lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
Kohtulahendid/2-10-37579/10

Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine

TsiviilasiJõustunudHarju Maakohus Kentmanni kohtumaja · 16.05.2012

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtuasja number
2-10-37579/10
Asja liik
Tsiviilasi
Kategooria
Ühinguõigus › Korteriühistu juhtorganite otsuste vaidlustamine
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
16.05.2012
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1844
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Kohtunik

Ann Meriluht

Kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

16.mail 2012.a. kell 16.00 kohtu tsiviilkantselei kaudu Kentmanni 13, Tallinnas

Tsiviilasja number Tsiviilasi

2-10-37579 SShagi KÜ XXX vastu KÜ XXX 14.07.2010.a. üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes 1 597,79 eurot

Hagihind Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja: SS(isikukood XXX, elukoht XXX); Kostja: KÜ XXX (registrikood XXX, asukoht XXX, XXX); Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob (Advokaadibüroo Tiina Mare Hiob, Tondi 1-306, 11313 Tallinn; e- post: [email protected]).

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Tunnustada KÜ XXX üldkoosoleku 14.07.2010.a. otsuse, millisega lisati KÜ XXX põhikirja peatükki 6 “Ühistu juhtimine” punkt 6.2 “Üldkoosoleku pädevusse kuulub” alapunkt 10) “Liikme väljaarvamine korduva ühistu liikmete häirimise ja/või ühistu olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka ühistu juhatusele)” kehtetust.
3.Saata käesoleva kohtuotsuse ärakiri Harju Maakohtu Registriosakonnale. Menetluskulude jaotus
1.Jätta poolte menetluskulud 50 % hageja SS kanda ja 50 % ulatuses kostja KÜ XXX kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

Sarnased lahendid

Ühinguõigus
  • 02.07.20262-23-16992/60Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 19.06.20262-25-16318/25Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 03.06.20262-26-882/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 03.06.20262-23-8896/33Riigikohtu tsiviilkolleegium
  • 26.05.20262-26-8425/3Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
  • 25.05.20262-25-490/17Viru Maakohus Narva kohtumaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagiavalduse aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue

