lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-12-12030/6

Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Tartu mnt kohtumaja · 23.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja
Kohtuasja number
2-12-12030/6
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus
Menetlusliik
Hagita menetlus
Kuulutamise aeg
23.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1621
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Seotud ettevõtted

nimistu.ee
OÜ CAVERE ÕIGUSBÜROO11095529

Lahendi tekst

Riigi Teataja

2-12-12030

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Fred Fisker

Määruse tegemise aeg ja koht

23. mai 2012, Tallinn Tartu mnt kohtumaja

Tsiviilasja number

2-12-12030

Tsiviilasi

OÜ F avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlustoiming

pankroti väljakuulutamise otsustamine

Menetlusosalised ja nende

avalduse esitaja-võlgnik: OÜ F (registrikood xxx, xxx); võlgniku seaduslik esindaja JT(isikukood XXX); võlgniku lepinguline esindaja Andres Aro, tel 5654733, epost: [email protected]; ajutine pankrotihaldur Martin Krupp (Cavere Õigusbüroo OÜ, Estonia pst 1, Tallinn 10143, e-post: [email protected]).

esindajad, ajutine pankrotihaldur

RESOLUTSIOON

1.Lõpetada osaühingu F (registrikood XXX) pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata, raugemise tõttu.
2.Ajutisel halduril Martin Krupp’il likvideerida OÜ F (registrikood XXX) kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist.
3.OÜ F (registrikood XXX) dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ F seaduslikule esindajale juhatuse liikmele JT’le (isikukood XXX).
4.

Sarnased lahendid

Pankrotiõigus
  • 03.07.20262-25-1783/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-13323/39Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-22-4084/61Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-15528/34Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-23-11001/31Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 03.07.20262-24-12833/30Riigikohtu tsiviilkolleegium
Mõista välja OÜ’lt F (registrikood XXX) Martin Krupp’i kasuks ajutise pankrotihalduri töötasu 800 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 264 eurot.
4.1.Väljamõistetud tasust tuleb OÜ F seaduslikul esindajal JT’l (isikukood XXX) hüvitada Martin Krupp’ile (arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX) 535,99 eurot, s.h töötasu 403 eurot ja sotsiaalmaks 132,99 eurot.
4.2.Väljamõistetud tasust tuleb hüvitada riigi vahenditest 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu). Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot (ei sisalda sotsiaalmaksu) kanda riigi vahenditest Martin Krupp’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX.
5.Mõista välja OÜ’lt F (registrikood XXX) OÜ Cavere Õigusbüroo (registrikood 11095529) kasuks ajutise pankrotihalduri kulude hüvitis 74,64 eurot. Väljamõistetud

2-12-12030 kulud tuleb OÜ F seaduslikul esindajal JT’l (isikukood XXX) täies summas hüvitada OÜ’le Cavere Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX).

6.Teade pankrotimenetluse raugemise kohta avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded.
7.Kohtumäärus saata menetlusosalistele, ajutisele pankrotihaldurile, Harju Maakohtu registriosakonnale ja Riigi Tugiteenuste Keskusele. Edasikaebe kord Määrusele saab esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tartu mnt kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest. Asjaolud 22.03.2012 esitas osaühing F Harju Maakohtule avalduse enda pankroti väljakuulutamiseks. Harju Maakohtu 28.03.2012 määrusega on kohus nimetanud ajutiseks pankrotihalduriks Martin Krupp’i. 02.05.2012 esitas Martin Krupp ajutise halduri aruande. 03.05.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.05.2012. Seisuga 22.05.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Ajutise pankrotihalduri aruanne OÜ F on registrisse kantud 27.09.2010. Võlgniku põhitegevusalaks oli ehitustööde teostamine alltöövõtuna. Võlgniku põhiliseks äripartneriks oli käesolevaks ajaks registrist kustutatud OÜ J . Võlgniku majandusraskused said alguse OÜ J (kustutatud) poolt osade võlgniku tehtud tööde mittetasumisest, mille tõttu tuli objekti kulud kanda kahjumisse ja tekkisid riigimaksude võlad. OÜ J (kustutatud) pankrotimenetlus lõpetati raugemise tõttu. Uusi tellimusi ei õnnestunud saada ning ka OÜ’l F lõppes hiljemalt 2009.a majandustegevus, töötajad ja kohustused töötajate ees puuduvad. OÜ F ajutise halduri aruandest nähtub, et võlgnikul puudub vara, kohustusi on vähemalt 6 261,49 euro eest, s.h maksuvõlg 6 257,33 eurot. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu. Maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga, sest võlgnikul puudub reaalne vara ning võlgnikul on kohustusi üle 6 000 euro. Samal ajal aga kohustused pidevalt kasvavad intresside ja viiviste näol. Võlgnik on ise pankrotiavalduse esitamisega kinnitanud oma püsivat maksejõuetust. Raamatupidamise dokumentide kohaselt võlgniku 2010. majandusaasta lõppes negatiivse omakapitaliga ning 2009. ja 2010. majandusaastate aruannete järgi moodustas võlgniku ainsa vara nõue OÜ J (kustutatud) vastu, kusjuures OÜ J pankrotimenetlus lõpetati juba 12.12.2008.a. Seega oleks nõude pidanud bilansis maha kandma kas 2008.a või hiljemalt 2009.a jooksul, mille tulemusel oleks võlgniku 2009. majandusaasta lõppenud negatiivse omakapitaliga ning sellest tulenevalt oleks võlgnik pidanud hiljemalt 2010. a alguses esitama pankrotiavalduse, kuid avaldus esitati alles 2012. a märtsis.

