Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

2-11-48649 Menetlusosaline ei saa nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel, välja arvatud juhul, kui kohtulahend, milles menetluskulud kindlaks määrati või kindlaks määrata tuli, tühistatakse või tagaseljaotsuse puhul asja menetlus taastatakse.

EDASIKAEBE KORD

Hagejal on õigus esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kaebuse esitaja ei taotle apellatsioonkaebuse lahendamist kohtuistungil, on ringkonnakohtul õigus lahendada apellatsioonkaebus kirjalikus menetluses. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale menetluse taastamiseks kaja Viru Maakohtule 14 päeva jooksul või kui tagaseljaotsus tuleb kostjale kätte toimetada avalikult, teatavakstegemisega teadaandega väljaandes Ametlikud Teadaanded, siis 28 päeva jooksul alates tagaseljaotsust täiendava otsuse kättetoimetamisest, kui kostja poolt hagiavaldusele vastamata jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi toimetati kostjale või tema esindajale kätte muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.o. tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik hagiavalduse vastus koos lisadega. Kajalt tasutakse kautsjon, välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele, sõltumata sellest, kas menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 16 eurot ja mitte rohkem kui 6400 eurot. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Täiendav otsus Viru Maakohtu 20. jaanuari 2012 kohtuotsusega (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-48649 rahuldas kohus hagi ja vormistas kohtuotsuse (tagaseljaotsuse) ilma kirjeldava ja põhjendava osata. Kostja sai kohtuotsuse kätte 20. jaanuaril 2012. Kostja esitas 02. veebruaril 2012 kohtule kaja, mille kohus loeb teateks kaja esitamise soovist. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 42 ja lg 5 kohaselt, kirjeldava või põhjendava osata tehtud tagaseljaotsust täiendab kohus puuduva osaga, kui menetlusosaline teatab kaja esitamise tähtaja jooksul soovist esitada kaja. Otsuse täiendamise korral puuduva osaga hakkab kaja esitamise tähtaeg uuesti kulgema tervikotsuse kättetoimetamisest. Täiendav otsus on täiendatava otsuse osa. Täiendavat otsust võib vaidlustada nagu muud otsust. Täiendatava otsuse vaidlustamise korral eeldatakse, et vaidlustatakse ka täiendavat otsust.

2(5)

2-11-48649 Kohus täiendab Viru Maakohtu 20. jaanuari 2012 kohtuotsust (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-1148649 kirjeldava ja põhjendava osaga. Käesolev täiendav kohtuotsus on Viru Maakohtu 20. jaanuari 2012 kohtuotsuse (tagaseljaotsus) tsiviilasjas nr 2-11-48649 osa.

ASJAOLUD

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 03. jaanuaril 2010 sidevahendi vahendusel laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 3000 krooni (191,73 eurot). Kostja kohustus laenu põhiosa 3000 krooni (191,73 eurot) ja intressi 600 krooni (38,35 eurot) tagastama hiljemalt 02. veebruariks 2010. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud. Hageja arvestas rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest kostjale viivist kohustuse sissenõutavaks muutumisest 03. veebruarist 2010 kuni hagiavalduse esitamiseni 30. detsembrini 2011 VÕS § 94 sätestatud määras 0,02% päevas kokku 27,84 eurot. Hageja palub välja mõista kostjalt sidevahendi abil sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 191,73 eurot, intress 38,35 eurot ja viivis 27,84 eurot, kokku 257,92 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt, mis seisuga kuni 20. jaanuar 2012 moodustab 191,73 eurot, alates 31. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,02% päevas. Viru Maakohtu 06. jaanuari 2012 kohtumäärusega võttis kohus hagiavalduse menetlusse ja andis lihtmenetluses kostjale tähtaja 7 päeva arvates hagiavalduse ja lisade kättesaamisest hagiavalduse vastuse esitamiseks. Kostja sai kohtumääruse ja hagiavalduse koos lisadega isiklikult kätte 11. jaanuaril 2012 (t.l.-41). Hagiavaldusele vastuse esitamise tähtaeg möödus 18. jaanuaril 2012. Kostja kohtu määratud tähtaja jooksul hagiavaldusele vastust ei esitanud. Kostja ei teatanud kohtule mõjuvast põhjusest hagile vastamata jätmiseks. Hagejad esitas hagiavalduses taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus, tutvunud toimiku materjalidega, leiab, et hagi kuulub rahuldamisele tagaseljaotsusega. Hageja nõudeks on välja mõista kostjalt sidevahendi abil sõlmitud laenulepingust tulenev põhivõlg 191,73 eurot, intress 38,35 eurot ja viivis 27,84 eurot, kokku 257,92 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt, mis seisuga kuni 20. jaanuar 2012 moodustab 191,73 eurot, alates 31. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,02% päevas (VÕS § 94 sätestatud määras). Kostja hagile tähtaegselt ei vastanud. Vastavalt TsMS § 407 lg 1, kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Hageja esitas kohtule taotluse tagaseljaotsuse tegemiseks. Kohus ei tuvastanud TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemisest keeldumise aluseid. Hageja väitel sõlmisid pooled 03. jaanuaril 2012 laenulepingu, mille alusel kostja sai hagejalt laenu 3000 krooni (191,73 eurot). Kostja kohustus laenu põhiosa 3000 krooni ja intressi 600 krooni (38,35 eurot) tagastama hiljemalt 02. veebruariks 2012. Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi tähtaegselt ei täitnud. 3(5)