1.MS esitas 04.08.2010.a. kohtule hagi KÜ XXX vastu KÜ XXX 14.07.2010.a. üldkoosoleku otsuste tühistamise nõudes. Hageja MS suri XXX.a. ning hageja õigusjärglsena astus käesoleva tsiviilasja menetlusse SS. Hageja on Tallinnas, XXX asuva korteriomandi omanik ja sellest tulenevalt KÜ XXX liige. 14.07.2010.a. toimunud koosolekul selgus, et kostja juhatuse liige M.Merisaar takistas hageja esindajal (käesolevaks ajaks hagejal) koosolekul osalemast ja hääletamast. Korter 36 ja korteriomaniku nimi oli kustutatud registreerimislehelt. Koosolekul hääletamist ei toimunud, vaid kõik koosoleku juhataja M.M ’e seadusevastased ettepanekud võeti vaikimisi vastu. Seega ei toimunud otsuste vastuvõtmist liikmete hääletamise teel, vaid juhatuse ühe liikme ettepanekute vaikimisi heakskiitimine ilma hääletamata. Hageja esitas 29.07.2010.a. kostjale kirjaliku nõude 14.07.2010.a. üldkoosoleku protokolli teatavaks tegemiseks. 30.07.2010.a. dateeritud vastuskirjaga keeldus kostja hagejale üldkoosoleku protokolli esitamisest, esitades üksnes väljavõtte osalejate arvu kohta ja 22.06.2010.a. otsustusvõimetu koosoleku „14.juuni täiendused“. 16.04.2012.a. kohtule esitatud menetlusdokumendis palub hageja tuvastada KÜ XXX 14.07.2010.a. üldkoosolekul vastu võetud põhikirja punktide 6.2. ja
6.5.tühisus. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja põhjendused
2.Kostja vaidles hagile vastu ja palub jätta see rahuldamata. Esmasest hagiavaldusest nähtub, et hageja vaidlustab selle, et MS esindajal ei võimaldatud üldkoosolekul osaleda ning hageja pole rahul sellega, et üldkoosolek kinnitas juhatuse 27.06.2010.a. otsused. Hageja täpsustas suuliselt 06.03.2012.a. kohtuistungil, et hageja ei tugine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, vaid sellele, et 14.07.2010.a. üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega, st tühised. Hageja viide vastuvõetud otsuste vastuolule seadusega on väär. Kostja arvates oli ühistu üldkoosoleku keelduv käitumine MSesindaja osalemise suhtes 14.07.2010.a. üldkoosolekul põhjendatud ja seaduslik, ometi sellele vaatamata osales MS esindaja MS (uue nimega SS) üldkoosolekul ja märkis ennast ka osalenute nimekirja. Hageja tugineb vastavalt 06.03.2012.a. istungil esitatud täpsustusele 14.07.2010.a. üldkoosoleku otsuste tühisusele, ent hagist ei nähtu, millist õigusnormi sätet on KÜ XXX 14.07.2010.a. üldkoosolekul rikkunud. Kostja palub menetluskulud jätta hageja kanda. Kohtu põhjendused
3.Kohus, kuulanud ära poolte seisukohad, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi on osaliselt põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 5 lg 1 järgi hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või selle vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 436 lg 2 järgi kohus rajab otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele. TsMS § 436 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte esitatud õiguslike väidetega.
4.Vaidlust ei ole selles, et hageja MSoli korteriomandi asukohaga XXX Tallinnas omanik (t/l 19). Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus XXX, Tallinnas on asutatud korteriühistu (t/l 20). MSsuri XXX.a. (t/l 128). Pooled vaidlevad selle üle, kas 14.07.2010.a. üldkoosolekul vastuvõetud otsused põhikirja punktide 6.2 ja 6.5 muutmiseks on tühised.
5.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi – KÜ XXX 14.07.2010.a. üldkoosoleku nr. 2/2010 protokolli kohaselt on kostja üldkoosolek vastu võtnud muuhulgas järgmised otsused: 1) muuta KÜ XXX põhikirja, tühistades punkt 6.5 praeguse sõnastuse ning asendades selle järgneva tekstiga: Juhul kui üldkoosolekust on liikmeid teavitatud vastavalt seadustes ja põhikirjas toodud nõuetele, on see otsustusvõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete hulgast, 2) lisada KÜ XXX põhikirja peatükki 6 „Ühistu juhtimine“ punkt 6.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub: alapunkt 10)

Liikme väljaarvamine korduva ühistu liikmete häirimise ja /või ühistu olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka ühistu juhatusele) (t/l 88-97).

