Tööõigus › Töövaidluskomisjoni läbinud

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada põhjendatud apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest alates, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest. Menetluse käik Töötaja IM esitas Põhja Inspektsiooni Töövaidluskomisjonile (edaspidi TVK) avalduse tööandja OÜ K vastu töölepingu tähtajatult sõlmituks tuvastamise, töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamise, töölepingu TLS § 91 lg 2 alusel 16.08.2011 lõppenuks tunnistamise, välislähetuse päevaraha summas 402,66 eurot, sõidukulude 77,73 eurot, saamata jäänud töötasu summas 1493,19 eurot ja TLS § 100 lg 4 järgi hüvitise 5337,36 eurot nõudes. Töövaidluskomisjoni 18.10.2011 otsusega töövaidlusasjas nr 4.4-2/2097 rahuldas IM avalduse osaliselt ning luges 10.05.2010 sõlmitud töölepingu nr IM 05/05 tähtajatuks, luges töölepingu ülesöelduks 16.08.2011 TLS § 91 lg 2 alusel, luges tühiseks töölepingu ülesütlemise TLS § 86 lg 1 järgi alates 29.07.2010, mõistis OÜ-lt K välja töötasu 2010 maikuu eest summas 1 493,19 eurot, päevarahad summas 402,66 eurot, lähetuse sõidukulud 77,73 eurot ja hüvitise kahe nädala keskmise töötasu ulatuses 847,20 eurot. OÜ K ei nõustunud Töövaidluskomisjoni 18.10.2011 otsusega ja esitas kohtule 18.11.2011 taotluse töövaidluskomisjonile esitatud avalduse läbivaatamiseks hagimenetluse korras. Hageja nõue ja selle põhjendused Hageja palub tunnistada poolte vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping nr IM 05/05 sõlmituks tähtajatuna, tunnistada tühiseks kostjapoolne töölepingu nr IM 05/05 ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel, tunnistada poolte vahel sõlmitud tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011, välja mõista kostjalt hageja kasuks välislähetuse päevaraha summas 402,66 eurot, sõidukulud summas 77,73 eurot, saamata jäänud töötasu summas 1 650,53 eurot ja TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis 6 099,85 eurot. Hageja ja kostja sõlmisid 10.05.2010 töölepingu nr IM 05/05, mille alusel hageja asus kostja juures tööle maalri ametikohal tööandja objektil XXX. Töölepingu punkt 1.4. alusel oli töö tegemise kohaks märgitud „laiem piirkond OÜ K objektid“. Kostja tegevuskoht on Tallinnas. Kostja oli saatnud hageja lähetusse Soome kostja objektile. Välislähetus kestis 10.05.27.05.2010. Hageja palub tunnistada töö tegemise kohaks Tallinn. Seetõttu palub hageja välja mõista lähetustasu summas 402,66 eurot (18 päeva x 22,37 eurot). Töölepingu punkt 1.4 kohaselt on kostja kohustatud hüvitama üks kord kuus edasi-tagasi sõidu välisriiki. Hageja sõidukulud olid 10.05.2010 summas 590,69 krooni (37,75 eurot) ja tagasi Eestisse 27.05.2010 summas 625,50 krooni (39,98 eurot). Hageja palub nimetatud sõidukulud kostjalt välja mõista. Töölepingu punkt 3.1. kohaselt kohustus kostja maksma hagejale töötasu 4250,00 (271,62 eurot ) kuus (bruto) ning 165,75 krooni (10,59 eurot) tunnis (neto). Hageja töötas 1.05-27.05.2010 kokku 141 tundi. Kostja ei ole hagejale töötasu maksnud ja hageja palub kostjalt välja mõista töötasu summas 1650,53 eurot= 157,34 eurot (kuupalk) + 1493,19 eurot (tunnitasu).

