Eesti Vabariigi nimel Ärakiri Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Maido Roots
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.05.2012.a., Rakvere Kohtumaja
Tsiviilasja number
2-11-64398
Tsiviilasi
AS Starman hagi S Ki vastu põhivõla 132,09 euro, viivise 132,04 euro ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise nõudes 132,09 eurot
Tsiviilasja hind Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: AS Starman Hageja esindaja: Silver Eensaar volikirja [email protected]) Kostja: S K (ik: xxxx; viibimiskoht: xxxx)
alusel
(e-post:
Hagi täies ulatuses rahuldada. Mõista S Kilt välja AS-i Starman kasuks võlgnevus summas 132,09 eurot. Mõista S Kilt välja AS-i Starman kasuks viivised summas 132,04 eurot. Mõista S Kilt välja AS-i Starman kasuks viivised tasumata võlasummalt 0,2% päevas perioodi eest hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Jätta hageja menetluskulud kostja kanda, kostja menetluskulud tema enda kanda. Välja mõista S Kilt välja AS-i Starman kasuks menetluskulud summas 223,69 eurot, s.o riigilõiv summas 63,91 eurot ning õigusabikulud summas 159,78 eurot. Mõista S Kilt välja AS-i Starman kasuks viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord: Otsusele on õigus esitada põhjendatud apellatsioonikaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud: 30.12.2011.a saabus Viru Maakohtusse AS-i Starman hagi S Ki vastu võlgnevuse 132,09 euro ja viivise 132,04 euro, kokku 264,13 euro nõudes. Hagiavaldusele olid lisatud muu hulgas ärakirjad hageja ja kostja vahel sõlmitud lepingutest, ärakiri AS-i Starman üldtingimustest ning ärakirjad kostjale esitatud arvetest, samuti menetluskulude nimekiri. 04.01.2012.a võttis kohus hagi menetlusse ning kohustas kostjat hagile 14 päeva jooksul vastama. Kostja esitas hagile vastuse 13.01.2012.a. 25.01.2012.a saabus kohtule hageja seisukoht kostja vastuse osas. 09.02.2012.a saabus kohtule kostja taotlus. 14.02.2012.a kohtule saadetud e-kirjas avaldas hageja oma lõplikku seisukohta, millele kohus palus kostjal vastata, kuid mida kostja ei teinud. 17.04.2012.a määrusega määras kohus lahendada asi kirjalikus menetluses ning teatas lahendi teatavaks tegemise aja. Hageja nõue: Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevus 132,09 eurot, viivised 132,04 eurot; viivised perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas tasumata võlasummalt; jätta menetluskulud kostja kanda ning mõista kostjalt välja menetluskuluna riigilõiv ja õigusabikulu; välja mõista kostjalt menetluskuludelt menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses tasumata summalt. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja lepingu, mille alusel kohustus hageja osutama kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja andma kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja nõustus hageja üldtingimuste ja hinnakirjaga ning kohustus tasuma osutatud teenuste eest õigeaegselt, vastavalt esitatud arvetele. Hageja on täitnud endale võetud kohustusi ning esitanud kostjale igakuiseid arveid teenuste kasutamise eest, kuid kostja kasutas hageja teenuseid nende eest tasumata ning ei ole vaatamata korduvatele meeldetuletustele võlgnevusi likvideerinud. Hagi esitamise seisuga oli kostjal hageja osutatud teenuste eest tasumata 132,09 eurot. Üldtingimuste kohaselt kohustus kostja tasuma ka arvete sissenõudmisega seotud kulutused. Lisaks on hageja arvestanud viiviseid alates iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 333,61 eurot. Tegutsedes heas usus vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viiviste tasumist summas 132,04 eurot. 25.01.2012.a. kohtule saabunud seisukohas leiab hageja, et hageja viiviste nõue on õigustatud täies ulatuses, kuna võlgnevuse tekkimise ja niivõrd pika aja jooksul tasumata jätmise on põhjustanud kostja. Hageja avaldas, et oleks nõus viivist kompromissi korral vähendama, kuid on nõus kompromissi sõlmima ainult siis, kui kostja asub võlga tasuma lähiajal, st kolme kuu jooksul. Kompromissi mittesõlmimisel palus hageja hagiavaldus rahuldada täies ulatuses õigeksvõtul põhineva kohtuotsusega ning jätta menetluskulud kostja kanda. 14.02.2012.a. kohtule hageja poolt saadetud e-kirja kohaselt ei ole mõistlik sõlmida kompromissi, kui kostja vabaneb alles 06.11.2013.a. Hageja jäi vastuses varem esitatud seisukoha juurde.
