Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

eurot. eurot. Kostja I poolt kohustuste täitmata jätmisel kohustub kohustuse täitma viivitamatult Kostja II.

V.H“.

Tagastatav riigilõiv – 479, 479,34 eurot - tuleb kanda AS-ile SEB Liising Liising arveldusarvele nr 10002006428001 SEB Pank, märkides märkides selgitusse „tsiviilasi „tsiviilasi nr 22-1212-5070, 5070, riigilõivu riigilõivu osaline tagastamine“ ja ja viitenumbriks 101151337. 101151337.

Edasikaebe kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 sätestatust ja poolte kokkuleppest on pooled kompromissi kinnitavale kinnita vale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele määruskaebuse esitamisest loobunud, mistõttu kohtumäärus kohtumäärus jõustub selle pooltele kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata pooltele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendus põhjendus. jendus 03.02.2012 esitas AS SEB Liising hagiavalduse OÜ Istrup ja V H`i vastu solidaarselt võlgnevuse, kokku summas 9684.75 eurot nõudes. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti 18.05.2007 hageja ja kostja 1 vahel liisingleping nr L07106350, mille alusel anti kostja 1 kasutusse Mercedes-Benz printer 313 CDI. Liisingleping sõlmiti tähtajaga 15.05.2012, mille jooksul kohustus kostja 1 tasuma hagejale liisingueseme kasutamise eest vastavalt maksegraafikule väljastatud arvetele. 18.05.2007 andis kostja 2 kui käendaja hagejale käenduse tagamaks kostja 1 kõigi olemasolevate ja tulevikus tekkivate kohustuste täitmist kolmesaja tuhande (19 173.49 eurot) eesti krooni ulatuses. Alates 2008 aasta teisest poolest hakkasid maksed hilinema ja alates veebruarist 2009 liisingulepingust tulevaid makseid ei tasutud. Hageja hoiatas 20.03.2009 kostjaid lepingu ülesütlemisest. Kostja 1 oma lepingust tulenevaid kohustusi ei täitnud ja 04.04.2009 ütles hageja kostjaga 1 sõlmitud liisingulepingu üles. Lepingu ülesütlemisega seoses kuulusid kostjate poolt tasumisele tasumata liisingumaksete arved 1780.87 eurot; liisingueseme eest hüvitamata osa 5675.90 eurot, lisakulud (müügiteenus, auto komplekspuhastus, treilerteenus, kirjade väljastamise kulud) - 1009.31 eurot, leppetrahv 319.56 eurot ja viivised - 899.11 eurot. Kokku on kostjate poolt tasumata summaks 9684.75 eurot.

Menetluse senine käik 07.02.2012 korraldava määrusega võttis Viru Maakohus hagi menetlusse.

30.03.2012 esitatud vastuses hagile tunnistab kostja 1 hageja nõuet osaliselt. Kostja 2 palub jätta tema vastu esitatud hagi täielikult rahuldamata. 24.04.2012 kohtule laekunud kirjalikus seisukohas jäi hageja hagiavalduses esitatud nõuete juurde. Samas tegi hageja kostjatele ettepaneku kompromissi sõlmimisega asja lahendamiseks. 27.04.2012 edastas hageja uuesti oma menetlusdokumendi lisad 2 ja 3, mis esmakordsel edastamisel osutusid loetamatuteks. Tulenevalt hagi asjaoludest ja kostjate esitatud vastuväidetest, pidas kohus vajalikuks enne kohtuistungil asja sisuliseks läbivaatamiseks määramist korraldada eelistung TsMS § 398 alusel. Kohus määras eelistungi 22. maiks 2012. 17.05.2012 edastas hageja kohtule ettepanekud kompromissi sõlmimiseks. 22.05.2012 esitas hageja kohtule poolte poolt digitaalselt allkirjastatud kompromissilepingu. Hageja on kompromissi sõlmimisel loobunud viivisenõudest, leppetrahvinõudest summas 319,56 eurot ning lepingu lõpetamise teatise tasust summas 7,74 eurot. Kostja 1 on kohustunud tasuma hagejale kokku 8937,88 eurot maksegraafiku alusel 36 kuu jooksul igakuiste maksetega summas 248,27 eurot kuus. Kostja 2 on kohustunud kostja 1 poolt kohustuste täitmata jätmisel need viivitamatult täitma. Menetluskulud jätavad pooled enda kanda, v.a. hagi esitamisel tasutud riigilõiv, millest 1⁄2 kuulub tasumisele kostjate poolt ja 1⁄2 osas tagastamist taotleb hageja TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel riigilt. Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on kokkulepitud tingimustel kompromissleping täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu allkirjastamisel on pooled palunud ühtlasi asja menetlus lõpetada. Kompromisslepingu mittekohaselt täitmisel on hagejal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. Vastavaid kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikke tagajärgi on kohus pooltele selgitanud 05.04.2012 saadetud kirjas. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Hageja taotlus hagi esitamisel tasutud riigilõivu osaliseks tagastamiseks on põhjendatud.

TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Hageja on tasunud 01.02.2012 riigilõivu 958.67 eurot maksekorraldusega nr 23388, Viru Maakohtu viitenumbriga 2900072136 ja selgitusega: „Arve(d):OÜ Istrup ja V.H“. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Hageja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 958.67 : 2 = 479.34 eurot. TsMS § 661 lg 4 kohaselt võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Käesolevas asjas on pooled kompromissilepingu allkirjastamisel teatanud kohtule määruskaebuse esitamise õiguse välistamisest. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent

(allkiri)

(allkirjastatud digitaalselt)

Kohtumäärus jõustus 28.

Irma Külavee

Lea Herne

Lea Herne

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.