Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Menetluskulude jaotus

Edasikaebamise kord

Hagiavalduse asjaolud Hageja esitas 28.11.2007 hagi kostjate vastu nõuetes tunnustada 13.08.2004 hageja ja kostja I vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kui heade kommete vastase ja pettuse mõjul sõlmitud lepingu tühisust ja 18.03.2005 kostja I ja kostja II vahel sõlmitud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust. 04.08.2009 muutis ja täiendas hageja hagi alternatiivsete nõuetega selliselt, et palus tunnustada hageja ja kostja I vahel 13.08.2004 sõlmitud lepingu tühistatust Tallinna notar Ragne Tehver poolt 17.05.2005 koostatud ja tõestatud tühistamisavaldusest tulenevalt, alternatiivselt tunnustada hageja ja kostja I vahel 13.08.2004 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kui heade kommete vastase ja pettuse mõjul sõlmitud lepingu tühisust, tunnustada kostja I ja kostja II vahel 18.03.2005 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, hüpoteegiga koormamise lepingu ja asjaõiguslepingu tühisust ning alternatiivselt mõista välja kostjalt I hageja kasuks tehingute tühisuse tunnustamise võimatuse korral välja 500 000 krooni. 02.11.2009 hagiavalduse terviktekstis palus hageja tunnustada hageja ja kostja vahel 13.08.2004 sõlmitud korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu kehtetust, tunnustada kostja I ja kostja II vahel 18.03.2005 sõlmitud korteriomandi asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu tühisust ning alternatiivselt kostjalt I välja mõista 500 000,00 krooni kahju hüvitamiseks. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt tutvus hageja MG kaudu kostjaga I, kes pidi abistama üksikuid vanainimesi andes neile eraisikuna laene vaba tagasimakse graafikuga. Kostja I pakkus

hagejale laenu 20 000 krooni, kusjuures laenu tagatiseks pidi olema hagejale kuuluv korteriomand Tallinnas XXXTallinnas ning osapoolte turvalisuse tagamiseks tuli leping sõlmida notariaalselt. 13.08.2004 toimus lepingu sõlmimine notar Sirje Ormani büroos. Leping koostati eesti keeles, mida hageja ei valda ning lepingu tagajärgi ei tehtud hagejale arusaadavaks. Kostja kinnitas hagejale jätkuvalt, et tegemist on kokkulepitud laenulepingu sõlmimisega ning võttis enda kätte hagejale jääma pidanud lepingu eksemplari, mille hiljem põletas. 2004. aasta oktoobris läks hageja oma korteri kommunaalmakseid tasuma, kuid elamukooperatiivi raamatupidaja teatas, et korteril on uus omanik - kostja I, kes on esitanud vastavad omandiõigust tõendavad dokumendid. Hageja pöördus selgituste saamiseks kostja I poole, kes väitis, et tema kandmine laenulepingu alusel kinnistusraamatusse korteriomandi omanikuna on eksitus, lubades ühtlasi esitada avalduse vea parandamiseks ja kinnistusraamatu andmete muutmiseks. Vastupidiselt lubatule selgus, et 18.03.2005 müüs kostja I korteriomandi kostjale II, kes kanti kinnistusraamatusse 24.03.2005. 07.04.2005 pöördus hageja notar Sirje Ormani büroosse ja palus väljastada endale 13.08.2004 kostjaga I sõlmitud laenuleping, millega tõlgi vahendusel tutvudes selgus, et laenulepingu asemel on sõlmitud korteri ostu-müügileping. 15.04.2005 esitas hageja Tallinna Põhja Prokuratuurile avalduse tema suhtes toime pandud kelmuse uurimise algatamiseks, 23.04.2005 algatati kriminaalasi nr. 05730000213, süüdimõistev kohtuotsus jõustus kostja I suhtes 10.11.2009. 