Asjaõigus › Muud asjaõiguse asjad

II. Seoses kompromissi kinnitamisega menetlus tsiviilasjas lõpetada. lõpetada. Kohtu poolt kinnitatud kompromissileping kehtib täitedokumendina ja kuulub viivitamatult viivitamatult täitmisele. III. Tagastada hagejale TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tsiviilasjas nr. nr 2-1010-50127 hagi esitamisel tasutud riigilõivust 63.91 eurot (1000 krooni, sellest 12.10.2010 on tasutud 200 krooni ja 23.10.2010 - 800 krooni), krooni), pool (1/2) s.o. summas 31.96 31.96 eurot. eurot. Pool tasutud riigilõivust, s.o. 31.96 eurot, eurot, kanda tagastamisel tagastamisel V L arveldus arveldusarvele dusarvele nr xxxx ASASs Swedbank, Swedbank, märkides selgitusse „tsiviilasi nr 22-1010-50127, riigilõivu osaline tagastamine“.

Edasikaebe kord Tulenevalt TsMS § 661 lg 4 sätestatust ja poolte kokkuleppest võib kompromissi kinnitavale ja menetlust lõpetavale kohtumäärusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule sama maakohtu maakohtu kaudu kolme (5) päeva jooksul käesoleva määruse kättetoimetamisest. Kohtumäärus saata menetlusosalistele ja jõustumisel Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Asjaolud ja kohtu määruse põhjendused. 12.10.2010 esitas V L Viru Maakohtule avalduse temale kuuluvale kinnistule xxxx (kinnistu nr xxxx, asukohaga xxxx) juurdepääsu tagamiseks üle A K ́ule kuuluva kinnistu (xxxx, nr xxxx).

Senine menetluse käik Avaldaja on menetluse kestel oma avaldust korduvalt täpsustanud ja täiendanud. Avaldaja taotleb juurdepääsu oma kinnistule xxxx teelt läbi xxxx kinnistu 30 m pikkuses ja seejärel üle xxxx kinnistu (nr xxxx) 120 m pikkuses ja 3 m laiuses jalgsi ja mootorsõidukitega tähtajatult ja tasuga xxxx kinnistu omanikule 32 eurot aastas koos kohustusega hooldada teed aastaringselt. Samuti taotleb avaldaja vastava märke kandmist kinnistusraamatusse. Vastuseks avaldusele teatas puudutatud isik A K xxxx kinnistu omanikuna, et tema avaldaja taotlusega ei nõustu. Puudutatud isik märkis, et temale kuuluva kinnistu suurus on vaid 0,4 ha. Kinnistul asub elamu ning taotletav juurdepääsutee möödub vahetult elamu kõrvalt, mistõttu häirib selle juurdepääsu kasutamine oluliselt tema privaatsust. Elamu hoov asub tee pinnast allpool ning seetõttu koguneb sinna sadevesi ja hoov muutub sõidukitele läbipääsmatuks, mistõttu on ta sunnitud hoidma ka oma sõidukeid sellel teeosal, mida avaldaja soovib kasutada alalise juurdepääsuna oma kinnistule. Puudutatud isik märkis ka, et avaldajal on olemas alternatiivsed võimalused juurdepääsuks oma kinnistule, mida kohus peab samuti kaaluma.

08.11.2011 toimunud kohtuistungil esitas ka xxxx kinnistu omanik H-L K avaldusele avaldusele oma vastuväited: ta ei nõustunud tasu määramata läbi tema kinnistu juurdepääsu vastuväited määramisega, samuti ei nõustunud juurdepääsutee tagamiseks kinnistusraamatusse kande tegemisega. Kohtu poolt on menetlusse kaasatud teiste alternatiivsete juurdepääsude hindamisega seoses kõikide puudutatud kinnistute omanikud ning 08.11.2011 on teostatud paikvaatlus menetlusosaliste osavõtul. Puudutatud isiku A Ku esindaja poolt on esitatud asjas täiendav tõend - Väike-Maarja Vallavalitsuse vastus teabenõudele koos sellele lisatud skeemiga. Puudutatud isik A K on seisukohal, et avaldaja kinnistut läbib juba avalikus kasutuses olev eratee, mistõttu avaldajal puudub AÕS § 156 lg 3 tulenevalt õigus juurdepääsu määramiseks üle teistele kuuluvate kinnistute. 02.05.2012 toimunud kohtuistungil tegi avaldaja ettepaneku kompromissi sõlmimiseks. Vastavalt kohtuistungil protokollitule soovis avaldaja kasutada üle xxxx ja xxxx kinnistu vaidlusalust juurdepääsuteed ajutiselt (viie kuu jooksul), s.o. seni, kuni ta on rajanud sõidukõlbuliku tee oma kinnistul asuvate hooneteni. Avaldaja seletuse kohaselt on tema sooviks rajada tee üle xxxx kinnistu ja selles osas on ta saanud nõusoleku ka selle kinnistu omanikult. Puudutatud isikud A K ja H-L K nõustusid ajutiselt ja tasuta juurdepääsutee tagamisega üle neile kuuluvate kinnistute juhul, kui tee kasutamisele seatakse teatud piirangud öörahu tagamiseks. Teised menetluses osalejad avaldaja taotletud tingimustel kompromissi sõlmimisega menetluse lõpetamiseks vastuväiteid ei omanud. Kohus andis avaldajale ja puudutatud isikutele aega kompromisslepingu vormistamiseks kuni 03.05.2012. 16.05.2012 laekus kohtule avaldaja ja puudutatud isikute allkirjastatud kompromissileping, mis oma sisult vastab juba 02.05.2012 osaliste poolt avaldatule. Kompromisslepingus esitatu kohaselt on tegemist avaldajale tasuta ajutise juurdepääsutee tagamisega ning kokku on lepitud selle juurdepääsu tagamisel ka öisel ajal kehtivates piirangutes. Kinnistusraamatusse ajutise juurdepääsu kohta kannet ei tehta. Menetluskulud jäävad asjaosaliste endi kanda. Kompromissi osalised paluvad kohtul kompromissleping kinnitada ning menetlus tsiviilasjas lõpetada.