2-12-12030 Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on eelkõige nõrk äriplaan, mille kohaselt sõltus võlgniku kogu tegevus ühest peatöövõtjast. Riskide hajutamiseks oleks võlgnik pidanud koostööd tegema rohkemate peatöövõtjatega, sel viisil oleks olnud suurem võimalus vältida olukorda, kus peatöövõtja makseraskuste tõttu tekivad olulised makseraskused ka alltöövõtjal. Aruandest nähtub, et võlgniku juhatuse liige on tunnistanud, et maksejõuetus oli selge juba 2009. a, mil võeti vastu ka vastavad otsused võlgniku lõpetamiseks, kuid reaalne likvideerimismenetluse alustamine või pankrotiavalduse esitamine viibis seetõttu, et võlgniku juhatuse liige asus töökohustuste tõttu väljaspool Eestit. Ajutine pankrotihaldur on seisukohal, et juhatuse liikme eemalviibimine ei ole piisav põhjus esitada pankrotiavaldus rohkem kui kaks aastat peale maksejõuetuse selgumist. Seoses eelnevaga on ajutine haldur esialgsel seisukohal, et võib esineda KarS § 3851 sätestatud koosseis. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu kokku summas 800 eurot (10 töötundi x 80 eurot) ja kulude hüvitis 74,64 eurot. Lisanduvad riiklikud maksud. 03.05.2012 kohtuistungil ei ole võlgniku lepinguline esindaja ajutise halduri tasu ja kulude suurusele vastu vaielnud ning on kinnitanud, et juhatuse liige on nõus hüvitama tasu ja kulud osas, mis ületab riigi poolt kompenseeritud summat. Kohtumääruse põhjendused Pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 30 lg 1 sätestab, et kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks, määrab kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruse ja selle maksmise tähtaja. PankrS § 23 lg 1 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär 96 eurot. PankrS § 23 lg 6 sätestab, et kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 28 lg 2 alusel, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse füüsilisest isikust võlgniku või juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu. Äriseadustiku § 180 lg 51 kohaselt, kui osaühing on maksejõuetu ning maksejõuetus ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, peab juhatus viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, esitama kohtule osaühingu pankrotiavalduse. Pärast maksejõuetuse ilmnemist ei või juhatuse liikmed teha osaühingu eest makseid, välja arvatud maksed, mille tegemine maksejõuetuse olukorras on kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmed on solidaarselt kohustatud hüvitama osaühingule pärast maksejõuetuse ilmnemist osaühingu tehtud maksed, mille tegemine

