AOÜ hagi OÜ H OÜ vastu õigusrikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks ning alternatiivselt domeeninime registreeringu kustutamiseks ja tulevikus õiguste rikkumisest hoidumiseks
Tsiviilasja hind
1 595 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja AOÜ (reg kood xxx; asukoht xxx) Hageja esindaja paterndivolinik Riina Pärn (INTELS Patendibüroo OÜ, Magasini 12, Tartu 51005; e-post: [email protected]) Kostja OÜ H (reg kood xxx asukoht xxx) Kostja seaduslik esindaja juhatuse liige LL(XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
30.04.2012. a
Kohtuistungil osalenud isikud
-
Hageja esindajad patendivolinik Riina Pärn ja Heino Hommik
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada AOÜ hagi OÜ H OÜ vastu õigusrikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks ning alternatiivselt domeeninime registreeringu kustutamiseks ja tulevikus õiguste rikkumisest hoidumiseks.
Kohustada kostjat lõpetama hageja õiguste rikkumine, sh domeeninime “XXX” ja tähise “XXX+ kuju” kasutamine.
3.Kohustada kostjat andma domeeninimi “XXX” üle hagejale. Juhul, kui ksotja kohustust ei täida, tuleb lugeda, et kohtuotsus asendab kostja tahteavalduse domeeninime “XXX” hagejale üleandmise kohta.
4.Kohustada kostjat hoiduma tulevikus hageja õiguste rikkumisest mistahes kujul, sh tähise “XXX” kasutamisest domeeninimes(-nimedes), millel on Eestis äriline tagajärg, tähise “XXX+ kuju” kasutamisest oma majandus- ja äritegevuses (sh kaupade pakkumisel ja teenuste osutamisel ning kandmisel äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutusjuhenditele) ning sellega seonduva reklaamtegevusega, sh Interneti vahendusel. Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kostja OÜ H kanda. Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE
1.AOÜ (edaspidi hageja) esitas 31.01.2012. a Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale hagi OÜ H (edaspidi kostja) vastu õigusrikkumise lõpetamiseks, domeeninime üleandmiseks ning alternatiivselt domeeninime registreeringu kustutamiseks ja tulevikus õiguste rikkumisest hoidumiseks. Hagiavalduse asjaolude kohaselt Eesti maatunnusega tippdomeeni .ee haldava organisatsiooni, Eesti Interneti SA (edaspidi “EIS”), elektroonilise andmebaasi (WHOIS-andmebaas) andmetel on H OÜ registreerinud 15.07.2010. a enda nimele domeeninime “XXX”. Nimetatud domeeninimi on registreeritud vastavalt EIS nõukogu poolt vastu võetud Domeenireeglitele (edaspidi “Domeenireeglid”) ning seda vahetult pärast domeenireformi Eestis, millega lasti vabaks ühe isiku nimele registreeritavate domeeninimede arv. Pärast domeeninime “XXX” registreerimist on kostja hakanud kasutama ja kasutab nii domeeninime kui ka tähist “XXX+ kuju” kodulehe www.XXX kaudu. Hageja puhul on tegemist 2005. aastal asutatud äriühinguga, mis on registreeritud äriregistris 25.01.2005. a, hageja nime pole alates tema asutamisest muudetud. Hageja on tegutsenud kodulehe www.XXX kaudu. Hageja on kasutanud oma majandustegevuses läbi aastate tähist “A+ kuju” kahetoonilises värvikombinatsioonis (kollanerohekassinine) koos vasakul asetseva risti kujutisega ning seda vähemalt alates hageja asutamisaastast 2005, s.o palju varasemast ajast, kui seda on domeeninime “XXX” registreering ning sarnase tähise “XXX+ kuju” kasutus kostja poolt. Samuti on hageja kasutanud alates oma asutamisest samades värvitoonides tähise