17.05.2005 koostas notar Ragne Tehver hageja nimel avalduse 13.08.2004 korteriomandi müügilepingu tühistamiseks, mis saadeti kostjatele. Hageja leidis, et lisaks hagejapoolsele müügilepingu tühistamisele 17.05.2005, oli tema ja kostja I vahel 13.08.2004 sõlmitud leping oli vastuolus heade kommete ja avaliku korraga, kuna kostja I pettis hagejat lepingu sõlmimisel, pani sellega toime kuriteo ja sai kuriteo toimepanemisega varalist kasu. Hageja leidis, et kostjate vaheline tehing on tühine vastuolu tõttu heade kommetega, kuna hageja ja kostja I vaheline 18.03.2005 käsutustehing oli tühine ja käsutustehingu eesmärk oli kuritegelik. Kostja I vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt oli pooltel kokkulepe, et hageja müüb oma korteri kostjale, kuid kasutab ise korterit elu lõpuni, kostja lubas hagejat vajadusel abistada; notari juures kinnitas hageja, et tuli korterit müüma ja on raha kätte saanud; notar tõlkis lepingu vene keelde; tehingu tühisuse ja tühistamise aluseks ei saa olla üks ja sama alus; tehingu tühistamine ei ole toimunud seaduses ettenähtud tähtaja jooksul, kuna hageja sai teada asjaolust, et korter on müüdud 2004. aasta oktoobris teenuste eest maksma minnes, kuid avaldus tehingu tühistamiseks on tehtud 17.05.2005; tehingut ei ole tühistatud, kuna avaldus on suunatud kostjatele palvega tehing tühistada, mida kostjad ei ole teinud. Kostja II vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, palus selle rahuldamata ja kohtukulud hageja kanda jätta. Vastuväidete kohaselt ei saa hageja nõuda võlaõigusliku lepingu tühisuse tuvastamist, mille pooleks ta ise ei ole; hageja ei saa nõuda ka asjaõiguslepingu tühisuse tuvastamist põhjusel, et võõrandaja ei olnud õigustatud omandit üle andma, kuna kostja II tugines kehtivale kinnistusraamatu kandele, mille kohaselt oli kostja I korteri omanikuks; hageja ei ole esitanud väiteid ega tõendeid selle kohta, et kostja II oleks pahauskne omandaja; kuna kostja II vara võõrandamise kuritegelikkusest ei teadnud ega pidanudki teadma, siis selline tehing ei ole vastuolus heade kommetega; kinnisomandi üleandmise eelduseks ei ole valduse üleandmine; kostjate vaheline asjaõigusleping on kehtiv, kostja II on vara heauskselt omandanud ja on vara omanik, kostja II ei ole seotud kostja I toimepandud kuritegudega. Menetluse käik Harju Maakohtu 26.02.2010 kohtuotsusega rahuldati hagi osaliselt. Tallinna Ringkonnakohus

oma 14.10.2010 lahendiga tühistas Harju Maakohtu lahend osaliselt osas, milles maakohus jättis hagi rahuldamata hageja ja kostja I vahel 13.08.2004 sõlmitud korteriomandi asjaõiguslepingu kehtetuks tunnistamiseks, hageja alternatiivse nõude 500 000 krooni saamiseks, kostja I ja kostja II vahel 18.03.2005 sõlmitud korteriomandi asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu tühistamiseks, hagi tagamise abinõu tühistamiseks ja menetluskulude jaotuse osas. Riigikohus tsiviilasja menetlusse ei võtnud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus on seisuskohal, et hageja nõue 13.08.2004 hageja ja kostja I vahel sõlmitud asjaõiguslepingu kehtetuse tuvastamiseks kuulub rahuldamisele. TsÜS § 94 lg 1 kohaselt on pettus isiku tahtlik eksimusse viimine või eksimuses hoidmine temale ebaõigete asjaolude avaldamise teel, eesmärgiga kallutada isik tehingut tegema, lõikest 3 tulenevalt võib tehingu teinud isik pettuse mõjul tehtud tehingu tühistada. TsÜS §98 lg 1 kohaselt toimub tehingu tühistamine avalduse tegemisega teisele poolele, mis TsÜS §99 lg 1 p 2 kohaselt tuleb teha kuue kuu jooksul pettusest või eksimusest teadasaamisest. Pooltel ei ole vaidlust selles, et hageja ja kostja I sõlmisid 13.08.2004 notar Sirje Ormani büroos korteriomandi XXXTallinnas müügilepingu ja asjaõiguslepingu, mille punktis 2 hageja müüs ja kostja ostis korteriomandi 465 000,00 krooni eest