6.Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24ı lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuivõrd hageja on antud juhul vaidlustanud kahte üldkoosoleku otsust, siis analüüsib kohus neid eraldi. Esmalt annab kohus hinnangu KÜ XXX üldkoosoleku otsusele, mis puudutab üldkoosleku otsustusvõimelisust. MTÜS § 21 lg 1 kohaselt üldkoosolek võib vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. Mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt üldkoosoleku otsus on vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekus osalenud mittetulundusühingu liikmetest või nende esindajatest põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuivõrd antud juhul on hageja vaidlustanud üldkoosoleku otsused, millega muudeti korteriühistu põhikirja, siis tuleb täiendavalt juhinduda MTÜS § 23 sätetest. MTÜS § 23 lg 1 järgi põhikirja muutmise otsus on vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega leiab kohus, et antud juhul on nimetatud otsus kooskõlas seadusega ning selle otsuse tühistamiseks kohtul alus puudub. MTÜS § 21 lg 1 sõnastusest tuleneb, et põhikirjas võib sätestada liikmete arvu otsuste vastuvõtmiseks, kuid liikmed võivad jätta ka selle sätestamata. Otsuste vastuvõtmine on lubatav ainult sel juhul, kui kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid.
7.Järgnevalt käsitleb kohus kostja üldkoosoleku otsust täiendada põhikirja alapunktiga, millise kohaselt võib liikme väljaarvata korduva ühistu liikmete häirimise ja /või ühistu olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka ühistu juhatusele). Kohus nõustub hagejale selles, et nimetatu pole kooskõlas korteriühistuseaduse (KÜS) § 5 lg 1. KÜS § 5 lg 1- 3 järgi korteriühistu liikmeks on kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui korteriühistu moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla korteriühistu liikmeks, korteriühistusse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja korteriühistu liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva ning pärandi vastuvõtnud pärija korteriühistu liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Seega tuleneb nimetatud sättest, et korteriühistu liikmeks on kõik korteriomanikud. Korteriühistusse kuulumine on seotud korteriga ning sellest ei saa välja astuda ega välja arvata. Seega ei ole MTÜS § 16 korteriühistu liikmete suhtes kohaldatav ning juhinduda tuleb KÜS § 5 lg 1.
8.Hageja on oma hagis kostjale etteheitnud ka asjaolu, et koosoleku registreerimislehel korter nr. 36 märgitud ei olnud. Nimetatud nähtub ka kohtule esitatud registreerimislehe ärakirjast (t/l 95). 14.07.2010.a. üldkoosoleku protokolli kohaselt on hageja esindaja osalenud koosolekul mittehääleõigusliku (kutsumata) külalisena (t/l 88). Kohus märgib, et nimetatu ei ole kooskõlas KÜS § 11 lg 1, millise sätte kohaselt korteriühistu liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui korteriühistu põhikirjas ei sätestata teisiti.
9.KÜS § 13 lg 3 kohaselt on korteriühistu liikmel õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24ı lg 1 järgi üldkoosoleku otsus on tühine kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub mittetulundusühingu võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele

kommetele. MTÜS § 24 lg 1 järgi kohus võib mittetulundusühingu vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning mittetulundusühingu liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. Mittetulundusühingu liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna antud juhul hageja esindaja koosolekul ei hääletanud ja seetõttu ei osalenud ta ka otsuse tegemisel, siis ei ole nimetatud säte käesoleval juhul kohaldatav.

10.Kõige eelpooltoodu alusel asub kohus kokkuvõtlikult seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Kohus leiab, et antud juhul on 14.07.2010.a. üldkoosoleku otsus liikme väljaarvamise kohta vastuolus KÜS § 5 lg 1 ning seega tuleb tunnustada selle otsuse kehtetust kooskõlas MTÜS § 24 lg 1. Muus osas jääb hagi rahuldamata.
11.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei oma ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.
12.MTÜS § 24 lg 6 kohaselt kui kehtetuks tunnistatud otsuse alusel oli tehtud kanne mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse, saadab kohus otsuse ärakirja registripidajale kande muutmiseks. Seega tuleb käesoleva kohtuotsuse ärakiri edastada ka registripidajale. Tsiviilasja hinna kindlaksmääramine
13.TsMS § 442 lg 2 p 51 järgi tuleb kohtul otsuse sissejuhatuses märkida muuhulgas tsiviilasja hind. TsMS § 123 kohaselt tsiviilasja hinna arvestamisel võetakse aluseks hagi või muu avalduse esitamise aeg. Hagi esitamise ajal s.o. 04.08.2010.a. oli sel ajal kehtinud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 131 lg 2 kohaselt muu juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise ja otsuse tühisuse tunnustamise hagi hind on 25 000 krooni. Eeltoodu alusel määrab kohus käesoleva hagi hinnaks 1 597,79 eurot. Menetluskulude jaotamine
14.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldab hagi osaliselt, tuleb menetluskulud jätta 50 % ulatuses hageja kanda ning 50 % ulatuses kostja kanda. 15.TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS § 174 lg 3 hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

Ann Meriluht Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 22.05.20262-24-130719/33Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 21.05.20262-24-18601/24Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium