Asjaõigus › Omandiasjad

järgimiseks tegema menetlusabi taotleja tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud Hagiavalduse kohaselt omandas hageja korteriomandi aadressil XXXXXXX XXX XXX-X, Tallinn (registriosa nr XXXXXXXXX) müügitehinguga AK (isikukood XXXXXXXXXXXX). 24.03.2005 kanti hageja korteriomandi omanikuna kinnistusraamatusse. Enne müügilepingu sõlmimist käis hageja koos müüjaga, so AK, müüdavat korterit üle vaatamas ning selle käigus kinnitas müüja, et tal on kokkulepe kostjaga, mille kohaselt viimane vabastab eluruumi oma asjadest hiljemalt korteri valduse hagejale üleandmise päevaks. 2005 aprillis pidi toimuma korteri valduse üleandmine, kuid see osutus võimatuks, kuna kostja keeldus hagejat eluruumi sisse laskmast ega nõustunud ka ise välja kolima. Kuivõrd hageja on korteri omanik, kuid ei saa seda ise kasutada, rikub kostja alusetult tema omandiõigust korteriomandile. Hageja nõudis kohtu kaudu kostja väljatõstmist kõnealusest korterist. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Tsiviilasjas nr 2-07-49505 tehtud otsuses on kohus leidnud, et kostja ja AK vahel 13.08.2004 korteriomandi üleandmiseks sõlmitud asjaõigusleping on kehtetu. Kuivõrd AK ei saanud korteri omanikuks, puudus tal õigus seda käsutada ning sõlmida lepinguid kolmandate isikute, sh hagejaga. Lisaks ei olnud hageja poolt korteri omandamine heauskne, sest ta oli teadlik, et AKl ei olnud õigust vaidlusaluse korteriomandi võõrandamiseks. Hageja ning AK vahel 18.03.2005 sõlmitud asjaõigusleping on tühine ka tulenevalt A. K poolt vaidlusaluse korteri käsutuse eesmärgist, mis on vastuolus heade kommetega, kuna AK sai korteri omanikuks pettuse teel ning korteri edasimüümine oli osa vastavast kuriteost. Nimelt, A. K otsene tahtlus ja käitumise eesmärk oli pettuse teel odavalt omandatud korteriomand kasumlikult realiseerida kolmandale isikule müümise teel. A. K poolt pettuse teel korteri omandamine on tuvastatud kriminaalasjas nr 1-07-9467 tehtud kohtuotsusega. Hageja ja A. K vahel sõlmitud käsutustehing oli heade kommete vastane, kuivõrd selle tehinguga vabanes A. K kuriteo teel omandatud varast. Maakohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi ja otsustas tõsta DK välja korterist aadressil XXXXXXX XXX XXX-X, Tallinn. Menetluskulud (välja arvatud riigi õigusabi tasu ja kulud) jättis kohus kostja kanda. Tsiviilasjas nr 2-07-49505 tuvastas kohus, et 13.08.2004 kostja ja A. K vahel sõlmitud asjaõigusleping XXXXXXX XXX XXX-X korteriomandi üleandmiseks on kehtetu, kuid 18.03.2005 hageja ja A. K vahel sõlmitud asjaõigusleping XXXXXXX XXX XXX-X korteriomandi üleandmiseks on kehtiv. Muuhulgas on kohtud tsiviilasja nr 2-07-49505 raames analüüsinud V. Li heausksust korteriomandi omandamisel ning 18.03.2005 sõlmitud asjaõiguslepingu kooskõla heade kommetega. Nii maakohus kui ka ringkonnakohus jõudsid üheselt järeldusele, et VL oli heauskne omandaja ning 18.03.2005 sõlmitud asjaõigusleping ei olnud vastuolus heade kommetega. Seega puudub kohtul vajadus hakata antud juhul täiendavalt analüüsima kostja väiteid, mis puudutavad hageja poolt korteriomandi pahauskset omandamist ja 18.03.2005 sõlmitud asjaõiguslepingu tühisust heade kommetega vastuolu tõttu. Kinnisomandi tekkimise eelduseks on vastavalt AÕS § 641 lg-le 1 kahe tingimuse esinemine, milleks on notariaalselt tõestatud asjaõiguslepingu sõlmimine ja selle alusel kinnistusraamatusse kande tegemine. Valduse üleandmine ei oma kinnisomandi tekkimise seisukohast tähendust. AÕS § 561 lg 1

2(4)

