S. S. hagi KÜ TEDRE 27 vastu KÜ Tedre 27 14.07.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 16.05.2012 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
S. S. apellatsioonkaebus
Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses
1595 eurot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja S. S. (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht X
XX-X, X);
Kostja KÜ TEDRE 27 (registrikood 80144012, asukoht Tedre 27, Tallinn), esindaja vandeadvokaat Tiina Mare Hiob.
RESOLUTSIOON:
1.Jätta Harju Maakohtu 16.05.2012 otsus S. S. hagis KÜ TEDRE 27 vastu KÜ Tedre 27 14.07.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks muutmata.
2.Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Jätta apellatsioonimenetluse kulud S. S. kanda. Edasikaebamise kord Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka
menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja hageja nõue
1.04.08.2010 esitas M. S. Harju Maakohtule hagi KÜ TEDRE 27 (kostja) vastu kostja 14.07.2010 üldkoosoleku otsuste tühistamiseks ja palus jätta menetluskulud kostja kanda. M. S. suri XX.XX.XXXX ja tema õigusjärglasena astus käesoleva tsiviilasja menetlusse Siiri S..
2.Hageja on Tallinnas, X XX-XX asuva korteriomandi omanik ja sellest tulenevalt kostja liige. 14.07.2010 toimunud koosolekul selgus, et kostja juhatuse liige takistas hageja esindajal (S. S-l) koosolekul osalemast ja hääletamast. Korter XX ja korteriomaniku nimi oli kustutatud registreerimislehelt. Koosolekul hääletamist ei toimunud ja kõik koosoleku juhataja seadusevastased ettepanekud võeti vaikimisi vastu. Seega ei toimunud otsuste vastuvõtmist liikmete hääletamise teel, vaid juhatuse ühe liikme ettepanekute vaikimisi heakskiitmine ilma hääletamata.
3.29.07.2010 esitas hageja kostjale kirjaliku nõude 14.07.2010 üldkoosoleku protokolli teatavaks tegemiseks. 30.07.2010 dateeritud vastuskirjaga keeldus kostja hagejale üldkoosoleku protokolli esitamisest, esitades üksnes väljavõtte osalejate arvu kohta ja 22.06.2010 otsustusvõimetu koosoleku „14. juuni täiendused“.
4.16.04.2012 kohtule esitatud menetlusdokumendis palus hageja tuvastada kostja 14.07.2010 üldkoosolekul vastu võetud põhikirja p-de 6.2 ja 6.5 tühisus ja jätta menetluskulud kostja kanda. Kostja vastus
5.Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.
6.Esmasest hagiavaldusest nähtub, et hageja vaidlustas asjaolu, et hagejal ei võimaldatud üldkoosolekul osaleda ning hageja polnud rahul sellega, et üldkoosolek kinnitas juhatus 27.06.2010 otsused. Hageja täpsustas suuliselt 06.03.2012 kohtuistungil, et hageja ei tugine üldkoosoleku kokkukutsumise korra rikkumisele, vaid sellele, et 14.07.2010 üldkoosoleku otsused on vastuolus seadusega, st tühised. Hageja viide vastuvõetud otsuste vastuolule seadusega on väär. Kostja üldkoosoleku keelduv käitumine hageja osalemise suhtes 14.07.2010 üldkoosolekul oli põhjendatud ja seaduslik. Sellele vaatamata osales hageja üldkoosolekul ja märkis ennast ka osalenute nimekirja. Hageja tugineb vastavalt 06.03.2012 istungil esitatud täpsustusele 14.07.2010 üldkoosoleku otsuste tühisusele, ent hagist ei nähtu, millist õigusnormi on kostja 14.07.2010 üldkoosolekul rikkunud. Maakohtu otsus
7.16.05.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt ja tunnustas kostja üldkoosoleku 14.07.2010 otsuse, millisega lisati kostja põhikirja peatükk 6 “Ühistu juhtimine” p 6.2 “Üldkoosoleku pädevusse kuulub” ap 10) “Liikme väljaarvamine korduva ühistu liikmete häirimise ja/või ühistu olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka ühistu juhatusele)” kehtetust. Menetluskulud jäid 50 % ulatuses hageja kanda ja 50 % ulatuses kostja kanda.
8.Vaidlust ei ole selles, et hageja M. S. oli korteriomandi asukohaga X XX-XX Tallinnas omanik. Samuti ei ole vaidlust selles, et elamus X XX, Tallinnas on asutatud
korteriühistu (KÜ). M. S. suri XX.XX.XXXX. Pooled vaidlevad selle üle, kas 14.07.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsused põhikirja p-de 6.2 ja 6.5 muutmiseks on tühised.