kujundust, milles risti kujutis asetseb sõnaelemendi “XXX” kohal. Nii hageja kui kostja tegelevad samas tegevusvaldkonnas, osutades kolmandatele isikutele teenuseid seoses arvutite ja teiste IT-seadmete hoolduse ja teeninduse ning müügiga, pakkudes muuhulgas samas valdkonnas koolitusi. Kuigi kostja poolt esitatud kaubamärgi “XXX” registreerimistaotluse osas menetlus lõpetatud (s.t. kostja võttis registreerimistaotluse tagasi tulenevalt hageja poolt kostjale edastatud hoiatuskirjast) ilma kaubamärgile õiguskaitset saavutamata, annab see kinnitust asjaolust, et mõlemad menetluse osapooled tegutsevad identsetes ja sarnastes tegevusvaldkondades. Hagejale kuuluvad varasemad õigused tulenevalt talle kuuluvast ärinimest “AOÜ”. Hageja ei ole andnud kostjale nõusolekut domeeninime “XXX” registreerimiseks ning tähise “XXX” kasutamiseks ei domeeninimes ega tähises “XXX+ kuju”, sh kodulehe www.XXX kaudu või mistahes muul viisil. Tulenevalt eeltoodust palub hageja kohustada kostjat lõpetama hageja õiguste rikkumine, sh domeeninime “XXX” ja tähise “XXX+ kuju” kasutamine. Kohtuotsusega anda domeeninimi “XXX” üle hagejale; alternatiivse nõudena vastu võtta kohtuotsus, millega otsustatakse kustutada domeeninimi “XXX” domeeninimede registrist. Lisaks kohustada kostjat hoiduma tulevikus hageja õiguste rikkumisest, sh tähise “XXX” kasutamisest domeeninimes(-nimedes), millel on Eestis äriline tagajärg, tähise “XXX+ kuju” kasutamisest oma majandus- ja äritegevuses (sh kaupade pakkumisel ja teenuste osutamisel ning kandmisel äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutusjuhenditele) ning sellega seonduva reklaamtegevusega, sh Interneti vahendusel. Jätta kõik menetluskulud kostja kanda.
KOSTJA VASTUVÄITED JA MENETLUSE KÄIK
2.Kostja vaidleb hagiavaldusele vastu. Kostja hinnangul ei tulene ühestki reeglist, et domeeninime „XXX“ registreerimisel oleks pidanud kostja teostama otsingu, kas ja kelle õigusi ta sellega rikub. Samuti ei saa eeldada kostjalt domeeninime registreerimisel teadmisi ärinime- või kaubamärgiõiguste rikkumiste kohta, kuivõrd kostja ei ole juriidilise kõrgharidusega. Kostja soovib märkida, et juhul kui domeeninimele anda kaubamärgi funktsioonid ning seda pidada intellektuaalse omandi objektiks, siis need on õigused, mis kuuluvad kostjale, mitte hagejale. Seda seetõttu, et kostja on kõnealuse domeeni registreerinud, mistõttu kuuluvad kostjale kõik domeenist tulenevad õigused. Lisaks märgib kostja, et kuivõrd esinevad absoluutsed õiguskaitset välistavad asjaolud, siis ei ole kostja hinnangul tähis „XXX“ kaubamärgina kaitstav. Kostja soovib märkida, et asjaolu, et ainuüksi ärinime olemasolu ei keela teistel ettevõtjatel ärinimega sarnaste tähiste kasutamist oma majandus - ja äritegevuses. Kostja pole avaldanud eksitavat teavet KonkS § 50 lg 1 p 1 tähenduses. Asjaolu, et kostja on kasutanud mittekaitstud ja tõenäoliselt kaubamärgina mittekaitstavat tähist XXX+ kuju oma majandustegevuses ei viita kuidagi sellele, et kostja käitumist saaks vaadelda KonkS § 50 lg 1 p 1 rikkumisena. Kostja pole esitanud ka ebaõigeid andmeid KonkS § 51 lg 1 tähenduses. Hageja pole põhistanud, mida lugeda ebaõigeteks andmeteks, mistõttu pole KonkS § 51 lg 1 eeldused täidetud. Kostja poolt domeeni ning tähise XXX ja XXX+ kuju kasutamist ei saa vaadelda reklaamiseaduse § 4 lg 1 rikkumisena. Eksimuseks ei saa pidada