2-11-11436/48 - Saneerimine - Saneerimisasjad - Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium - lahend.ee

3.R. Vanem esitas määruskaebuse, milles taotleb Tartu Maakohtu 6. märtsi 2012 määruse tühistamist. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt: 1) on kaebuse esitaja täitnud saneerimismenetluses kõik seadusest ja kohtumäärusest tulenevad saneerimisnõustajale pandud järelevalve kohustused. Nõustajat kohustati 16.06.2011 määrusega esitama kohtule igal poolaastal aruande, milles tuli kirjeldada ettevõtte majanduslikku seisundit, saneerimiskava täitmist ja muid olulisi asjaolusid, mille vastu võlausaldajal võib olla huvi. Esimene aruanne tuli esitada 16.12.2011. SanS § 50 lg 5 sätestab ettevõtja kohustuse anda saneerimisnõustajale järelevalve teostamiseks vajalikku teavet ja osutada nõustajale abi järelevalve kohustuse täitmisel. Nõustaja on 20.06.2011 saatnud AS-le Eurowest üleskutse järelevalve teostamisest, milles on kirjeldanud olukorda, seadusesätteid ning kohustanud ettevõtjat alates juulist 2011 esitama iga kuu 20. kuupäevaks eelmise kuu bilansi, kasumiaruande ja rahavoogude aruande koos vajalike andmetega. Samuti on nõustaja hoiatanud AS-i Eurowest nimetatud kohustuse rikkumise tagajärjest – saneerimismenetluse lõpetamisest. 16.08.2011 saatis nõustaja AS-le Eurowest ettekirjutuse puuduste kõrvaldamiseks saneerimiskava täitmise osas, milles tõi välja, et võlausaldajatele (Cont 2000 OY, Maksu- ja Tolliamet) on tasumata kavas ettenähtud osamaksed ning nõustajale esitamata informatsioon majandustulemuste kohta vastavalt 20.06.2011 üleskutsele. Nõustaja andis tähtaja – 26.08.2011 – puuduste kõrvaldamiseks. 12.09.2011 esitas nõustaja kohtule avalduse, kus tegi ettepaneku kohustada ettevõtjat esitama nõustajale vajalikud andmed või tühistada saneerimiskava vastavalt SanS § 51 lg 1 p-dele 2, 4 ja 5. Nõustaja juhindus SanS §-st 50 ja asjaoludest, et AS Eurowest ei olnud esitanud nõustajale andmeid oma majandustegevuse kohta, võlausaldajale Cont 2000 OY olid tasumata kõik osamaksed, maksuvõlgu tasus (hilinemistega) kolmas isik ja tasumata oli nõustajale 16.06.2011 määrusega ette nähtud tasu. 11.11.2011 kirjaga andis nõustaja AS-le Eurowest täiendava tähtaja kuni 25.11.2011 andmete esitamiseks ja nõustaja tasu maksmiseks. 16.12.2011 esitas nõustaja kohtule, võlausaldajatele ja AS-le Eurowest aruande saneerimiskava täitmise kohta, mille kohaselt on AS Eurowest täitnud 100%-liselt müügiprognoosi ja tegevuskulude aruande, kuid jätkuvalt oli täielikult täitmata saneerimiskavas ette nähtud kohustus Cont 2000 OY ees, esines mahajäämus ja jooksev võlg Maksu- ja Tolliameti ees ning osaliselt oli tasumata nõustaja tasu. Kõiki nimetatud asjaolusid selgitas nõustaja kohtule 27.01.2012 toimunud istungil. Kohus ei ole määruses nõustaja tegevust ülesannete täitmisel analüüsinud. Seega ei ole kohus asja lahendamisel kõiki asjaolusid ja tõendeid kaalunud; 2) puudus kohtul alus saneerimisnõustaja vabastamiseks SanS § 19 lg 1 p 4 alusel. Kaebuse esitaja on sõltumatu ettevõtjast ja võlausaldajatest, samuti ei ole kaebuse esitaja soovinud ettevõtet omandada. Kõik määruses toodud sellekohased põhjendused on üllatavad, arusaamatud, meelevaldsed ning ei tugine ühelegi toimikus olevale tõendile. Väite nõustaja erapoolikuse kohta esitas AS Eurowest juhatuse liige I.K. esimest korda 27.01.2012 kohtuistungil. I.K. väitis, et nõustaja on käinud Soomes T.L. juures puhkamas. Nõustaja selgitas kohtule, et „ma ei ole tema juures puhkamas käinud. Olen küll käinud L. kuuluvas mökis, seda võin öelda“. Cont 2000 OY on Soome äriühing, mille kõik juhatuse liikmed elavad Soomes. Seega on arusaadav äriühingu esindajaga kohtumine Soomes. Jääb arusaamatuks, kuidas sellised kohtumised muudavad nõustaja menetlusosalisest sõltuvaks ja