Kohtumääruse õiguslik põhistus Kohus, vaadanud läbi poolte kompromissilepingu, leiab, et taotlus kompromissi kinnitamiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Vastavalt Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 475 lg 1 p 13-1 sätestatule toimub avalikult kasutatavale teele juurdepääsu tagamise asjade menetlemine kohtus hagita menetluse korras. TsMS § 476 kohaselt algatab kohus hagita menetluse omal algatusel või huvitatud isiku või asutuse avalduse alusel. TsMS § 477 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. TsMS § 477 lg 5 tulenevalt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Analoogselt hagimenetluse kohta TsMS § 430 lg 1 sätestatuga võivad menetlusosalised ka hagita menetluses kuni kohtulahendi jõustumiseni lõpetada menetluse kompromissiga.

TsMS § 618-4 tulenevalt arutab kohus juurdepääsu talumise asjades üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmida. Kokkuleppe saavutamisel vormistatakse see kirjalikult või protokollitakse või loetakse kohtulikuks kompromissiks, mille kohus määrusega kinnitab (TsMS § 618-4 lg 2). Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse (TsMS § 428 lg 1 p 4). TsMS § 430 lg 3 sätestatud kompromissi kinnitamist takistavaid asjaolusid antud juhul ei esine ning poolte kinnitusel on kokkulepitud tingimustel kompromissleping täidetav. TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kompromisslepingu sõlmimisel on pooled kinnitanud, et vastavad kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise õiguslikud tagajärjed on neile teada. Kompromisslepingu mittekohaselt täitmisel on avaldajal õigus pöörduda selle sundtäitmiseks kohtutäituri poole. TsMS § 430 lg 8 sätestab, et kompromissi saab tühistada ja selle tühisusele saab tugineda tsiviilseadustiku üldosa seaduses nimetatud alustel ning kompromissist saab taganeda või selle üles öelda võlaõigusseaduses nimetatud alustel. Kohus peab vajalikuks TsMS § 618 -5 tulenevalt menetlusosalistele selgitada, et kohus võib asjaolude olulisel muutumisel asjaosalise avalduse alusel kompromissi määrusega muuta, kui see on vajalik raskete tagajärgede ärahoidmiseks. Avalduse esitamisel tasutud riigilõiv kuulub vastavalt avaldaja taotlusele osaliselt tagastamisele. TsMS § 150 lg 2 p 1 tulenevalt tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust, kui pooled sõlmivad kompromissi. Tsiviilasja nr. 2-10-50127 nähtub, et avaldaja on tasunud riigilõivu kahes osas: 200 krooni ja 800 krooni. Maksekorraldusega nr. 235 Viru Maakohtu viitenumbriga 12.10.2010, selgitusega: „riigilõiv V L“ on tasutud 200 krooni. Maksekorraldusega nr. 240 Viru Maakohtu viitenumbriga 23.10.2010 selgitusega: „täiendav riigilõiv V L“ on tasutud täiendavalt 800 krooni. Kokku tasus avaldaja avalduse esitamisel summas 1000 krooni (63.91 eurot). Hageja taotleb poole riigilõivu tagastamist V L arveldusarvele nr. xxxx AS-s Swedbank. TsMS § 150 lg 3 kohaselt kuulub riigilõiv tagastamisele riigilõivu tasunud isiku taotlusel määruse alusel. Avaldaja on taotluse esitamisel märkinud riigilõivu tagastamise alused ja tõendanud ka tagastamisele kuuluva summa 63.91 : 2 = 31.96 eurot.

Menetluskulude jaotus TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad pooled kompromissi sõlmimisel korral oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti.

Vastavalt saavutatud kompromissile jäävad käesolevas asjas menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Kompromissi sõlmimisel on kokku lepitud määruskaebuse esitamise tähtaja lühendamises. Vastavalt TsMS § 661 lg 4 võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Kohtunik: Ärakiri õige Nooremreferent Kohtumäärus jõustus 06. juunil 2012. a. Nooremreferent

/allkiri/

Irma Külavee Tea Toming

Tea Toming

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.