(tagaseljaotsus)
Kohus
Harju Maakohus
Kohtunik
Maie Seppo
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. mai 2012 Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-30155
Tsiviilasi
AMK ja MM hagi IV, VV ja OT vastu kasutustasu, viivise ja eluruumi ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja I AMK (isikukood XXX, elukoht XXX) Hageja II MM(sünd XXX, elukoht XXX) Hagejate esindaja vandeadvokaat Risto Käbi Kostja I IV (isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja II VV(isikukood XXX elukoht XXX) Kostja III OT(isikukood XXX, elukoht XXX)
Asja läbivaatamine
Kohtuistungil 17.04.2012
Menetluskulude jaotus
möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjad võivad esitada kaja samale kohtule menetluse taastamiseks 14 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416. Kajalt tuleb tasuda kautsjonit summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6 400 eurot (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Hagiavalduse asjaolud ja menetluse käik Kohtule esitatud hagiavalduses paluvad hagejad kohustada kostjaid üle andma Tallinnas, XXX asuvate ruumide valdus hagejatele. Valduse üleandmisest keeldumisel tõsta kostjad sundkorras aadressil XXX, Tallinn asuvatest ruumidest välja koos neile kuuluva varaga. Samuti paluvad hagejad välja mõista kostjatelt solidaarselt AMK ja MM kasuks 2 769,18 eurot ning jätta menetluskulud solidaarselt kostjate kanda. Kinnistu asukohaga XXX, Tallinnas tagastati ja anti üle hagejatele 16.04.2003. Kostja I on alates sellest ajast vallanud ja kasutanud eluruumi. Kostja I ei ole maksnud ega maksa eluruumi kasutamise eest hagejatele. Hagejad saatsid 11.04.2011 kostjatele I ja II kirjad, et ei soovi nende võimaliku üürilepingu pikenemist. Kostjad 17.04.2012 määratud kohtuistungile ei ilmunud. Kostjad on teadlikud kohtuistungi toimumise ajast ja kohast. Kohus on kostjaid hoiatanud, et mõjuva põhjuseta istungile ilmumata jätmisel on kohtul õigus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Hagejate esindaja taotleb kohtuistungil hagi rahuldamist tagaseljaotsusega. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 410 kohaselt kui kostja ei ilmu kohtuistungile, muu hulgas eelistungile, teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel kas tagaseljaotsuse, lahendab asja sisuliselt või lükkab asja arutamise edasi. TsMS § 413 lg 1 kohaselt kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 413 lõikes 3 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et asjas võib teha tagaseljaotsuse, kuna hageja on esitanud kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Hagi on õiguslikult põhjendatud ning puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on asjaõigusseadus (AÕS) § 80 lg 1, mille kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 121 kohaselt loetakse elamu tagastamisel kehtiv üürileping kehtivaks kolmeks aastaks, alates elamu omandiõiguse üleminekust õigustatud subjektile, kui üürnik ja omanik ei lepi elamu tagastamisel kokku teisiti. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 291 lg 1 kohaselt lähevad üürilepingust tulenevad üürileandja õigused ja kohustused üle asja omandajale, kui üüritud asja omanik vahetub pärast asja üürniku valdusse andmist. VÕS § 271 lg 1 kohaselt on üürnik üürilepingu alusel kohustatud tasuma üürileandjale üüri. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. AÕS § 68 lg 1 kohaselt on omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. VÕS § 1037 lg 1 kohaselt peab õigustatud isiku nõusolekuta tema omandit või valdust kasutamisega rikkunud isik õigustatud isikule hüvitama rikkumise teel saadu hariliku väärtuse. VÕS § 334 lg 1 kohaselt peab üürnik üüritud asja koos päraldistega pärast lepingu lõppemist tagastama.
Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 180 lg 3 kohaselt, kui võlgnik ei täida täitedokumenti ettenähtud aja jooksul vabatahtlikult, võtab kohtutäitur kinnisasja võlgniku valdusest ära ja annab sissenõudja valdusse. Sama sätte kohaselt kuuluvad väljatõstmisele nii asjad kui ka isikud. Tulenevalt eeltoodust tuleb lugeda, et kostjad on hagejate poolt esitatud asjaolud omaks võtnud. Seega on põhjendatud kohustada IV , VV ja OT üle andma Tallinnas, XXX asuvate ruumide valdus hagejatele. Valduse üleandmisest keeldumisel tuleb tõsta sundkorras IV, VV ja OT aadressil XXX, Tallinn asuvatest ruumidest välja koos neile kuuluva varaga. Samuti tuleb kostjatel välja mõista hagejate kasuks eluruumi kasutamise eest tasumata üüri ja viiviste eest 2 769,18 eurot. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav kooskõlas TsMS § 468 lg 1 p 2. Vastavalt TsMS § 162 lg-le 1 hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 165 lg 1 kohaselt, kui otsus on tehtud kaashagejate või –kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või –kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Eeltoodust tuleneval tuleb jätta menetluskulud võrdsetes osades kostjate kanda. Hageja esindaja ei ole kohtule menetluskulude nimekirja esitanud. Tulenevalt eelnevast ei määra kohus hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule.
Maie Seppo Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.