9.Kohtule esitatud dokumentaalse tõendi kostja 14.07.2010 üldkoosoleku nr 2/2010 protokolli kohaselt on kostja üldkoosolek vastu võtnud muuhulgas järgmised otsused: 1) muuta kostja põhikirja, tühistades p 6.5 praeguse sõnastuse ning asendades selle järgneva tekstiga: juhul, kui üldkoosolekust on liikmeid teavitatud vastavalt seadustes ja põhikirjas toodud nõuetele, on see otsustusvõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete hulgast, 2) lisada kostja põhikirja peatükki 6 „Ühistu juhtimine“ p 6.2 Üldkoosoleku pädevusse kuulub: ap 10) liikme väljaarvamine korduva ühistu liikmete häirimise ja/või ühistu olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka ühistu juhatusele).
10.MTÜS § 241 lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine, kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub MTÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. Otsus on tühine ka seaduses sätestatud muul juhul.
11.MTÜS § 21 lg 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜ põhikirjas võib sätestada, kui suure osa MTÜ liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv MTÜ liikmeid. MTÜS § 22 lg 1 kohaselt on üldkoosoleku otsus vastu võetud, kui selle poolt hääletab üle poole koosolekul osalenud MTÜ liikmetest või nende esindajatest põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Kuivõrd antud juhul on hageja vaidlustanud üldkoosoleku otsused, millega muudeti KÜ põhikirja, siis tuleb täiendavalt juhinduda MTÜS § 23 sätetest. MTÜS § 23 lg 1 järgi on põhikirja muutmise otsus vastu võetud, kui selle poolt on hääletanud üle 2/3 üldkoosolekul osalenud liikmetest või nende esindajatest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud suurema häälteenamuse nõuet. Seega on antud juhul nimetatud otsus kooskõlas seadusega ning selle otsuse tühistamiseks puudub kohtul alus. MTÜS § 21 lg 1 sõnastusest tuleneb, et põhikirjas võib sätestada liikmete arvu otsuste vastuvõtmiseks, kuid liikmed võivad jätta ka selle sätestamata. Otsuste vastuvõtmine on lubatav ainult sel juhul, kui kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja MTÜ põhikirjast tulenevaid nõudeid.
12.Kohus nõustus hagejaga selles, et kostja üldkoosoleku otsus täiendada põhikirja alapunktiga, millise kohaselt võib liikme välja arvata korduva KÜ liikmete häirimise ja/või KÜ olulise majandusliku või moraalse kahjustamise korral (sama pädevus jääb alles ka KÜ juhatusele), ei ole kooskõlas KÜS § 5 lg-ga 1. KÜS § 5 lg-te 1-3 järgi on KÜ liikmeks kõik ühe või mitme korteriomanditeks jagatud kinnisasja korteriomanikud, kui KÜ moodustamise otsus on tehtud käesolevas seaduses sätestatud korras. Teised isikud ei saa olla KÜ liikmeks, KÜ-sse kuuluva korteriomaniku korteriomandi võõrandamisel loetakse omandaja KÜ liikmeks astumise päevaks omandiõiguse ülemineku päeva ning pärandi vastuvõtnud pärija KÜ liikmeks astumise ajaks loetakse pärandi avanemise päeva. Seega tuleneb nimetatud sättest, et KÜ liikmeks on kõik korteriomanikud. KÜ-sse kuulumine on seotud korteriga ning sellest ei saa välja astuda ega välja arvata. Seega ei ole MTÜS § 16 KÜ liikmete suhtes kohaldatav ning juhinduda tuleb KÜS § 5 lg 1.
13.Hageja on hagis heitnud kostjale ette ka asjaolu, et koosoleku registreerimislehel ei olnud korter nr 36 märgitud. Nimetatud nähtub ka kohtule esitatud registreerimislehe ärakirjast. 14.07.2010 üldkoosoleku protokolli kohaselt on hageja esindaja osalenud koosolekul mittehääleõigusliku (kutsumata) külalisena. Kohus märkis, et nimetatu ei ole kooskõlas
KÜS § 11 lg-ga 1, mille kohaselt KÜ liikmete üldkoosolekul annab iga korteriomand ühe hääle, kui KÜ põhikirjas ei sätestata teisiti.