hageja poolt toodud näiteid, et otsingumootorist otsingut tehes, annab otsingumootor esmaselt tulemuseks kostja andmed ning viite kostja koduleheküljele. Kostja ei saa vastutada hageja äririski eest, mis tuleneb hageja poolt domeeni õigeaegselt registreerimata jätmisest. Samuti ei vastuta kostja selle eest, et hageja on võtnud endale ärinime, mis pole tõenäoliselt kaubamärgina kaitstav ning mille kasutamine pole seetõttu teistel turuosalistel keelatud. Seetõttu on kostja seisukohal, et hageja nõuded ei saa tuleneda konkurentsiseaduse ja reklaamiseaduse sätetest. Kostja hinnangul on meelevaldne väide justkui kostja oleks tähise XXX+ kuju kujundamisel lähtunud hageja poolt kasutatavast tähisest. Ainuüksi asjaolu, et nii hageja kui kostja tähised omavad sarnasusi, ei tähenda seda, et kostja oleks hageja kujundust muutnud ja sellest lähtuvalt oma tähise kujundanud. Kui analüüsida lähemalt hageja ja kostja poolt kasutatavaid tähiseid, siis näeme, et tähised on kujunduslikult teineteisest erinevad. Nimelt erinevad kasutatavad värvid ning risti asukoht. Risti kui idee ja kujunduse kasutamine pole hageja ainuõigus, kuivõrd ideed ja kujundid pole AutÕS § 5 p 1 järgi kaitstavad. Risti kui idee kasutamise põhjus tuleneb sõnast „doktor“. Samuti ei oma hageja tähises kasutatav kirjastiil mingeid eripärasid, kuivõrd tegemist on tavapärase kirjastiiliga. Kostja pole kasutanud ühelgi viisil hageja teost, vaid kostja on iseseisvalt oma tähisele kujunduse loonud. Isegi kui tuvastada hageja ja kosta tähistes teatud sarnasused, siis ei saa automaatselt järeldada, et kostja oleks oma tähise kujunduse loonud hageja kujunduse põhjal. Kostja on seisukohal, et sarnasused pole sellise iseloomuga (kasutatakse tavapärast kirjastiili, risti idee on loogiliselt seletatav), mis võimaldaksid mingilgi viisil väita, et kostja on hageja teost kasutanud. Hageja sellekohased viited plagiaadile on kunstlikud ja kostja vaidleb nendele täies ulatuses eelnevalt toodud põhjustel vastu. Kostja palub jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
3.Hageja esitas hagi täienduse tulenevalt kostja vastusele. Täienduses märgib hageja, et 28.02.2012. a vastuse punktis 2 on kostja välja toonud vaidluse faktilised asjaolud, milles on viidanud väidetavale rendi maksmise nõudele hageja poolt, Domeenivaidluste Komisjoni (edaspidi ka “Komisjon”) 18.01.2011. a otsusele nr 10-1a-259, lahendades hageja poolt esitatud vaidlustusavaldust seoses domeeninimega “XXX”, millega Komisjon jättis vaidlustusavalduse rahuldamata, ning Komisjoni otsusele järgnenud kostja esindaja LL nö hea tahte märgiks tehtud ettepanekule hageja andmete ülesseadmiseks kodulehele www.XXX. Hageja, olles saanud teada oma ärinimega identse domeeninime registreerimisest OÜ H poolt 15.07.2010, s.o varsti pärast domeenireformi Eestis, ning domeeninime kasutusest samas tegevusvaldkonnas, oli ilmselgelt AOÜ seaduslikud esindajad häiritud AOÜ-le kuuluvate intellektuaalomandi õiguste rikkumisest kostja poolt. Seoses sellega edastati ka hoiatuskiri OÜ-le H 05.10.2010. a, pöörates tähelepanu hagejale kuuluvate õiguste rikkumisele, millele OÜ H ei reageerinud. Reageerisid vaid sel määral, et võtsid tagasi Patendiametile esitatud kaubamärgi registreerimistaotluse sõnalisele tähisele “XXX” (taotl nr M201000864), seega ka kaudselt kinnitasid ning võtsid omaks, et rikuvad kolmanda isiku õigusi.
