Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

Menetluskulude jaotus Edasikaebamise kord

Lugeda kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: „1. Rahuldada Jelena Tsukhi ja Nikolai Tsukhi hagi OÜ VKG Elektrivõrgud vastu ning tuvastada, et OÜ VKG Elektrivõgud poolt 03.07.2008 hagejate korteri asukohaga XXX Sillamäe elektrivarustusega katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249/01.02.2001.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

Kostja esitas 14.11.2008 vastuhagi hagejate vastu ebaseadusliku elektritarbimisega tekitatud kahju hüvitamiseks summas 17 250,48 krooni. 13.05.2010 kostja loobus vastuhagist.

MAAKOHTU LAHEND

ühtegi tõendit, mille alusel saaks kohus tuvastada, et hagejate käitumine elektritarbijatena on olnud seaduspärane ja et nendepoolset rikkumist ei esinenud. Kohus on korduvalt juhtinud hagejate tähelepanu sellele, et nad esitaksid oma nõudeid üheselt ja selgelt ning tõendid eesti keeles ja kooskõlas TsMS § 236 lg-ga 3. Hagejad ei ole kohtu selgitustele ja ettekirjutustele nõutavalt reageerinud, vaid on esitanud pärast 25.01.2011 kohtule mitmesuguseid kirjalikke selgitusi ja palveid, mis ei ole kooskõlas sellega, mida kohus hagejatelt nõudis või mida neile selgitas. Hagejate elektrivarustus on taastatud 31.10.2008 lepinguga ning see leping kehtib vastavalt lepingu eritingimustele ka pärast kohtuotsuse jõustumist. Kostja on 07.11.2008 kirjas hagejatele selgitanud, et neil on võimalus taotleda elektrikütte sisseseadmist oma korterisse korteriühistult. Vaatamata sellele on hagejad jätkanud oma nõude esitamist kostjale. 13.09.2011 kohtuistungil ilmnes, et elektrikütte sisselülitamise takistuseks on see, et korteriühistu nõuab hagejatelt plaane (nõuetekohast elektriskeemi), mida hagejad ei ole nõus neile andma, kuna see olevat juba varem antud. See küsimus ei puuduta aga kostjat ja käesoleva hagi eset. Kohtu pädevusse ei kuulu eraõigusliku isiku töödokumendi, s.o kostja poolt 17.05.2008 koostatud akti nr 12 kehtetuks tunnistamine. Kuna aktis on fikseeritud võrgulepingu tingimuste rikkumine: ebaseaduslik võrku ühendamine ja tarbimine mõõtmata ahelast, siis saab kohus anda sellele dokumendile hinnangu ainult kui tõendile, millega fikseeriti elektrikatkestuse põhjus. Akt nr 12 on üheks tõendiks tõendite kogumis tõendamaks seda, miks hagejate elektrivarustus katkestati ja kas see oli seaduspärane või mitte. Aktile on alla kirjutanud tunnistajad, kes on andnud kohtus ütlusi. Akti koostaja on kostja Sillamäe osakonna juhataja S. B. Kuigi hagejad ütlesid, et allkiri ei kuulu akti koostajale, ei ole seda allkirja tsiviilkohtumenetluse võimalusi kasutades temale mittekuuluvaks tunnistatud.

ASJAOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

2) ei suutnud tunnistaja L.N. 18.01.2011 kohtuistungil selgitada elektrikütte kaabli lülitusskeemi enne selle läbilõikamist. Ainus, mida ta suutis seletada, oli see, et elektrikütte kaabel ei olnud ühendatud „EC“ standardile vastavate värvide kohaselt, kuid kaabel ühendati ajal, kui „EC“ normidest ei olnud veel keegi teadlik ja siis oleks pidanud ühendatavad kohad olema vastavuses kaabli soonte värvidega, kuid see ei olnud nii. Otsuses on kirjas, et L.N. selgitas kohtule juhtmete ühendamise skeemi kilbis. L.N. andis seletusi ainult installatsiooni ja peamagistraali toiteskeemi kohta, korteri nr XX toitekaabli ühenduskeemi ta selgitada ei suutnud. Tema skeem, mis kinnitab hageja sõnade õigsust, on toimikus. L.N. omab küll elektritööde litsentsi, kuid ei oma luba antud elektriseadmete paigaldamiseks, mistõttu ei olnud tal õigust teostada elektriseadmete töid skeemi ümberlülitamiseks selles kilbis. Tunnistaja L.N. ei suutnud kohtus selgitada, milliste klemmide juurde olid ühendatud korteri nr XX küttekaabli juhtmed. Teised tunnistajad, kes kirjutasid aktile alla, kinnitasid kohtus, et nad ei näinud midagi ning loobuvad oma allkirjadest aktil. Tunnistaja L.N. ilt ei õnnestunud saada lõplikke ütlusi, kuna kohtunik teatas, et edasiseks tunnistajate ülekuulamiseks ei jätku enam aega ning viimaste tunnistajate K.L. ja V.L. ülekuulamiseks kulus kummalegi 3 minutit. 18.01.2011 kohtuistungile ei ilmunud kaks tunnistajat, kellest oli varem teatatud, 13.09.2008 kohtuistungile tunnistajaid S. B. ja S.P. ei kutsutud; 3) on kirjas, mille hageja sai süsteemide mõõtmise ja analüüsi osakonna juhatajalt A.K. 06.06.2008, öeldud, et 17.05.2008 viibis kostja töötaja elektrienergia tarbimise kontrollimise juures XXX . Töötaja nime ja ametinimetust ei ole märgitud. Edasi on kirjutatud: „Kontrollimise käigus selgus, et on paigaldatud täiendavalt vasksoontega kaabel ristlõikega 3 x 2,5 mm. Korteri elektrikütte tarvis kasutati kahte kaablisoont, mis olid ühendatud alumiiniumist magistraaljuhtmetega väljaspool voolumõõtja ahelat.“ Kui see oli nii, siis küttekaabli kaks soont olid ühendatud maanduskaitse magistraaljuhtmega, mis ei edasta elektrivoolu. See magistraaljuhe on avatud ja elektrikilbi korpuse maandusklemmi abil lühistatud. Kui see oleks olnud peamine magistraaljuhe, mis on voolu all, ehk faasijuhe, siis oleks see olnud hästi isoleeritud ja sellele ei oleks olnud vaba juurdepääsu. Magistraaljuhtme kolm faasi kulgevad spetsiaalses kanalis, mis on kaetud elektrikilbi metallkorpusega, ning sellele juurdepääs on praktiliselt võimatu ilma elektrikilbi demontaažita. Hageja märgib oma 11.06.2008 vastuses, et 10.06.2008 hommikul näidati talle kostja kontoris arvutis pilti hageja korteri mahavõetud voolumõõtjast ja elektrikütte vaskkaablist, mis oli pildistatud enne selle läbilõikamist. Fotol oli selgelt näha, et kaabli üks soon läks pakettlülitisse, teine aga automaatkaitsmesse (faas). Kolmanda soone ühendust ei olnud näha, kuna see oli pildi formaadist väljas. Hageja palus kohal viibinud A. A. ja S. L. näidata fotosid magistraaljuhtmele ühendamise kohtadest nagu on öeldud teatises, kuid magistraaljuhtmele ühendamise kohta nad ei leidnud; 4) on kohtule esitatud elektrikilbi fotodel selgelt näha küttekaabli soonte ühenduskohad: - vasakul ülemises nurgas on näha juhtme ots, mis on läbi lõigatud. See klemm on ühendatud otse kilbi metallkorpusega ja ei ole vooluvõrguga ühenduses; - joonise keskel, pakettlüliti alumisel klemmil nr 2 on näha lühike juhtme ots, mis on juhtmest läbi lõigatud. See on nulljuhe, mida ei läbi elektrivool ja sealt ei ole võimalik pinget saada. Ühendades tarbija nulli- ja faasijuhtmega, tekib elektrivoolu ring; - pakettlülitist üleval klemmil nr 3 on näha siin, mis ühendab kolme automaati ühte ahelasse. Sellele siinile on keskele ühendatud poldiga juhe, mis on voolumõõtjast väljuvas ahelas. Selle poldi alt on näha ripnemas lühike juhtmeots, mis on kaablijuhtmest lahti lõigatud. See juhe läkski elektrikütteks ja tarbitud elektrienergia fikseeris voolumõõtja.

Seda, et foto on tehtud 30 minutit pärast kaabli läbilõikamist, kinnitab voolumõõtja näidik, mis ühtib elektrinäiduga, mis on ära toodud aktis nr 12. Pakettlüliti klemmilt, mis on tähistatud tähega „f“ (faas) läheb juhe voolumõõtjasse ja energia arvestamist ei toimu, kuid seal ei ole ka näha ära lõigatud juhtmeotsi. Seega kohus oli viidud eksitusse, kuid hageja püüdlustest selgitada olukorda fotode põhjal keeldus kohtunik kategooriliselt. XXX elektrivarustuse ühendusskeem on täielikult kujutatud lisatud fotol. Äralõigatud juhtme ja maandusklemmi all oleva juhtmeotsa värvitooni erinevus automaatkaitsme klemmist nr 3 seisneb selles, et äralõigatud juhtme ots on tolmust puhastatud, väike juhtmeots on aga tolmune, mis annab veelkord kinnitust sellest, et elektrijuhtmete ümberühendamist polnud pika aja jooksul teostatud. Kuna kontrolli teostati iga kuu, talvel isegi kaks korda kuus, ei saanud kostja töötajad jätta märkamata ebaseaduslikku elektrienergia kasutamist. Elektrikilpi kontrollisid 24.03.2008 korteriühistu esimees G. Š. ja elektrik S. P. ning 18.04.2008 kostja kontrolörid; 31.10.2008 sõlmiti elektrienergia kasutamise leping nr 184291 ja elektriühendus teostati sama skeemi kohaselt nagu ülal kirjeldatud. A. K. teates on öeldud, et: „Magistraaljuhtmega ühendamiseks, väljaspool voolumõõtjat, kasutati kahte soont“; 5) on G. Š., L.N. i, L. F. ja A.S. poolt allkirjastatud aktis (tl 57) öeldud, et avarii likvideerimisel tehti kindlaks, et korteri nr XX küttekaabel oli ühendatud magistraaljuhtmega voolumõõtjast mööda minnes. Käsitsi juurde kirjutatust selgub, et magistraaljuhe kuumenes halva kontakti tõttu, mis põhjustas juhtmele vigastusi. G.Š. koostatud akti (tl 57) vaadatakse läbi teises kohtus. 13.09.2011 kohtunik osutas: kolmanda osapoole esindaja selgitas seda, et juhe, mis väljus hageja korterist, ei olnud vahetult seotud magistraalkaabliga, kuid see oli ühendatud juhtmega, mis tuli magistraaljuhtmest, mis oli ühendatud magistraalkaabliga, millel puudusid nii maandus kui ka „0“ ühendused. Eelöeldust võib teha järelduse, et süsteemide mõõtmiste ja analüüsi osakonna juhataja A. Karu ei tea, et pinge tekib ainult tarbija ühendamisel null- ja faasijuhtme vahele ning kui kaks juhet on ühendatud magistraalliini ühe faasijuhtmega, siis vooluringi pingega 220 V ei teki. Kolmandast juhtmest pole ühtegi sõna öeldud. L.N. ja G.Š. läksid veelgi kaugemale. Küttekaabel, mis koosnes kolmest soonest, oli täielikult kokku joodetud peamagistraali liini faasijuhtmega; 6) tõestas hageja 13.09.2011 kohtuistungil terve tunni vältel, et selleks, et joota korteri nr XX küttekaabel peamagistraali faasijuhtmega, peab lõhkuma korteri nr XX seina, kuna mõõtekilp piirneb selle korteriga ja kiviseinaga, või tuleb kilbi korpus kõikide voolumõõtjate, lülitite ja automaatitega välja monteerida ning vaatamata sellele jääb peamagistraali faasijuhe ikkagi pinge 220 V alla. Selleks, et see kaabel pingest vabastada, peab alajaamas, mis asub maja kolmandas trepikojas, lülitama välja lahklüliti. Alajaam asub kahe ukse taga, mille võtmed on ainult G. Š. Pärast kümneminutilist vestlust kohtuniku ja kolmanda osapoole vahel, sai hageja otsuses sellise põhjenduse: juhul, kui peamagistraaliga ei ole võimalik teha otseühendust, siis teeme seda juhtmega, milline tuleb peamagistraalist, st punktist „f“, mis on fotol märgitud. Sellisel juhul tuleb välja, et kaablisse, mis läheb korterisse nr XX, tuleb kaks faasi? Esimene faas tuli automaatlüliti klemmilt nr 3, mis oli voolumõõtja ahelas, teine faas aga klemmilt „f“, milline ei olnud voolumõõtja ahelas. Kui hageja ühendab klemmi nr 1 juhtme elektriseadme korpusega ja kaks faasijuhet pistikupesa kontaktidega, siis jäävad elektriradiaatorid külmaks. Kui hageja ühendab aga mingisuguse faasi elektriseadme korpusega, siis see on vastu igasugusele loogikale ja ohutustehnika eeskirjade jäme rikkumine. Õige ühendamine on see, kui üks juhe läheb klemmile nr 1 (maandusklemm kaitsmaks faasi sattumist korpusesse), teine