14.KÜS § 13 lg 3 kohaselt on KÜ liikmel õigus KÜ üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. MTÜS § 24ı lg 1 järgi on üldkoosoleku otsus tühine kui otsuse teinud üldkoosoleku protokoll ei ole seaduses sätestatud juhul notariaalselt tõestatud või kui otsuse vastuvõtmisel rikuti üldkoosoleku kokkukutsumise korda, otsus rikub MTÜ võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele. MTÜS § 24 lg 1 järgi kohus võib MTÜ vastu esitatud hagi alusel kehtetuks tunnistada seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse. Nõude aegumistähtaeg on kolm kuud alates otsuse vastuvõtmisest. MTÜS § 24 lg 3 järgi üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist saab nõuda juhatus, samuti juhatuse iga liige, kui otsuse täitmisega pandaks toime kuritegu või väärtegu või sellega kaasneks ilmselt kahju hüvitamise kohustus, ning MTÜ liige, kes ei osalenud otsuse tegemisel. MTÜ liige, kes otsuse tegemisel osales, võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Kuna antud juhul hageja esindaja koosolekul ei hääletanud ja seetõttu ei osalenud ta ka otsuse tegemisel, siis ei ole nimetatud säte käesoleval juhul kohaldatav.
15.Eeltoodu alusel asus kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada osaliselt. Antud juhul on 14.07.2010 üldkoosoleku otsus liikme väljaarvamise kohta vastuolus KÜS § 5 lg-ga 1 ning seega tuleb tunnustada selle otsuse kehtetust kooskõlas MTÜS § 24 lg-ga 1. Muus osas jäi hagi rahuldamata.
16.Kõik kohtuotsuses käsitlemata menetlusosaliste väited ning esitatud tõendid hagiavalduse läbivaatamisel kohtu arvates tähtsust ei omanud ja seetõttu kohus neid lahendis ei käsitlenud.
17.TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Kuivõrd kohus rahuldas hagi osaliselt, jäid menetluskulud 50 % ulatuses hageja kanda ning 50 % ulatuses kostja kanda. Apellatsioonkaebus
18.Hageja palub tühistada maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostja 14.07.2010 üldkoosoleku otsus nr 4 põhikirja p 6.5 muutmise tühistamiseks (kehtetuks tunnistamiseks) rahuldamata, ja palub teha uue otsuse, millega lahendada hageja nõue üldkoosoleku protokolli esitamiseks kohustamiseks ning hageja nõue KÜS § 11 lg 1 rikkumise tõttu kostja 14.07.2010 üldkoosoleku otsuste kehtetuse tunnustamiseks ja jätta menetluskulud kostja kanda.
19.Maakohus ei ole analüüsinud haginõuet põhistavaid faktilisi väiteid üldkoosoleku protokolli esitamise kohustamiseks ega üldkoosoleku protokolli esitamise kohustuse täitmist pärast hagi esitamist, samuti on jäetud analüüsimata lisatud tõendid. Kohus ei ole menetluskulude jaotuses arvestanud haginõude täitmisega pärast hagi esitamist, vaatamata kohtuväliselt sama dokumendi esitamisest keeldumisele. Haginõude täitmine pärast hagi esitamist, kui enne hagi esitamist on sama nõude täitmisest kirjalikult keeldutud, on aluseks menetluskulude väljamõistmiseks kostjalt.
20.Maakohus on jätnud ebaõigesti kohaldamata MTÜS § 24 lg 3. Samuti on maakohtu otsus vastuoluline. Kostja 14.07.2010 üldkoosoleku protokollis on fikseeritud, et hagejal ei lubatud üldkoosolekul hääletada, millega kostja rikkus KÜS §-i 101 ja § 11 lg-t 1. Liikmel, kes ei osalenud otsuse tegemisel, on õigus nõuda otsuste kehtetuks tunnistamist MTÜS § 24 lg 3 alusel. Maakohus järeldas vastuolus oma eelneva järeldusega, millega
tuvastas KÜS § 11 lg 1 rikkumise, et MTÜS § 24 lg 3 ei ole praegusel juhul kohaldatav. Maakohus on rikkunud ka TsMS § 436 lg-t 4, mille kohaselt ei või kohus hinnata esiletoodud asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest.