Kostja seisukoht: Kostja tunnistas 13.01.2012.a esitatud vastuses võlga AS-i Starman ees summas 264,13 eurot, kuid palus talle mitte määrata viivist. Vastuse kohaselt viibib kostja xxxx. Kostja palus end mitte kohtusse kutsuda. 09.02.2012.a. kohtule saabunud taotluses palus kostja võimalust tasuda võlgnevus summas 265.eurot pärast tema vabanemist, mis tema ennetähtaegse vabanemise korral juhtuks 2012. aasta suvel. Kostja kinnitas, et saaks siis tasuda oma võlgnevuse. Kohtu seisukoht ja põhjendused: Antud asjas ei ole vaidlust selle üle, et pooled sõlmisid kehtiva lepingu, mille alusel hageja kohustus osutama kostjale teenuseid ning kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et kostja on osutatud teenuste eest tasumata jätnud 132,09 eurot. Kostja tunnistas võlgnevust hageja ees summas 264,13 eurot, s.o põhivõlg ja viivis. Tulenevalt TsMS §-ist 440 lg 1 ning asjaolust, et kostja võttis hagi õigeks 264,13 euro ulatuses, s.o põhivõlg ja viivis, rahuldab kohus hagi selles osas, lisamata kirjeldavat ja põhjendavat osa. Samas on kostja avaldanud, et ei ole nõus tasuma viivist. Kohus järeldab sellest, et kostja ei ole nõus tasuma viivist hagi esitamisest põhinõude täitmiseni. Viivise osas, mida hageja nõuab perioodi hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni 0,2% päevas tasumata võlasummalt, märgib kohus järgnevat. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 6 järgi võib võlausaldaja juhul, kui võlgnik on kohustust rikkunud, nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib lepingus kokku leppida suurema intressimäära, kui seadusega on ette nähtud. Poolte vahel sõlmitud lepingu punktist 8.1 tuleneb, et viiviseintressiks rahalise maksega viivitamise korral on kokku lepitud 0,2% päevas tasumata summalt. Seega on kostja hagejaga lepingut sõlmides väljendanud nõusolekut tasuda viiviseintressi 0,2% päevas tasumata summalt. Kohus leiab, et kostja väited viiviste mittearvestamiseks on paljasõnalised ja põhjendamata. Hageja poolt nõutav viivis ei ole ebamõistlikult suur. Ebamõistlikuks ei tee seda ka asjaolu, et kostja viibib vanglas ning ei suuda selle tõttu võlgnevust tasuda. Kohus on seisukohal, et puudub alus haginõude nimetatud osa rahuldamata jätmiseks ning kostjalt kuulub hageja kasuks välja mõistmisele viivis võlasummalt, perioodi eest hagi esitamisest kuni põhinõude täitmiseni poolte vahel sõlmitud lepingu punktis 8.1 sätestatud määras.
Vastavalt TsMS § 162 lg 1 kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Sellest tulenevalt jäävad menetluskulud kostja kanda. Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on hageja tasunud hagiavalduselt riigilõivu summas 63,91 eurot, mille kohta on hageja lisanud ka maksekorralduse. Samuti on hageja kandnud õigusabikulusid summas 159,78 eurot. Hageja palub kostjalt välja mõista ka viivise menetluskuludelt menetluskulusid kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. VÕS § 113 alusel ja samas paragrahvis sätestatud määras võib hageja nõuda kostjalt viivist ka menetluskuludelt, kuna kostja on viivitanud nende kui rahalise kohustuse tasumisega. Seega kuuluvad kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud summas 223,69 eurot ning viivis menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates käesoleva kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni. Maakohus lähtus eeltoodust ja juhindus TsMS §-idest 434, 435. Kohtunik Ärakiri õige Nooremreferent
(allkiri)
(allkirjastatud digitaalselt)
Kohtuotsus jõustus 23. juunil 2012. a. Nooremreferent
Maido Roots
Lea Herne
Lea Herne
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.