ning punktis 4 leppisid kokku korteriomandi üleandmises, kinnistusraamatus hageja omanikukande kustutamises ja kostja I omanikuna sissekandmises. Hagiavalduses tulenevalt seisneb pettus selles, et hagejale teadaolevalt sõlmis ta kostjaga I laenulepingu, kuna kostja I pakkus talle laenu 20 000 krooni, laenu tagatiseks pidi olema hagejale kuuluv korteriomand XXXTallinnas ja osapoolte turvalisuse tagamiseks tuli leping sõlmida notariaalselt. Kohus on seisukohal, et antud väited on tõendatud 17.05.2005 notar Ragne Tehveri büroos tehtud avaldusega korteriomandi müügilepingu tühistamiseks, millest nähtuvalt kirjutas hageja omateada ja temale esitatud informatsiooni kohaselt alla laenulepingule, mille tagatiseks oli XXXTallinnas korteriomand, notarile 17.05.2005 tehtud taotlusega edastada eelnimetatud korteriomandi tühistamise avaldus kostjatele, Harju Maakohtu 02.02.2009 ja Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2009 kohtuotsustega kriminaalasjas 1-07-9467 ning Riigikohtu 3-1-1-8709 kohtuotsusega, millest nähtuvalt mõisteti kostja I süüdi muuhulgas hagejale kuuluva korteriomandi XXXTallinnas kelmuslikus omandamises. Asja materjalidest tulenevalt, 17.05.2005 notar Ragne Tehveri büroos hageja tehtud avaldusega korteriomandi müügilepingu tühistamiseks, millest nähtuvalt sai hageja pettusest aru 2004. aasta detsembris, mil talle tuli teade, et kinnistusraamatu kannetes on tehtud muudatused ja korteri omanikuna on sisse kantud kostja I. Kostjad ei ole tõendanud oma väiteid selle kohta, et hageja sai pettusest teada hiljemalt 2004 oktoobris, kui ta läks kommunaalmakseid maksma ja talle teatati korteri müügist ja uuest omanikust - kostjast I. Hagiavaldusest ei saa seda järeldada, sest avaldusest nähtuvalt ei saanud hageja sellel ajal veel aru, et kostja I on teda petnud 13.08.2004 lepingu sõlmimisel, sest ta on küsinud kostjalt I selgitusi kostja korteriomanikuks kandmise kohta ja uskunud kostja väidet, et tegemist oli ekslikult tehtud kandega. Seega asub kohus seisukohale, et hageja sai teada pettusest 2004. aasta detsembrikuus, mida ta ise kinnitas 17.05.2005 notar Ragne Tehveri büroos tehtud avalduses korteriomandi müügilepingu tühistamiseks ning, et avaldus korteriomandi müügilepingu tühistamiseks on tehtud TsÜS § 99 lg 1 p 2 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus on seisukohal, et 17.05.2005 avaldust tühistamiseks tuleb käsitleda kui hageja tahet ka asjaõiguslepingu tühistamiseks. Kohus on seisukohal, et hageja pole korterit käsutada soovinud. Hageja on väitnud hagiavalduses veel seda, et tema ja kostja I vahel sõlmitud asjaõigusleping on tühine vastuolu tõttu heade kommetega. Hageja esitatud asjaolu, korteriomandi müügi- ja asjaõiguslepingu sõlmimine pettuse tõttu, ei anna alust vaidlusaluse asjaõiguslepingu lugemiseks vastuolus olevaks heade kommetega, kuna TsÜS § 94 on erinormiks TsÜS § 86 suhtes, mistõttu tehingu tühistamise aluseks olevad asjaolud ei saa olla samal ajal tehingu tühisuse aluseks heade kommete vastasuse tõttu. Asjaolu, et hageja

ei saanud korteri müügi eest lepingus kokkulepitud hinda, ei muuda samuti kinnisasja omandi üleandmise asjaõiguslepingut vastuolus olevaks heade kommetega, sest see puudutab müügilepingu täitmist. Samuti ei muuda käsutustehingut heade kommetega vastuolus olevaks asjaolu, et kostja I võõrandas korteriomandi kostjale II, mida saab pidada tavapäraseks majandustegevuseks. Korteriomandi käsutustehingut ei saa pidada vastuolus olevaks heade kommetega põhjusel, et kostja I mõisteti süüdi ja teda karistati hageja korteriomandi kelmusliku omandamise eest, sest sellega