menetluse läbiviimisel erapoolikuks. Ükski nõustaja poolt saneerimismenetluses läbi viidud menetlustoiming ja kohtule või võlausaldajatele esitatud menetlusdokument ei anna alust väita, et võlausaldajaid oleks koheldud erinevalt. Väide, et nõustaja on soovinud ettevõtet omandada, on otsene vale. Määrusest ei selgu, miks kohus eelistab kava täitmist osaliselt ignoreeriva ettevõtte esindaja paljasõnalisi väiteid kohtu määratud saneerimisnõustaja selgitustele. Kohtumäärus peab olema seaduslik ja põhjendatud. Kohus ei ole nõustajat süüdistades ühtegi asjaolu välja selgitanud ega ühelegi tõendile viidanud. Kohus peab konkreetselt märkima, mida nõustaja valesti tegi ja millistel tõenditel kohtu seisukoht tugineb. Kaebuse esitajal ei ole võimalik ega ka vajalik hakata paljasõnaliste väidete ümberlükkamiseks kohtule tõendama oma usaldusväärsust, eriti olukorras, kus kohus keeldub hinnangut andmast nõustajapoolsele kohustuste täitmisele. Usalduse küsimus on üles kerkinud pärast tsiviilasjas kohtuniku vahetust. Kogu senise menetluse käigus (nõustaja määramine, läbirääkimised võlausaldajatega, kava kinnitamine, kohtu informeerimine, aruande esitamine jne) ei ole kohtul olnud probleeme nõustaja poolt ülesannete täitmisega. Raske on mõista, kuidas ühe kohtuistungi põhjal ja analüüsimata nõustaja senist kohustuste täitmist, kadus kohtul nõustaja vastu usaldus määral, mis välistab järelevalve teostamise jätkuvas saneerimismenetluses. Kohtu tegevus on vastuoluline. 27.01.2012 istungil pani kohus nõustajale kohustuse esitada hiljemalt 13.02.2012 andmed maksuametilt selle kohta, kas ja kuidas on täidetud saneerimismäärust, seisukoht AS Eurowest saneerimise tühistamise või jätkamise osas ning andmed Furgoonitehase AS-lt ja Cont 2000 OY-lt. Ilmselgelt on tegemist saneerimisnõustaja järelevalve hulka kuuluvate ülesannete täitmisega. Kui kohtul puuduks usaldus nõustaja vastu, poleks kohus sellist korraldust nõustajale andnud. Nõustaja tegi maksuametile päringu, st täitis kohtu korralduse tähtajaks. Küll aga ei kajastu korralduse täitmise tulemus, st maksuametilt ja teistelt võlausaldajatelt kogutud tõendite analüüs kohtumääruses; 3) ei ole kohus lahendanud nõustaja ja võlausaldaja taotlusi. Nõustaja on 12.09.2011 esitanud avalduse saneerimismenetluse tühistamiseks. Samasisulise taotluse on esitanud ka Maksu- ja Tolliamet tulenevalt asjaolust, et saneerimiskava ei täideta kohaselt. Just nimetatud taotluste lahendamiseks määras kohus istungi. Ka AS Eurowest juhataja I.K. möönab, et maksuameti ees on võlg tasumata. Tasumata on ka saneerimisnõustaja tasu 5759,02 eurot. Nii nõustaja kui võlausaldaja on kohtule korduvalt esitanud taotlusi ja tõendeid (sh peale 27.01.2012 istungit), millest nähtub saneerimiskava mittekohane täitmine ja võimalik vajadus saneerimiskava tühistada. Kohus oleks pidanud kava täitmist puudutavad asjaolud välja selgitama, vajadusel kaasama võlausaldajad ning lahendama taotlused sisuliselt. Kava mittekohane täitmine võib põhjustada võlausaldajatele kahju.