Siiski ei täitnud nad teisi AOÜ kirjas esitatud nõudeid, sh domeeninime üleandmist AOÜ-le. Hageja kinnitab, et tema huviks oli ja on kasutada oma ainuõigusi ärinimele ning käsutada sellega seonduvaid õigusi ise. Samuti kinnitab hageja, et tema huviks oli lahendada antud vaidlus rahumeelsel teel, tehes OÜ-le H 08.11.2010. a edastatud täiendavas kirjas ettepaneku domeeninime talle üleandmiseks ning omavahelise lepingu sõlmimiseks, millega oleks andnud OÜ-le H kasutada domeeninime ka edaspidiselt. Tingimuseks oli vaid domeeninime üleandmine. Hageja kinnitab, et mitte kusagil ega kunagi pole ta teinud kostjale rahalist ettepanekut, kostja on hageja avaldusi vääralt tõlgendanud. Kuna domeeninime üleandmine ja selle kasutada andmine (nt litsentsi või frantsiisi sõlmimine) eeldab võlaõigusliku lepingu sõlmimist poolte vahel, siis sellega seoses viitas AOÜ ka oma kirjas omavahelise lepingu sõlmimisele (sh näiteks läbirääkimised ärilise tähistuse kasutuse osas, pakutavate teenuste kvaliteedi osas jne), sealjuures palume pöörata tähelepanu, et kusagil pole juttu rendist, millele kostja viitab. Kinnitame, et hageja sooviks oli vaid omandada domeeninimi “XXX” ning käsutada domeeninime isiklikult, sealjuures ei olnud ega ole hageja huviks raha teenimine domeeninime pealt. Hagejale kuuluvad tööstusomandiõigused tähisele “XXX” ning ta soovib vaid ennast kaitsta kolmandate isikute poolt tähise väärkasutuse osas ning kasutada talle kuuluvaid seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid talle kuuluvate tööstusomandiõiguste rikkumistega seoses. Hageja on otsinud asjas rahumeelset lahendust ning kõik algatused selleks on tulnud vaid hagejalt. Hageja on kostjale edastanud ka kirja 08.02.2011. a, kuid selle tulemuseks oli vaid kostjapoolne ettepanek nagu kostja väidab “hea tahte märgiks kostja andmete ülespanek domeenile www.XXX”. Kui ka vahepeal hageja kaalus taolist varianti, siis on hageja ärihuvid tänaseks päevaks muutunud, eelkõige põhjusel, et kostja ei taha tunnistada hageja õiguste rikkumist, põhjendades seda näiteks erinevates geograafilistes piirkondades tegutsemisega (kostja Tallinnas, hageja Tartus), millega kostja arvates õiguste rikkumist ei toimu ega saagi toimuma, ning teiseks ka põhjusel, et hageja soovib siiski domeeninime ise kasutada ning tähisega “XXX” pakutavate kaupade ja teenustega seonduvat kvaliteeti ise garanteerida ning teostada sellega seonduvat reklaamifunktsiooni. Hageja on tänaseks päevaks korduvalt saanud kaebusi kostja klientidelt kostja poolt osutatavate teenuste osas, s.o kaebused, mis tegelikkuses on olnud suunatud kostjale, mistõttu annab see kinnitust asjaolust, et kostjapoolne tegevus toob kaasa hageja mainekahjustuse (pärsib hageja mainekujundust) ning seeläbi kahjustab hageja majandus- ja äritegevust. On ju tööstusomandiõiguste funktsioonideks muuhulgas nii toote/teenuse kvaliteedi garanteerimine kui reklaamifunktsiooni teostamine, antud juhul aga kostja eksisteerimine turul identse nimetuse ning identses turusektoris pärsib ja kahjustab nimetatud funktsioonide teostamist ja täitmist hageja poolt. Seda enam tekitab kostja oma tegevuse ning teenuste osutamisega tarbijates meelepaha, mis mõjutab sealhulgas hageja majandus- ja äritegevust ning mõjub sellega kahjustavalt ka hageja mainele. Kuna kostja hagejapoolsetele avaldustele ei reageerinud, siis esitas hageja oma õiguste kaitseks domeeninime “XXX” suhtes vaidlustusavalduse oktoobris-novembris 2010 tööd alustanud Eesti Interneti SA haldusalas tegutsevale