastamiseks. TsMS § 150 lg 2 p 1 kohaselt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hagiavaldusele lisatud maksekorraldusest nähtuvalt tasus hageja 04.02.2011 riigilõivu 383,46 eurot Rahandusministeeriumi kontole nr 221023778606, viitenumbriga 2900072123 ja makse selgitusega „riigilõiv hagiavalduse esitamisel JE HP“. TsMS § 150 lg 4 järgi riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti. Eeltoodu alusel kohus tagastab JE 1⁄2 hagi esitamisel tasutud riigilõivust summas 191,73 eurot. Harju Maakohus on käesolevas tsiviilasjas määranud ka eelistungi 15.08.2012.a kell 14.00. Kohus leiab, et kuna pooled on sõlminud kompromissi, siis puudub vajadus istungi pidamiseks. TsMS § 352 lg 1 esimese lause kohaselt võib kohus mõjuval põhjusel istungiaja tühistada või seda muuta, samuti istungi edasi lükata. Eeltoodust tulenevalt tuleb istungiaeg tühistada. Pooled on kompromissis kokku leppinud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises 2 päevani. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Seega tuleb määruskaebuse esitamise tähtaega vastavalt poolte kokkuleppele lühendada 2 päevani alates kohtumääruse kättetoimetamisest.

Marget Henriksen kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 19.06.20262-21-6597/67Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 19.06.20262-25-3089/76Tartu Maakohus Tartu kohtumaja