Kuna tööandja viivitas oluliselt töötasu maksmisega, siis edastas hageja kostjale tähitud kirjaga töölepingu ülesütlemise avalduse TLS § 91 lg 2 alusel tööandjapoolse kohustuste olulise rikkumise tõttu alates 16.08.2011. Hageja palub tunnistada tööleping lõppenuks TLS § 91 lg 2 alusel ja mõista kostjalt välja TLS § 100 lg 4 järgne hüvitis summas 6099,85 eurot (254,16x3), (3x168x10,59).

Hageja sai 05.10.2011 kätte kostja 14.06.2010 töölepingu ülesütlemiseavalduse TLS § 86 p 1 alusel alates 29.06.2010, kuna hageja puudus töölt alates 25.05.2010. Avalduse kohaselt hageja keeldus 15.06.2010 ülesütlemisavaldust vastu võtmast, mille kohta on andnud allkirja tunnistaja VP. Hagejale ei ole tutvustatud 15.06.2010 töölepingu ülesütlemisavaldust, kuna kostja juhatuse liige VO ei viibinud Soomes ei 14.06.2010 ega ka 15.06.2010, samuti on hagejale tundmatu isik VP. Kostja ei ole hagejale esitanud ühtegi pretensiooni töö kvaliteedi kohta ega trahvide osas, millede osas hageja ei ole andnud tasaarveldamise nõusolekut. Kostja vastuväited ja nende põhjendused Kostja ei tunnista hagi ja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja vastuväidete kohaselt sõlmiti poolte vahel 10.05.2010 tööleping nr IM 05/05, mille alusel pidi hageja asuma teostama kostja objektidel viimistlustöid. Seoses vajadusega teostada töid kostja objektil XXX, sõitis hageja töölähetusse Soome Vabariiki ja asus täitma kostja juhendamise all tööülesandeid. Hageja suhtus tööülesannete täitmisesse hooletult, ei võtnud objektil järelvalvet teostavalt omaniku esindajalt kinnitust tööaja arvestuse lehele, mille tõttu tekkisid probleemid ja vaidlused töötasu arvestamisega. Kostjapoolsele korraldusele likvideerida puudused ja kooskõlastada tellija esindajaga tööaja arvestus, keeldus hageja kostja korraldusi täitmast ja peale 24.05.2010 kostja poolt majutuskulude kompensatsiooni saamist lahkus hageja kostja juurest töölt ja asus samal objektil tööle kostja konkurendi OÜ A alluvuses, millega hageja rikkus lojaalsuskohustust ja asus tööle samal objektil kostja konkurendi juures, kus hageja töötas kostjale teadaolevalt kuni juuni keskpaigani 2010, misjärel asus otse tööle peatöövõtja U Oy-s, kus töötas kuni juuli 2010 keskpaigani. Peale seda hakkas hageja kostjale teadaolevalt teostama töid otse korteriühistule. Sisuliselt töötas hageja kostja juures 11.05.2010-24.05.2010, so 14 päeva. Hageja tegelik soov oli kostjat ära kasutades saada otse tööle Soome vabariiki Soome ettevõtja juurde. Kostja lõpetas hagejaga töösuhte katseaja eesmärgi mittesaavutamise tõttu TLS § 86 lg 1 alusel juba 29.06.2010.a.-l, mille kohta esitas hagejale 14.06.2010.a-l kirjaliku ülesütlemise avalduse. Hageja keeldus avalduse allkirjastamisest ja vastu võtmisest, mille kohta võttis kostja töölepingu ülesütlemisavaldusele tunnistaja kinnituse. Hageja on rikkunud tööandjaga sõlmitud töölepingu punkte 5.3 ja 5.4 millega võttis endale kohustuse mitte töötada kostja konkurentide juures ja mitte teostama töid otse kostja klientidele. Kostja on esitanud hagejale leppetrahvi nõude summas 25 500 krooni (1 629,75 eurot) ja kahjunõude. Kostjale on hageja tegevusest tulenevalt tekkinud kahju 18 750 eurot, mis seisneb peatöövõtja U OY saamata jäänud tasust tööde eest, mis jäeti hageja tegevusest tulenevalt OÜ K poolt tähtaegselt tegemata. Kohtu põhjendused 19.04.2012 toimunud kohtuistungile kostja ei ilmunud. TsMS § 403 alusel poolte nõusolekul määras kohus asja lahendada kirjalikus menetluses. Kohus määras pooltele lõplike seisukohtade esitamise tähtaja 30.04.2012 ja teatas otsuse kuulutamise aja 14.05.2012. Kohus, tutvunud kohtule esitatud kirjalike tõenditega ning hinnanud neid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud osaliselt ja kuulub osaliselt rahuldamisele alljärgnevatel põhjendustel. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited; lg 2 kohaselt tõendeid esitavad menetlusosalised. TsMS § 5 lg 1 ja § 436 lg 2 kohaselt lahendab kohus tsiviilasja vaid nende asjaolude alusel, mida pooled on asjas esitanud. Kohus on tuvastanud, et poolte vahel on 10.05.2010 sõlmitud töölepingu nr IM 05/05, mille alusel hageja asus kostja juures tööle viimistleja ametikohal täistööajaga, katseajaga neli kuud, põhipalgaga 4 250 krooni kuus bruto, millele lisandus tunnitasu 165,72 krooni neto, mis kuulus välja maksmisele iga kuu 28. ja 10. kuupäeval pangaülekandega hageja arveldusarvele. Töö tegemiskohaks oli kostja objektid, s.h ka välisriigis. Kostja kohustus tasuma hagejale üks kord kuus edasi-tagasi sõidu lähetuskohta (tlk 18-21). 11.05.2010 asus hageja tööle kostja objektil, Laajavuorinrinne 4, Vantaas, Soome Vabariigis. 14.06.2010 esitas kostja hagejale töölepingu

ülesütlemise avalduse TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.06.2010 (TVK tlk 40). 16.08.2011 esitas hageja kostjale avalduse töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011 (TVK tlk 24). Poolte vahel on vaidlus kumb lepingu ülesütlemine on kehtiv ning, kas kostja on kohustatud hagejale tasuma saamata jäänud töötasu, lähetuskulud, sõidukulud ja hüvitise TLS § 100 lg 4 alusel. Kuivõrd kostja ülesütlemine oli ajaliselt esimene, annab kohus esmalt hinnangu sellele, kas kostja ülesütlemisavaldus on kehtiv. TLS § 86 lg 1 alusel tööandja ja töötaja võib tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda neljakuulise katseaja jooksul töötaja tööle asumise päevast arvates. 14.06.2010 töölepingu ülesütlemise avaldusest (TVK tlk 40) nähtub, et kostja ütles hagejaga 10.05.2010 sõlmitud töölepingu nr IM 05/05 üles seoses kostja poolt katseaja eesmärgi mittetäitmisega TLS § 86 lg 1 alusel alates 29.06.2010. Kostja heitis hagejale ette, et hageja on asunud tööle kostja konkurentide juurde ja ei ole ilmunud tööle alates 24.05.2010 ega allunud kostja korraldustele, mistõttu ei vasta hageja isikuomadused eetilisuse ja aususe osas kostja nõudmistele. Samuti teavitas kostja, et nõuab hagejalt leppetrahvi 6 kuu keskmise palga ulatuses summa 25 500 krooni ja kahju hüvitamist 18 750 eurot. Avaldusest nähtuvalt keeldus hageja 15.06.2010 töölepingu ülesütlemise avalduse vastuvõtmisest, mille kohta on andnud allkirja tunnistajana VP. Avalduse on allkirjastanud tööandja esindaja VO. Hageja väitel sai hageja 14.06.2010 ülesütlemise avalduse kätte 05.10.2011. Tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 69 lg 1 alusel kindlale isikule (tahteavalduse saaja) suunatud tahteavaldus tuleb tahteavalduse tegija poolt väljendada ja see muutub kehtivaks kättesaamisega. Sama § lg 2 järgi tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Töövaidluskomisjoni istungil hageja ja tunnistaja NI’i poolt antud ütlustega (TVK tlk 11-13) on tõendatud, et kostja juhatuse liige VO ei viibinud 14.06.2010 ega 15.06.2010 Soome Vabariigis, vaid viibis Tallinnas, seega ei saanud VO tutvustada tunnistaja VP juuresolekul hagejale 14.06.2010 töölepingu ülesütlemise avaldust ega võtta tunnistajalt allkirja selle kohta, et hageja keeldus ülesütlemise avalduse vastu võtmisest. Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, et kostja on edastanud töölepingu ülesütlemise avalduse hageja elu- või asukohta. Seega tuleb lugeda, et hageja on 14.06.2010 ülesütlemise avalduse saanud kätte 05.10.2011 ning on seega vaidlustanud ülesütlemise tähtaegselt. Kohus leiab, et ülesütlemise põhjused on põhjendamata ja tõendamata. 18.11.2011 kohtule esitatud taotluses on kostja tunnistanud, et kostjal on hagejale tasumata maikuu 2010 töötasu, lähetusraha ja sõidukulud. Kostja ei ole kohtule esitanud tõendeid, et kostja on teinud hagejale etteheiteid hageja töö kohta või töötamise kohta konkurentide juures. Seega leiab kohus, et 14.06.2010 töölepingu ülesütlemine TLS § 86 lg 1 alusel on tühine vastavalt TLS § 104 lg 1. Järgmiseks annab kohus hinnangu, kas hageja töölepingu ülesütlemisavaldus on kehtiv. TLS § 91 lg 2 p 2 järgi töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. 16.08.2011 hageja avaldusest töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks (TVK tlk 24) nähtub, et hageja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011, kuna kostja ei ole tasunud töötasu alates 11. maist 2010. Kuna kostja on tunnistanud töötasu maksmata jätmist ning kuna kostja ei ole vaidlustanud 16.08.2011 ülesütlemisavaldust, on kohus seisukohal, et poolte vahel 10.05.2010 sõlmitud tööleping IM 05/05 on lõppenud TLS § 91 lg 2 alusel alates 16.08.2011 juhindudes TLS § 105 lg 2. TLS § 100 lg 4 kohaselt, kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Hageja palub kostjalt välja mõista

hüvitise 6 099,85 eurot. Kohus, arvestades hageja väga lühikest töötatud aega kostja juures, on seisukohal, et põhjendatud ei ole kostjalt välja mõista hüvitist hageja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kuna hageja töötas kostja juures reaalselt vaid 2010 aasta maikuus, siis peab kohus põhjendatuks rahuldada hüvitise nõue kahe nädala keskmise kuupalga ulatuses, summas 847,20 eurot, mis kuulub kostjalt väljamõistmisele. TLS § 84 lg 1 järgi töölepingu lõppemisega muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks. TLS § 78 lg 1 alusel kohtuväliselt võib tööandja oma nõudeid töötaja töötasu nõudega tasaarvestada töötaja kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Hageja konto nr XXXXXXXXXXXX Swedbankis väljavõttega 01.05.2010-10.10.2011 (TVK tlk 30) on tõendatud, et kostja ei ole hagejale tasunud 2010 maikuu töötasu, lähetuskulusid ega sõidukulusid, mida kostja on ka tunnistanud. Kostja ei ole vastu vaielnud lähetuskuludele summas 402,66 eurot ja sõidukuludele summas 77,73 eurot, kuid leiab, et nimetatud summad on tasaarveldatud kostja leppetrahvi ja kahju nõudega summas 18 750 eurot hageja vastu. Kohtule ei ole esitatud tõendeid, et hageja tunnistab nimetatud nõudeid ega hageja kirjalikku nõusolekut, et hageja on nõus tasaarvestamisega, mistõttu on põhjendamata ja tõendamata kostja väide, et kostja on oma nõuded tasaarvestanud. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele lähetusraha summas 402,66 eurot ja sõidukulud summas 77,73 eurot. Kostja ei nõustu töötasu nõudega, kuna hageja ei ole esitanud tööandja tellija poolt kinnitatud tööaja arvestust. Poolte vahel sõlmitud töölepingust ei nähtu, et hageja peab esitama kostjale tööandja tellija poolt kinnitatud tööaja arvestus tunnitasu saamise kohta. Hageja on kohtule esitanud tööaja arvestuse, mille kohaselt on hageja töötanud perioodil 11.05.2010-27.05.2010 objektil XXX 141 (ükssada nelikümmend üks) tundi, kostja ei ole esitanud nimetatule vastuväiteid, seega kuulub kostjalt hageja kasuks välja-mõistmisele töötatud tundide eest tasu 1 493,19 eurot neto (141 x 10,59 eurot (165,75 krooni)). Lisaks on pooled kokku leppinud, et kostja tasub hagejale töötasu 4 250 krooni bruto kuus. Hageja palub välja mõista kuupalga 13 päeva eest summas 168,15 eurot ((4250 krooni / 21 tööpäeva) = 12,39 eurot (202,38 krooni) x 13 päeva). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 11.06.2009 määruse nr 91 Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord (edaspidi kord) § 2 lg 3 alusel, kui töötaja on tööandja juures töötanud vähem kui kuus kalendrikuud, kuid vähemalt ühe terve kalendrikuu, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks eelnenud kalendrikuudel teenitud töötasu. Kui töötaja ei ole tööandja juures töötanud ühte tervet kalendrikuud, võetakse keskmise töötasu arvutamisel aluseks töötasu alates tööle asumise päevast kuni päevani, mil on vaja arvutada keskmist töötasu. Korra § 3 lg 2 järgi keskmise tööpäevatasu arvutamiseks liidetakse § 2 lõikes 2 või 3 nimetatud ajavahemiku töötasud ja jagatakse sama ajavahemiku kalendaarse tööpäevade arvuga. Kuna vastavalt hageja poolt esitatud tööaja arvestusele on hageja töötanud kostja juures 18 tööpäeva mais 2010 ja kohtule ei ole teada hageja eelnev töötasu, siis leiab kohus, et päevatasu arvutamiseks tuleb kokku lepitud kuutasu summas 4 250 krooni jagada maikuu 2010 kalendripäevade arvuga ehk 31 päevaga. 4 250 / 31 = 8,76 eurot (137,10 krooni), seega on päevatasuks 8,76 eurot ning, kuna hageja töötas 18 tööpäeva, siis kuulub kostjalt väljamõistmisele kuutasu 8,76 eurot x 18 päeva = 157,68 eurot bruto. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista 2010 aasta maikuu töötasu summas 1 596,87 eurot (1 439,19 +157,68). Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt välja mõistmisele lähetustasu 402,66 eurot, sõidukulud 77,73 eurot ja 2010 aasta maikuu töötasu 1 596,87 eurot. Hagi tagamise tühistamine Juhindudes TsMS § 386 lg 4 kohus tühistab hagi tagamise kohtuotsusega, kui hagi jääb rahuldamata, ja määrusega, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui asjas menetlus lõpetatakse. Kohus on seisukohal, et kuna kohus on seadnud hagi tagamise taotluse esitaja OÜ K avalduse alusel ning, kuna kohus rahuldab hagi ehk teeb otsuse OÜ K kahjuks, siis kuulub Harju Maakohtu 06.12.2011 kohtumäärusega seatud hagi tagamise abinõu tühistamisele. Tsiviilasja hind

Tulenevalt TsMS § 122 lg 1 ja § 134 lg 3 on antud asja tsiviilasja hinnaks 8 230,77 eurot (402,66 eurot + 77,73 eurot + 1 650,53 eurot + 6 099,85 eurot). Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätab kohus TsMS § 163 lg 1 alusel poolte endi kanda. Menetlusosaline võib taotleda Harju Maakohtult tulenevalt TsMS § 174 kohtukulude rahalist kindlaksmääramist 30 päeva jooksul pärast kohtulahendi jõustumist.

Marget Henriksen Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.