2-12-12030 vaadeldavas olukorras ei olnud kooskõlas korraliku ettevõtja hoolsusega. Juhatuse liikmete vastutusele kohaldatakse käesoleva seaduse §-s 187 sätestatut. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 kohaselt lõppenud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Dokumente säilitatakse kümme aastat, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kui juriidiline isik oli kantud registrisse, kantakse registrisse dokumentide hoidja nimi ja elukoht või asukoht. Ajutise halduri hinnangul on OÜ F maksejõuetuse põhjuseks ebaõnnestunud äriplaan, mis ei näinud ette riskide hajutamist. Eeltoodule ei ole võlgniku esindaja kohtuistungil vastu vaielnud. Ajutise halduri aruannetes toodud andmetel võlgnikul igasugune vara puudub, kohustusi on OÜ’l F 6 261,49 euro ulatuses. Puuduvad vahendid pankrotimenetluse läbiviimiseks. 03.05.2012 kohtuistungil määras kohus menetluse raugemise vältimiseks pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti makstava summa suuruseks 3 000 eurot. Ettepanek on avaldatud väljaandes Ametlikud Teadaanded 10.05.2012. Seisuga 22.05.2012 ei ole kohtu tagatiste kontole kohtu määratud rahasummat tasutud. Kohus leiab, et OÜ F pankrotimenetlus tuleb lõpetada seoses raugemisega PankrS § 29 lg 1 ja 2 alusel, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks. Ükski isik ei ole kohtu deposiiti tasunud OÜ F pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks kohtu poolt määratud rahasummat. OÜ F tuleb likvideerida äriregistrist kahe kuu jooksul pärast määruse jõustumist. Ajutise halduri poolt on kindlaks tehtud, et pankrotiavaldus on esitatud rohkem kui kaks aastat peale maksejõuetuse selgumist, mistõttu võib esineda KarS § 3851 sätestatud koosseis. Sellele väitele ei ole võlgniku lepinguline esindaja kohtuistungil vastu vaielnud ja on selgitanud, et hilinemise põhjuseks on juhatuse liikme Eestist eemalviibimine ja tegelemine teiste projektidega. Kohus leiab, et juhatuse liige peab täitma temale seadusega pandud kohustusi ning välismaal viibimine ei vabasta juhatuse liiget vastutusest juhatuse hoolsuskohustuse rikkumise eest. Kohus leiab, et pankrotiavalduse esitamise tähtaja rikkumisega on JT(isikukood XXX) toime pannud raske juhtimisvea, mis tuleb vastavalt PankrS § 28 lg 2 kohtu poolt eraldi ära märkida. Martin Krupp on kohtule esitanud OÜ F ajutise pankrotihalduri töö aruanded, millest nähtub, et ta on oma ülesannete täitmiseks kulutanud kokku 10 tundi (tunnitasuga 80 eurot), s.h: päringute koostamine, kogutud andmete analüüs, aruannete koostamine, kohtuistungil viibimine. Martin Krupp palub välja mõista ajutise halduri tasu summas 800 eurot Lisanduvad riiklikud maksud. Ajutise halduri kulutuste summa on aruande kohaselt 74,64 eurot, s.h sidekulud, koopiad, bürooteenus. Võlgniku esindaja on kohtuistungil nõustunud ajutise halduri tasu ja kulude suurusega ning kinnitanud, et juhatuse liige on nõus hüvitama tasu ja kulud osas, mis ületab riigi poolt kompenseeritavat summat. Kohus leiab, et ajutise halduri poolt taotletav tasu on mõistlik ja vastab halduri poolt tehtud tööle ja kvalifikatsioonile ning et ajutise halduri tasu summas 800 eurot tuleb võlgnikult välja mõista. Kuna võlgnikul puudub vara ajutise halduri tasu ja kulude katmiseks, tuleb ajutise

2-12-12030 halduri tasu osaliselt, summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), hüvitada riigi vahenditest. Riigi Tugiteenuste Keskusel tuleb 397 eurot kanda Martin Krupp’i arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX. Võlgnikult väljamõistetud tasust tuleb OÜ F seaduslikul esindajal JT’l (isikukood XXX) hüvitada Martin Krupp’ile (arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX) 535,99 eurot, s.h töötasu 403 eurot ja sotsiaalmaks 132,99 eurot. Martin Krupp’il tuleb korraldada sotsiaalmaksu 132,99 eurot kandmine riigi arvele. Kohus leiab, et ajutise halduri kulud summas 74,64 eurot tuleb võlgnikult OÜ Cavere Õigusbüroo kasuks välja mõista. Võlgnikult väljamõistetud kulud tuleb OÜ F seaduslikul esindajal JT’l (isikukood XXX) täies summas hüvitada OÜ’le Cavere Õigusbüroo (arvelduskonto nr XXXXXXXXXXXXX). Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 kohaselt likvideeritud juriidilise isiku dokumendid antakse hoiule likvideerijale või kolmandale isikule. Martin Krupp on ajutise halduri aruandes taotlenud OÜ F dokumentide hoidjaks JT määramist. Kohus leiab, et OÜ F dokumentatsioon tuleb anda hoiule OÜ F seaduslikule esindajale juhatuse liikmele JT’le (isikukood XXX).

Fred Fisker Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 30.06.20262-26-11482/5Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 28.06.20262-23-13685/19Tartu Maakohus Tartu kohtumaja