Domeenivaidluste Komisjonile. Nagu ka kostja viitab, esitas hageja nimetatud vaidlustusavalduse Domeenivaidluste Komisjonile 16.11.2010. a, seda Domeenivaidluste Komisjoni Reglemendi alusel (edaspidi “Reglement”). Hageja lootis seeläbi saavutada asjas kiire lahendi, kuna kohtuvälise menetluse organina on Domeenivaidluste Komisjoni kohuseks lahendada asjad lühikese perioodi jooksul. Siiski on Domeenivaidluste Komisjoni töö eesmärgiks pakkuda õiguskaitset domeeninimede kaaperdamise juhtude vastu, mida antud juhul kahjuks Domeenivaidluste Komisjon ei tuvastanud ning selle tulemusena ei rahuldanud vaidlustusavaldust. Antud tulemus ei välista siiski hagejale kuuluvate õiguste kaitset tsiviilkohtumenetluse korras. Hageja on seisukohal, et kostjal puudub õigus domeeninimele “XXX” tulenevalt Eesti Vabariigi seadusandlusest. Hageja viited ning tuginemine Domeenivaidluste Komisjoni lahendile kui ainuvõimalikule lahendile käesolevas asjas ei ole piisavad välistamaks hagejale kuuluvate õiguste rikkumist kostja poolt. Seega leiab hageja, et hagiavaldus on igati põhjendatud ja õigustatud, seda eelkõige ka põhjusel, et tarbijad reaalses turusituatsioonis ajavad hageja ja kostja omavahel segi. See, et hageja jättis domeeninime registreerimata ei tähenda veel seda, et hagejal puuduks huvi domeeninime vastu. See, et hageja jättis viie aasta jooksul oma ärinimega identse domeeninime registreerimata, ei tähenda, et hagejal oleks puudunud huvi. Muuhulgas pöörame tähelepanu asjaolule, et vana domeenireeglite korra kohaselt (kehtiv kuni 04.07.2010) oli domeeninimede arv
ühe isiku (sh ühe ettevõtte) kohta piiratud, mis andis ühele isikule õiguse registreerida vaid ühe domeeninime, mistõttu ei olnud ka hagejal võimalik enda nimele lisaks talle varasemalt kuulunud domeeninimele “XXX” registreerida täiendavat domeeninime “XXX”. Seega oli varasema korra kohaselt domeeninimede arv ühe isiku kohta piiratud, millest tulenevalt jäi ka domeeninimi “XXX” varasema korra kohaselt hageja nimele registreerimata. Sellest tulenevalt aga ei saa veel teha järeldust, et selle kümne (10) päeva jooksul, mis järgnes uute Domeenireeglite kehtima hakkamisele 05.07.2010 ning vaidlustatud domeeninime registreerimisele kostja poolt 15.07.2010, oleks hagejal kadunud või puudunud huvi domeeninime “XXX” vastu. Taolised kostja järeldused on meelevaldsed, absurdsed ning igati põhjendamata. Kostja ei ole ka teinud sellekohaseid järelepärimisi hagejale enne vaidlustatud domeeninime registreerimist, mis oleksid andnud kinnitust kostja poolt esitatud argumentidele. Lisaks on hagi tagamise määruse tulemusena kostja loonud sotsiaalmeedia Twitter vahendusel konto http://twitter.com/XXX. Kuna hageja leiab, et kostja ei taha tunnistada hagejale kuuluvate õiguste rikkumist, millega kostja ka tulevikus võib kasutada erinevate sotsiaalmeediate vahendusel või muude kanalite kaudu elementi “XXX”, siis palume arvesse võtta antud asjaolude üle otsustamisel ka viimatinimetatut ning kohustada kostjat hoiduma tulevikus mistahes kujul elemendi “XXX” kasutamisest. Hageja jääb oma nõuete juurde.
KOHTU PÕHJENDUSED
4.Kohus, kuulanud kohtuistungil ära hageja seisukoha ja uurinud kohtule esitatud tõendeid, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele.
5.Poolte vahel ei ole vaidlust selle üle, et hageja ärinimeks on AOÜ ning hageja on selle ärinimega registrisse kantud alates 25.01.2005. Kostja nimele on registreeritud domeeninimi XXX. ee alates 15.07.2010. Kostja kasutab ka tähist „Arvuti Doktor+ kuju“ oma kodulehel.