Maakohus leidis, et R. Vanema käitumine on andnud kohtule aluse kahelda tema sõltumatuses, kuna esineb terav suhtlemistakistus ettevõtja juhatuse liikme ja saneerimisnõustaja vahel, nõustaja on seadnud kahtluse alla oma sõltumatuse menetlusosalistest ning kohus ei ole veendunud saneerimisnõustaja erapooletuses. TsMS § 463 lg 2 ja § 436 lg 1 kohaselt peab määrus olema seaduslik ja põhjendatud. Kohtulahendi seaduslikkuse ja põhjendatuse nõue tähendab muuhulgas seda, et kohtulahend peab sisaldama põhjendusi ja hinnangut tõenditele, mille alusel kohus konkreetse järelduseni jõudis. Maakohtu vaidlustatud määrus eelnimetatud nõuetele ei vasta. Maakohtu määrusest ei ole võimalik aru saada, millistele tõenditele põhineb kohtu järeldus, et saneerimisnõustaja käitumine on andnud aluse kahelda tema sõltumatuses. Kuna maakohus ei ole tuvastanud SanS § 19 lg 1 p-s 4 märgitud alust saneerimisnõustaja vabastamiseks, siis on maakohtu määrus saneerimisnõustaja vabastamise osas ebaseaduslik. Vaidlustatud määrusest võib järeldada, et kui esinevad suhtlemisraskused ettevõtja juhatuse liikme ja saneerimisnõustaja vahel ning kuna kohtul puudub pädevus ettevõtja juhatuse liikme vabastamiseks, siis tulebki saneerimisnõustaja vabastada. Selline maakohtu järeldus ei ole kooskõlas SanS § 19 lg-ga 1, mis sätestab saneerimisnõustaja vabastamise alused. Ainuüksi asjaolu, et esinevad suhtlemisraskused ettevõtja juhatuse liikme ja saneerimisnõustaja vahel, ei anna alust kahtluseks saneerimisnõustaja sõltumatuses. Vaidlustatud määruse põhjendustest ei ole võimalik aru saada, millistele tõenditele põhineb maakohus järeldus, et nõustaja on seadnud kahtluse alla oma sõltumatuse menetlusosalistest ning sellest tulenevalt ei ole kohus veendunud saneerimisnõustaja erapooletuses. AS Eurowest juhatuse liige I.K. on küll 27.01.2012 maakohtu istungil ja 08.02.2012 seisukohas märkinud, et saneerimisnõustaja suhtleb enam kahe võlausaldaja (Maksu- ja Tolliameti ning Cont 2000 OY) esindajatega ning vähem kolmanda võlausaldajaga (OÜ Eurowest Furgoonitehas), kuid sellest ei saa järeldada, et saneerimisnõustaja on erapoolik ja sõltuv kahest teisest võlausaldajast. Maakohtu väide, et saneerimisnõustaja on soovinud ettevõtet omandada, ei põhine ühelgi tõendil. Tähelepanu väärib fakt, et maakohtu 03.04.2012 istungi protokollist tulenevalt on I.K. seadnud kahtluse alla ka uue saneerimisnõustaja sõltumatuse.