2-11-48649 Et kostja jättis hagiavaldusele tähtaegselt vastamata, loeb kohus hagejate esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks TsMS § 231 lg 2 tähenduses. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 101 lg 1 p 1 ja p 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist; rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Lähtuvalt VÕS § 108 lg 1, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 397 lg 1 kohaselt, majandus- või kutsetegevuses antud laenult tuleb maksta intressi. Muu laenulepingu korral tuleb intressi maksta üksnes juhul, kui see on kokku lepitud. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 ja § 94, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. Kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. TsMS § 367 kohaselt, viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 191,73 eurot, intress 38,35 eurot ja viivis 27,84 eurot, kokku 257,92 eurot ning viivis tagastamata põhivõla summalt, mis seisuga kuni 20. jaanuar 2012 moodustab 191,73 eurot, alates 31. detsembrist 2011 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivisemääras 0,02% päevas (VÕS § 94 sätestatud määras). Hagihind Hagejate nõudeks on rahaline nõue laenulepingust tuleneva võlgnevuse väljamõistmiseks. TsMS § 124 lg 1 kohaselt, raha maksmisele suunatud hagi puhul määratakse hagihind nõutava rahasummaga. Välisvääringus nõue arvestatakse hagihinna määramiseks ümber eurodesse hagi esitamise aja seisuga Euroopa Keskpanga päevakursi alusel. Lähtuvalt TsMS § 133 lg 1 ja lg 2, hagihind arvutatakse põhinõude järgi. Hagihinda arvutades ei arvestata kõrvalnõuetena esitatud intressinõuet, muu hulgas viivisenõuet ja kulude hüvitamise nõuet, vekslist ja tšekist tuleneva nõude puhul lisaks tagasinõudes sisalduvat hüvitisenõuet. Kohus arvestab kõrvalnõudeid hagi hinda arvutades ulatuses, milles hagi esitamiseni arvestatud kõrvalnõuete summa on põhinõudest suurem. Kõrvalnõuet arvestatakse hagi hinda arvutades täies ulatuses, kui kõrvalnõue esitatakse eraldi hagis. Hageja põhinõude suuruseks on 191,73 eurot. Hagi hind on 191,73 eurot. 4(5)

2-11-48649 Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg 1, asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, /---/. Lähtuvalt TsMS § 162 lg 1, hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohus rahuldas hagi täies ulatuses ning seega jäävad menetluskulud täies ulatuses kostja kanda. Vastavalt TsMS § 1741 lg 3, kohus määrab hageja taotlusel tagaseljaotsuses kindlaks ka kostja hüvitatavad menetluskulud, kui hageja esitab kohtu määratud ajaks menetluskulude nimekirja. Hageja nimetab menetluskuludeks hageja tasutud riigilõiv 63,91 eurot (t.l.-29,34) ja õigusabi kulud kokku 144 eurot (t.l.-35). Kohus leiab, et hageja menetluskulud on põhjendatud ja vajalikud. Lähtuvalt TsMS § 139 lg 2 p 1, § 147 lg 5 ja § 175 lg 1 ning riigilõivuseaduse (RLS) § 57 lg 1 ja RLS lisa 1 mõistab kohus kostjalt välja hageja kasuks menetluskulud kokku 63,91 + 144 = 207,91 eurot. Viivitamatu täitmine Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p 2, kohus tunnistab omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks tagaseljaotsuse. Kohtuotsus kuulub täitmisele viivitamatult. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik

5(5)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.