anti kostja käitumisele karistusõiguslik hinnang. Tähtsust ei oma asjaolu, et hageja ei ole üle andnud kostjatele korteriomandi valdust, kuna kinnisomandi üleandmise eelduseks ei ole valduse üleandmine. Kinnisomandi üleandmiseks on asjaõigusseaduse § 641 järgi vajalik õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti. Hageja esitas 03.08.2009 kostja I vastu alternatiivse nõudena kahju 500 000,00 krooni hüvitamise nõude, kui kohus jätab tuvastusnõuded osaliselt või täielikult rahuldamata, kuna hageja kaotas kostja I õigusvastase tegevuse tulemusena omandiõiguse korterile ning sai korteri müügitehingu tulemusena vaid 20 000,00 krooni. Kostja I võõrandas korteriomandi kostjale II aga 520 000,00 krooni eest. Kohus on seisukohal, et hageja alternatiivne nõue kahju hüvitamiseks kuulub rahuldamisele ja kahjuhüvitis 500 000 krooni e. 31 955,82 eurot väljamõistmisele AK. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas kuulub kohaldamisele TsÜS §149, kuivõrd leping on tühistatud pettuse tõttu. Nimetatud sätte kohaselt on aegumistähtajaks 10 aastat. Hagejal on õigus nõuda kahju VÕS §101 lg1 p3 järgi. Tallinna Ringkonnakohtu lahendist tulenevalt algas aegumine TsÜS § 147 lg 1 ja 2 kohaselt alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Ringkonnakohus on avaldanud seisukohta, et nõude aegumine algas mõistliku aja jooksul pärast hageja poolt 17.05.2005 tehtud taganemisavalduse kättesaamist kostja I poolt. Seega hageja, esitades nõude 03.08.2009 on teinud seda aegumistähtaja kestel ning hagi ei ole aegunud. VÕS §113 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist. Kohus nõustub hageja arvestustega ja mõistab kostjalt AK välja viivise seisuga 1.09.2005 - 4.08.2009 summas 12 694,53 eurot. Kokku kuulub kostjalt AK väljamõistmisele 44 650,35 eurot (31 955,82+12 694,53). TsMS §367 kohaselt kuulub kostjal AK väljamõistmisele viivis põhinõudelt 31 955,82 eurolt alates 5.08.2009 kuni nõude täitmiseni VÕS §113 lg1 teises lauses ettenähtud suuruses. Kohus on seisukohal, et tuginedes kinnistusraamatu kandele on võimalik kinnisasja heauskne omandamine(AÕS§561). Heausksust eeldatakse. Tuvastamist pole leidnud kostja II pahausksus. Kohtuistungil ärakuulatud tunnistaja ütlustest ei saa teha järeldust nagu oleks kostja II olnud teadlik, et kinnistusraamatu kanne on vale. Eeltoodust tuleneval jääb hageja nõue kostja I ja kostja II vastu AK ja VL vahel 18.03.2005 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise lepingu kehtetuse tuvastamiseks rahuldamata. Kuivõrd kostja L on omandanud korteri heauskselt ei ole 18.03.2005 sõlmitud korteriomandi müügilepingu, asjaõiguslepingu ja hüpoteegiga koormamise leping ka vastuolus heade kommetega. Kuidas VL suhtles korteriühistuga, ei oma siinjuures tähtsust. Eeltoodust tulenevalt tuleb tühistada ka kohtu 29.11.2007 määrusega kohaldatud hagi tagamise abinõu. Menetluskulude jaotus TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS 165 lg 1 sätestab, et kui otsus on tehtud kaashagejate- või kostjate kahjuks, vastutavad kaashagejad või -kostjad menetluskulude eest võrdsetes osades, kui kohus ei määra teisiti. Kui isikud osalevad menetluses oluliselt erinevas ulatuses, võib kohus kulude jaotamisel võtta aluseks osalemise ulatuse. Hageja esitas 28.11.2007 nõuded nelja tehingu tühisuse tuvastamiseks kahe kostja vastu, kusjuures kostja AK oli kostjaks kõigi nõuete ja VL kahe nõude osas. 02.11.2009 terviktekstis muutis hageja osaliselt haginõudeid, taotles tunnustada 13.08.2004 tehingute kehtetust ja taotles hagiavalduses alternatiivselt 500 000,00 krooni kahju hüvitamist kostjalt AK.