6.Tööstusomandi kaitse Pariisi konventsiooni art 1(2) kohaselt on tööstusomandi kaitse objektideks patendid, kasulikud mudelid, tööstusnäidised (tööstusdisainlahendused), kaubamärgid, teenindusmärgid, firmanimetused või kohanimede päritolule viitavad tähised ning kõlvatu konkurentsi tõkestamine. Ärinime õiguskaitse tuleneb ÄS § 15 lg 1. Intellektuaalse omandi õigus puhul on tegemist absoluutsete õigustega st ainuõigus kasutada ärinime on selle omanikul, teistel isikutel on kohustus hoiduda ainuõiguse oamaja õiguste rikkumisest. Üldjuhul on intellektuaalse omandi õigused ka avalikest registritest, käesoleval juhul äriregistrist, nähtavad muuhulgas ka selleks, et kohustatud isikud saaksid õiguspäraselt käitud ja hoiduda absoluutse õiguse omaja õiguste rikkumisest. Kohatu on kostja märkus selle kohta, et kostjal puudus kohustus läbi viia otsinguid, milliseid õiguseid võiks ta domeeninime registreerides rikkuda. Intellektuaalse omandi õiguse puhul on just nimelt isikul endal kohustus hoiduda aktiivselt õigusvastasest tegevusest.
7.Kohtule esitatud registriväljavõttest nähtub, et hageja ärinimi on registrisse kantud 25.01.2005. äriregistri kanne äriühingu asutamise kohta on konstitutiivne kanne, millega tekib äriühingul õigusvõime TsÜS § 26 lg 1 mõttes. Järelikult kuulub hagejale ka intellektuaalse omandina tema ärinimi alates 25.01.2005. Kostja nimele on registreeritud domeeninimi alates 15.07.2010. Hageja esitatud arvetest (tl 19- 27), telefonikataloogide väljavõtetest (tl 28-39, 86-87), poolte majandusaasta aruandest, hageja ja kostja kodulehe väljavõtetest (tl 17, 79-82) nähtub, et hageja ja kostja põhitegevuseks on arvutite hooldus. Seega on tegemist identsete teenustega. Intellektuaalse omandi õiguses kehtib mh ka nö varasema õiguse e prioriteedi põhimõte. Hagejal on kohtu arvates olemas varasema õigus, mille rikkumisest hoidumine on kostja kohustus. Domeeninime registreerimisel identse teenuse osas võib see kaas tuua olukorra, kus hageja ja kostja aetakse segi. Iseenesest ei ole segiajamise või äravahetamise tõenäosus asja lahendamisel oluline,
sest ärinime kaitse on ette nähtud eeltingimusteta.
8.VÕS § 1055 lg 1 kohaselt võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega ähvardamisest hoidumist, kui kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse. Hageja on seetõttu õigustatud nõudma oma ärinime kasutamisest hoidumist kostja poolt mitte üksnes domeeninime kasutamisel vaid ka muus tegevuses sh internetis vm viisil reklaamides, kasutajakontodes, sotsiaalvõrgustikes jne. Kostja tuleb kohustada lõpetama hageja õiguste rikkumine, sh domeeninime “XXX” ja tähise “XXX+ kuju” kasutamine.
9.TsÜS § 68 lg 5 sätestab, et kui isik on kohustatud tegema kindal sisuga tahteavalduse, võib tahteavalduse asendada jõustunud kohtuotsusega, millega tuvastatakse sellise kohustuse olemasolu. Domeenireeglite p 5.3.6 järgi tuleb domeeninime ülekandmiseks teha tahteavaldus. Kohustada kostjat andma domeeninimi “XXX” üle hagejale. Juhul, kui kostja kohustust ei täida, tuleb lugeda, et kohtuotsus asendab kostja tahteavalduse domeeninime “XXX” hagejale üleandmise kohta.
10.Kohus leiab, et on VÕS § 1055 lg 1 alusel tuleb kohustada kostjat hoiduma tulevikus hageja õiguste rikkumisest mistahes kujul, sh tähise “XXX” kasutamisest domeeninimes(-nimedes), millel on Eestis äriline tagajärg, tähise “XXX+ kuju” kasutamisest oma majandus- ja äritegevuses (sh kaupade pakkumisel ja teenuste osutamisel ning kandmisel äridokumentidele, reklaammaterjalidele ja kauba kasutusjuhenditele) ning sellega seonduva reklaamtegevusega, sh Interneti vahendusel.
11.TsMS § 162 lg 1 järgi tuleb jätta kõik menetluskulud kostja kanda. TsMS õ 174 lg 1 järgi võib menetluskulude kindlaksmääramise taotluse esitada 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest lahendi teinud kohtule. Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.