sätestab, et kui isik tehinguga omandab kinnisomandi või piiratud asjaõiguse kinnistusraamatusse kantud andmetele tuginedes, loetakse kinnistusraamatusse kantud andmed tema suhtes õigeks, välja arvatud juhul, kui kinnistusraamatusse kantud andmete õigsuse vastu on kinnistusraamatusse kantud vastuväide või kui omandaja teadis või pidi teadma, et kinnistusraamatusse kantud andmed on ebaõiged. Tsiviilasjas nr 2-07-49505 on tuvastatud, et VL omandas korteri kinnistusraamatu andmetele tuginedes ja sealjuures heauskselt. Kohtule pole esitatud ei tsiviilasjas nr 2-07-49505 ega käesolevas tsiviilasjas tõendeid, mille alusel oleks võimalik asuda teistsugusele seisukohale. Hageja on kinnistusraamatusse kõnealuse korteri omanikuna sisse kantud 24.03.2005. Seega on täidetud kõik AÕS § 561 lg-st 1, § 641 lg-st 1, § 95 lg-st 1 tulenevad eeldused kinnisomandi õiguspäraseks omandamiseks ning VL on korteri heauskne ja õiguspärane omanik. AÕS § 80 lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Sama sätte lõige 2 sätestab, et omaniku nõue on suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. Eeltoodu alusel tuleb korteriomand aadressil XXXXXXX XXX XXX-X, Tallinn välja nõuda kostja ebaseaduslikust valdusest kostja korterist väljatõstmise teel. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ning teha asja esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega jätta hagi tervikuna rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. Tsiviilasjas 2-07-49505 ei ole maa- ega ringkonnakohus analüüsinud kostja väiteid selle kohta, et heauskne omandamine ei ole võimalik, kui asjaõigusleping on vastuolus heade kommetega. Seadus sätestab kinnistusraamatu kande õigsuse eeldamise, kuid see ei välista siiski, et kanne ise või selle esmase kande alusel sissekantud kanne võib valeks ning õigustühiseks osutuda. Käesolevas asjas tuleb anda vastus põhiküsimusele – AK ja VL vahel 18.03.2005 sõlmitud tehingu motiividele ning eesmärgile. Varasemates kohtulahendites ei ole nimetatud asjaolu hinnatud ja sarnane vaidlus ei ole jõustunud kohtulahenditega lõppenud. Kohus ei ole asjaõiguslepingu sõlmimisega seonduvaid asjaolusid ega kinnistusraamatu kande tegemist hinnanud. Vaatamata sellele, et kostja on märkinud, et hageja ning A. K vahel sõlmitud asjaõigusleping on tühine ega oma õiguslikke tagajärgi. Jõustunud kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-9467 on tuvastatud, et A. K otsene tahtlus ja käitumise eesmärk oli kelmuslik. Tulenevalt Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-41-06 võib asjaõigusleping olla vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine, kui heade kommete vastane on käsutustehingu eesmärk või käsutustehing ise. Heauskne omandamine ei ole võimalik, kui on tühine asjaõigusleping, millega omandi üleandmine kokku lepiti. 18.03.2005 A. K ja hageja vahel sõlmitud asjaõiguslepingu tühisus tuleneb TsÜS § 86 alusel muuhulgas sellest, et AK poolt nii käsutustehing ise, selle tegemine, kui käsutustehingu eesmärk oli kuritegelik. Hageja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohtadega täies ulatuses ning ei pea TsMS § 654 lg-s 6 sätestatust tulenevalt vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata. Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

3(4)

Maakohus tuvastas õigesti, et kohtud on tsiviilasja nr 2-07-49505 raames analüüsinud V. Li heausksust korteriomandi omandamisel ning 18.03.2005 sõlmitud asjaõiguslepingu kooskõla heade kommetega. Maakohus leidis õigesti, et kohtuotsuse kohaselt tsiviilasjas nr 2-07-49505 oli V.L heauskne omandaja ja 18.03.2005 V.L ja A.K vahel sõlmitud asjaõigusleping ei olnud vastuolus heade kommetega. Asjaolu, et hageja korteri osas kinnistusraamatusse kandmise ajal kostja poolt korteri kasutamisest teadis ja hageja oli esitanud eelnevalt tehingu tühistamise avalduse, ei muuda kostjat pahauskseks. Kostja võis tugineda kinnistusraamatu kandele. Tsiviilasjas 2-07-2012 ei leidnud tõendamist kostja teadmine valest kinnistusraamatu kandest. Samuti on samas tsiviilvaidluses poolte vahel antud hinnang A. K ja V. L vahel 18.03.2005 sõlmitud käsutustehingu kehtivusele. Ringkonnakohus on varasemas vaidluses andnud hinnangu tehingu tühisusele ka tulenevalt A.K käitumisest ja tema väidetavatest eesmärkidest A. L 18.03.2005 lepingu sõlmimisel. Otsusest tulenevalt ei sa kriminaalasjas tuvastatud A. K teadaolevaid asjaolusid kanda üle V. L ja kriminaalasjas nr 1-07-9467 kohtuotsusest ei tulene V. L teadlikkus A. K tegude eesmärkidest ja tehingu tegemise asjaoludest (Tallinna Ringkonnakohtu otsus tsiviilasjas 2-07-49505, I kd, tl 151). Seega tuvastas maakohus õigesti, et kostjal ei ole õigust asja vallata ja hageja nõue eluruumi väljanõudmiseks tuleb rahuldada. Kuna kohtuotsus jääb muutmata ja apellatsioonkaebus muutmata, jäävad poolte ringkonnakohtu menetluskulud apellandi kanda (TsMS § 171 lg 1). Maakohtu ja apellatsioonimenetlustes sai kostja menetlusabi riigilõivu tasumiseks 850 euro ulatuses. Nimetatud summa kuulub väljamõistmisele kostjalt riigituludesse TsMS § 179 lg 1 ja § 190 lg 3 alusel.

Tiit Kollom

Ele Liiv

Ulvi Loonurm

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.