TsMS 134 lg 1 teisest lausest tulenevalt määratakse hagihind suurema nõude järgi, kui nõuded on alternatiivsed. Järelikult on kostja AK vastu esitatud nõuete hagihinnaks 500 000,00 krooni ja VL vastu esitatud nõuete hagihinnaks 520 000,00 krooni. Kohus määras hagejale 29.11.2007 hagiavalduse esitamisel ja 07.12.2009 hagi muutmise ja alternatiivse nõude esitamisel menetlusabi ja vabastas ta menetluskulude kandmisest. Kuna kohus rahuldas kolm hagiavalduses esitatud nõuet kostja AK vastu ja jättis teised nõuded rahuldamata, siis tulenevalt TsMS §-dest 163 lg 1 ja 165 lg 1 tuleb kostja VL menetluskulud jätta täies ulatuses hageja DK kanda, kostja AK menetluskulud 40% ulatuses hageja kanda ning hageja menetluskulud 60% ulatuses jätta kostja AK kanda. Lähtudes TsMS § 179 lg 1, TsMS § 180 lg 4 ning § 190 lg 3 ja 4 tuleb hageja kanda jätta menetluskulud - riigilõiv ja riigi õigusabi korras määratud esindaja kulu, mille kandmisest ta hagiavalduse esitamisel vabastati 40% ulatuses ja kostjalt AK 60% ulatuses. Hageja on vabastatud riigilõivu tasumisest I ja II kohtuastmes (kokku riigilõiv 110 000 krooni e 7030,28 eurot). Hagejale oli antud ka õigusabi hüvitamise kohustuseta. Kokku on riigi õigusabi osutatud 1334,98 euro eest. Seega 60 % menetluskuludest kokku 5019,15 eurot, milline summa kuulub väljamõistmisele kostjalt AK. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. TsMS § 190 lg 7 järgi võib kohus mõjuva põhjuse olemasolul vabastada isiku sama paragrahvi lõike 4 järgi tekkinud menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Kohus leiab, et hageja tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada menetluskulude sh. riigi õigusabikulude riigituludesse tasumise kohustusest, kuivõrd 07.12.2009 menetlusabi andmisel selgitas kohus välja, et hageja on üksi elav pensionär, kelle igakuiseks sissetulekuks on 4300,00 krooni ja püsiväljaminekuteks 4300,00 krooni kuus, muu sissetulek ja vara puudus, va. pangakontol hoiustatu 8600,00 krooni. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 1 järgi võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 esitatakse hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega; lõike 5 kohaselt võib kohus menetlusosalisele anda tähtaja hüvitatavate menetluskulude täpsustamiseks või kohustada teda esitama menetluskulusid tõendavaid dokumente; kohtu nõudmiseta ei pea menetluskulusid tõendavaid dokumente esitama; lõike 6 kohaselt peab avaldaja menetluskuludelt arvestatava käibemaksu hüvitamiseks kinnitama, et ta ei ole käibemaksukohustuslane või ei saa muul põhjusel tekkinud kuludelt käibemaksu tagasi arvestada; lõike 7 kohaselt ei või menetlusosaline menetluskulude kindlaksmääramise menetluse väliselt ega seal määratust suuremas ulatuses esitada menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosalise vastu nõuet kulude hüvitamiseks kahju hüvitamise nõudena või muul sellesarnasel viisil.

Jaanus Saaremõts ’Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.