Kohus Kohtunik Otsuse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Menetlusosalised ja nende esindajad
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Maie Seppo 21.05.2012.a., Kentmanni tn 13, Tallinn 2-11-44452 TT hagi EA vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks ja valduse üleandmiseks Hageja TT(isikukood XXX elukoht XXX), lepinguline esindaja Külliki Tammik Kostja EA(isikukood XXX, elukoht XXX)
Kohtuistungi toimumise aeg
29.03.2012.a.
Tsiviilasja hind
883,32 eurot
Resolutsioon
Jätta hagi rahuldamata.
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Menetluskulud jätta hageja kanda
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule
päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.
Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hagejale kuulub korteriomand XXXTallinna linnas, mis on kantud Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa XXX. Hageja omandas hagi esemeks oleva korteriomandi 12.12.2006.a. Nimetatud korteriomand tagastati õigusjärgsele omanikule (kolmandale isikule AK) 30.06.1998.a. Korteriomandis elab üürnik EA. Kostja on sundüürnik Eesti Vabariigi omandireformi aluste seaduse (ORAS) § 12`mõttes, kes kasutas nimetatud korterit ka enne elamu tagastamist omandireformi käigus . Vastavalt Tallinna Linnavalitsuse 24.09.1993.a. määrusega nr. 308 on kinnitatud kostja eluruumi üürilepingud 08.05.1995.a. ja 16.12.1997.a. Kostjaga EA ei ole üürilepingut üles öeldud. Seega pikenes üürilepingu tähtaeg õigusevastaselt võõrandatud vara tagastamise hetkest, 30.06.1998.a. kokku 13 aastaks, so kuni 30.06.2011.a. Hageja esitas kostjale 08.11.2010.a. tähitud postiga üürilepingu korralise ülesütlemise teatise. Teatisel hageja märkis, et korteriomand tagastati õigusjärgsaele omanikule 30.06.1998.a. Tagastamise hetkel kehtinud üürileping on pikenenud 13.aastaks. Üürnikul EA on õigus
eluruumi kasutada kuni 30.06.2011.a. Samuti teatas hageja, et ei soovi üürilepingut pikendada ja palus kostjat eluruum vabastada hiljemalt 1.juuliks 2011.a. Muuhulgas põhjendas hageja, et vajab korterit elukohana enda pereliikmetele. Ülesütlemise teate esitamist tõendab selle üleandmine postiasutusele 8.novembril 2010.a. Väljastusteate kohaselt kostja on üürilepingu ülesütlemise teate kätte saanud 18.novembril 2010.a. Hagejale teadaolevalt ei ole kostja üürisuhte ülesütlemist vaidlustanud. Järelikult on pooltevaheline üürisuhe lõppenud. Üürisuhte lõppemise tõttu puudub kostjal õiguslik alus eluruumi vallata ja kasutada. Kostja valdab hageja omandit alates 01.juuli 2011.a. seadusliku aluseta, mistõttu on tegemist ebaseadusliku valdusega. Eluruum on jätkuvalt kostja omanduses, mistõttu hageja ei saa omandiõigust teostada ega majutada sinna oma invaliidist ema, kes hetkel elab Prangli saarel ning vajab igapäevast hoolt ning mistõttu soovib hageja oma ema tuua elama korterisse, mida kostja kasutab seadusliku aluseta. Hageja ei soovi oma ema paigutada hooldekodusse vaid soovib oma ema eest ise hoolt kanda. Hageja palub nõuda kostjalt EA välja tema ebaseaduslikust valduses olev hagejale kuuluv korteriomand asukohaga XXXja kohustada kostjat EA hagejale kuuluva korteriomandi valduse üleandmiseks hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista menetluskulud- riigilõiv summas 543,24 eurot ja õigusabikulud summas 192,00 eurot. Kostja vastuväited TT on käinud kostja kodus oma tuttavatega ja nimetanud end kinnisvaramaakleriks. TT on väitnud, et tema on ostnud kostja korteri ja tutvustab külalistele objekti. Kostja kirjalike seletuste kohaselt on tema sundüürnik ja üürnikuna ei saa ennast paigutada TT äritehingutesse ja olla inimkaubandusega seotud. Kohtuistungil kostja kinnitas, et on elanud antud korteris 64 aastat ja soovib seal elada edasi. Kohtuotsuse põhjendused Poolte vahel puudub vaidlus selles, et kostja on sundüürnik, kes kasutab eluruumi Tallinnas XXX üürilepingu alusel 64 aastat. Nimetatud korteriomand on tagastatud õigusjärgsele omanikule AK 30.06.1998.a. Hageja omandas hagi esemeks oleva korteriomandi 12.12.2006.a. 08.11.2010.a. saatis hageja kostjale üürilepingu mittepikendamise teate. Teatises hageja teatas, kostjale, et ei soovi üürilepingut peale 30.juunit 2011.a. pikendada ja teavitas, et vajab korterit elukohana enda pereliikmele (toimiku lk 21). VÕS § 325 lg 2 näeb ette, millised andmed peavad olema üürilepingu ülesütlemisavalduses. Üürileandja ülesütlemisavaldus peab sisaldama vähemalt järgmised andmed: 1) üüritud asi; 2) lepingu lõppemise päev; 3) ülesütlemise alus; 4) eluruumi üürilepingu ülesütlemise puhul ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. Hageja üürilepingu ülesütlemise teade ei sisalda eluruumi üürilepingu ülesütlemise vaidlustamise korda ja tähtaega. VÕS § 325 lg 5 kohaselt on käesoleva paragrahvi lõigetes 1-4 sätestatud nõuetele mittevastav ülesütlemine tühine. Kuna hageja poolt kostjale saadetud üürilepingu ülesütlemisteade ei vasta nõuetele, on üürilepingu ülesütlemine tühine.
Kuna hageja poolt kostjale saadetud üürilepingu ülesütlemise teade on tühine, ei ole kostja üürileping eluruumi XXX kasutamiseks lõppenud ja hagi tuleb jätta rahuldamata. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jättis hagi rahuldamata, kannab poolte menetluskulud hageja. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis.
Maie Seppo kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.