21.Kohus on otsuses rikkunud TsMS § 436 lg 4 nõudeid, tuginedes asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Hageja ei ole vaidlustanud kostja 14.07.2010 korduskoosoleku otsustusvõimelisust, mh põhikirja muutmiseks vajaliku kvoorumi olemasolu (MTÜS § 23 lg 1 nõutav osavõtjate 2/3 häälteenamus), seega ei olnud kohtul vajadust seda analüüsida ega kohaldada MTÜS § 23 lg-t 1. Kohus tõlgendas ja kohaldas kostja põhikirja p 6.5 muudatuse seaduslikkuse hindamisel MTÜS §-i 21 ebaõigesti, vastuolus sätte mõtte ja eesmärgiga. Kui põhikirjas ei sätestata liikmete arvu otsuste vastuvõtmiseks, s.t liikmed jätavad selle sätestamata, on koosolek otsustusvõimeline vaid siis, kui koosolekul osaleb liikmete lihtenamus. Kui põhikirja muudetakse selliselt, et üldkoosolekul ei ole liikmete osalust enam üldse vaja, nagu on sõnastatud kostja 14.07.2010 üldkoosoleku põhikirja p 6.5 muudatustes, on see ilmses vastuolus MTÜS § 21 lg-te 1 ja 3 sõnastuse, mõtte ja eesmärgiga.
22.Arvestades asjaolusid, et maakohtu otsusega on tuvastatud vähemalt kahte olulist seaduserikkumist ühe koosoleku läbiviimisel, samuti kostja pahauskset käitumist kohtumenetluses (kostja keeldus kategooriliselt kompromissist, kostja taotlusel on istungeid korduvalt edasi lükatud, kostja ei nõustunud hageja taotlusega asja lahendamiseks kirjalikus menetluses menetlusökonoomia eesmärgil), samuti seda, et kostja kasutas KÜ liikmete piiratud vahendite arvel advokaadibüroo teenust, seevastu kui hageja esindas end ise, on ebaõige jaotada menetluskulud poolte vahel võrdsetes osades. Asjaolude kogumit arvestades on õiglane jätta menetluskulud tervikuna kostja kanda. Vastus apellatsioonkaebusele
23.Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu. Ringkonnakohtu otsus
24.Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 tuleb kohtuotsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata.
25.Kuna kostja ei ole apellatsioonkaebust esitanud ja hageja on maakohtu otsust vaidlustanud üksnes hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulude jaotust puudutavas osas, ei ole ringkonnakohtul põhjust maakohtu lahendi paikapidavust muus osas kontrollida. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.
26.Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et kostja 14.07.2010 üldkoosolekul vastuvõetud otsus muuta põhikirja p-i 6.5 sõnastust, on seaduspärane ja hagis esitatud kaalutlused ei anna alust selle tühistamiseks. Maakohus on käsitlenud vaidlustatud otsuse sisulisi ja formaalseid kehtivuse eeldusi ning selgitanud piisava põhjalikkusega, miks ei saa hageja poolt esitatud nõuet rahuldada. Kuna kohus on hageja seisukohtadele piisava selgusega vastanud ning ringkonnakohus nõustub esimese astme kohtu otsusega, ei pea kolleegium TsMS § 654 lg-st 6 juhindudes vajalikuks maakohtu otsuse põhjendusi korrata.
27.Vastuseks kaebusele märgib kolleegium, et ei nõustu kaebuse seisukohaga, mille järgi on maakohus hagi osaliselt rahuldamata jätmisel kohaldanud vääralt materiaalõigust. Vastavalt MTÜS § 7 lg 1 p-le 8 peab mittetulundusühingu põhikirjas olema märgitud üldkoosoleku kokkukutsumise ja sellel otsuste vastuvõtmise tingimused ja kord. MTÜS § 21 lg 1 esimese lause kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema
kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid. MTÜS § 21 lg 1 teine lause näeb ette, et mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Vaidlust ei ole selle üle, et 14.07.2010 üldkoosolek oli pädev põhikirja muutma. MTÜS § 18 lg 1 kohaselt on üldkoosolek mittetulundusühingu kõrgeimaks organiks, kelle pädevusse kuulub vastavalt MTÜS § 19 lg 1 p-le 1 põhikirja muutmine. Eriregulatsiooni korteriühistu põhikirja muutmise kohta sätestab KÜS § 4 lg 1, mille kohaselt peab põhikirja muutmise poolt olema rohkem kui pool häälte üldarvust.
28.Kolleegium ei nõustu hageja seisukohaga, mille kohaselt on kostja põhikirja p-i 6.5 muudatus, mis sätestab, et üldkoosolek on liikmete üldkoosolekust seaduses ja põhikirjas toodud viisil teavitamise järel otsusevõimeline sõltumata kohale tulnud liikmete arvust, seadusele mittevastav. Ringkonnakohtu arvates on maakohus jõudnud õigele järeldusele, et MTÜS ega KÜS ei sätesta piirangut korteriühistu põhikirjas sellesisulise regulatsiooni kehtestamiseks. Kuna põhikirja p-i 6.5 uus sõnastus tugineb eeldusele, et ühistu liikmeid tuleb üldkoosoleku toimumisest seaduses ja põhikirjas ettenähtud viisil teavitada, ei riiva põhimõte, et koosolek on seejärel otsusevõimeline ka juhul kui koosolekul osaleb kasvõi üks ühistu liige, kohale ilmumata jätta otsustanud liikmete ega korteriühistu võlausaldajate õigusi ja huve. Hageja arusaam, et korteriühistul tuleb põhikirjaga tingimata näha ette liikmete arvuline kvoorum ja säilitada regulatsioon, mis näeb ette millises korras kutsutakse kokku uus üldkoosolek juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid, ei ole õige. MTÜS § 21 lg 1 lause 2 näeb korteriühistule ette üksnes sellekohase õiguse ja mitte kohustuse.
29.Apellatsioonkaebuse etteheited, mis puudutavad kostja poolt hageja takistamist 14.07.2010 üldkoosolekust osa võtta, ei anna samuti alust maakohtu otsust muuta. Kolleegium nõustub iseenesest kaebaja ja maakohtu käsitlusega selles, et ühistu liikme või tema esindaja takistamine üldkoosolekul hääletada rikub ühistu liikme õigusi. KÜ-sse kuulumine on KÜS § 5 lg 1 järgi seotud korteriomandiõigusega ning seetõttu on liikme või tema esindaja takistamine hääletamisest osa võtta vastuolus KÜS § 11 lg-ga 1, mille kohaselt annab KÜ liikmete üldkoosolekul iga korteriomand ühe hääle, kui põhikirjas ei sätestata teisiti. Pooled on eri meelt küsimuse osas, kas hagejat takistati üldkoosolekul hääletamast või mitte. Üldkoosoleku protokollile lisatud nimekirja kohaselt on hageja üldkoosolekul osalenud (tl 95). Asjaolu, et protokolli kohaselt on hagejat nimetatud „hääleõiguseta kutsumata külaliseks“ (tl 88), ei tõenda, et hagejal ka tegelikkuses hääletada ei võimaldatud. Koos hagejaga on üldkoosolekul osalenud kokku 15 liiget ja 2 esindajat (tl 94-97). Üldkoosoleku protokollist küll nähtub, et hääletamisel on arvestatud maksimaalselt 16 häälega (tl 91-92), kuid tõendid puuduvad siiski selle kohta, et hagejat hääletamisel takistati või tema antud häälega ei arvestatud. Kaebuse väide, et kostja on hääletamisele takistuste tegemise menetluses omaks võtnud, ei ole õige. Vastuses hagile on kostja hageja nõudele ja hagiavalduses esitatud asjaoludele vastu vaielnud ja palunud jätta hagi tervikuna rahuldamata. Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on kostja selgitanud, et hageja ei soovinud protestina koosolekul toimunud hääletamisest osa võtta. Hääletamisel takistuste tegemise kohta tõendite puudumise tõttu ei ole kolleegiumil alust maakohtu otsust hagi rahuldamata jätmise kohta sellel motiivil muuta. Kolleegium juhib hageja tähelepanu ka asjaolule, et protokollist nähtuvate hääletustulemuste järgi on vastuvõetud otsuste poolt hääletanud kõik kohal olnud ühistu liikmed (tl 88-93). See tähendab, et vaidlustatud otsused oleks vastu võetud sõltumata sellest, mil viisil hageja oleks hääletanud.
30.Kaebuse väide, et maakohus ei ole tegelenud hagis esitatud nõudega kohustada kostjat esitama tõendina kostja 14.07.2010 üldkoosoleku protokoll, ei ole asjakohane, kuna nimetatud protokoll on ühes registreerimislehe ja volikirjadega toimikusse võetud (tl 8897).
31.Hagi osalise rahuldamise tõttu on maakohus menetluskulude jaotamisel lähtunud põhjendatult TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud võimalusest ja jätnud menetluskulud poolte endi kanda. Tegemist on maakohtu diskretsiooniõigusega, millesse ringkonnakohus saaks sekkuda vaid juhul, kui maakohus oleks diskretsioonipiire ületanud. Kuna sellekohaseks väiteks alust andvaid asjaolusid kaebuses esile toodud ei ole, puudub kolleegiumil alus maakohtu otsust menetluskulude jaotuse osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 alusel hageja kanda.
Iko Nõmm
Margo Klaar
Gaida Kivinurm
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.