juhe ühendatakse „0“ juhtmega ja kolmas juhe faasiga, mis koos „0“ juhtmega tekitavadki vooluahela 220 V; 7) on kohtuotsuses öeldud, et G.Š. on kaasatud kohtuprotsessi kolmanda isikuna ja pärast seda, kui ta oli ütlusi andnud 18.01.2011 istungil, andis ta selgitusi. G.Š. kohtuistungil ei esinenud ja mingeid tunnistusi ei andnud. Sõna võttis tema esindaja ning esitas L.N. ile kolm küsimust, millele L.N. ei suutnud vastata. L.N. i jooniselt on näha, et peamagistraali kolm faasi A, B, C lülitatakse iga korteri voolumõõtjad eraldi ja ainult nulljuhe, mis on tähistatud vastava märgiga, ühendatakse vastavate sildühendustega pakettlülitite juures ühte ahelasse. Faasijuhe „C“ on lühendatud korteri nr XX pakettlüliti külge, faasijuhe „B“ korteri nr XX pakettlüliti külge ja faasijuhe „A“ korteri nr XX pakettlüliti külge. Kõiki neid faase ei kontrolli ülesseatud voolumõõtjad, vaid ainult faasijuhet läbiv energiahulk, milline läheb voolumõõtjasse ja väljundkontakti „PEN“, fikseeritakse voolumõõtja poolt. Kuna kontrollimatu faasi klemm korteri nr XX pakettlülitil oli puhas, siis ei saanud eksisteerida ka mitte mingisugust kontrollimatut pingeskeemi; 8) on korteriühistu esimehe süüdistused, et hagejad rikuvad teiste majaelanike õigusi, paljasõnalised ja tõendamata; 9) esitas hageja 13.01.2011 kohtuistungil kohtule avalduse järelepärimiseks kostjalt, et kohtule esitataks fotod kütte elektrikaabli ühendamise kohta korteris nr XX ja selle läbilõikamise kohta ning S.B. seletuskirjad, mille kohta kohtunik teatas: „Aga kes mulle neid annab?“ Seega ei selgitanud kohus välja kõiki asjaolusid, et lahendada asi õiglaselt, mida on võimatu teha ilma erapooletu eksperdi osavõtuta.

2) on alusetu apellantide väide, et S.B. on keeldunud 17.05.2008 aktile alla kirjutamast. Samuti ei ole tuvastatud, et aktil olev allkiri ei kuulu S. B. Samas puudub 17.05.2008 akti vormistamisel hagi lahendamise seisukohalt sisuline tähendus, kuivõrd kohtu pädevuses ei ole eraõigusliku isiku töödokumendi kehtetuks tunnistamine. Oluline on, et kostja poolt on kindlaks tehtud elektrienergia ebaseadusliku tarbimise fakt. Seega tuleb apellantide väited akti ebaseaduslikkuse kohta jätta tähelepanuta. Kostja on järginud akti koostamisel kõiki õigusaktide nõudeid. Kostja esindajad soovisid hagejate või nende perekonnaliikmete viibimist korteri elektrikilbi kontrollimise juures. Kontrolli teostavad isikud lasid korduvalt korteri nr XX uksekella, kuid keegi ust ei avanud. Selle asjaolu kinnituseks on kohtus tunnistajatena ütlusi andnud G. Š., L.N. ja L. F. Seega ei viibinud hagejad omal valikul kontrolli läbiviimise ja akti koostamise juures, mistõttu kirjutasid aktile vastavalt majandus- ja kommunikatsiooniministri 15.05.2007 määruse „Ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia koguse ja võrguteenuste mahu ning ebaseaduslikult kasutatud elektrienergia maksumuse määramise kord“ § 2 lg-le 2 ja § 3 lg-le 3 alla kaks tunnistajat – L.N. ja G. Š., kes viibisid elektrikilbi avamise juures; 3) osundavad apellandid vajadusele erapooletu eksperdi kaasamise järele. Samas on hagejad maakohtus selgesõnaliselt vastavast taotlusest loobunud. Eksperdi kaasamiseks puudub vajadus. Elektritarbimise ebaseaduslikkus on tuvastatud kvalifitseeritud spetsialistide poolt. Väited spetsialisti L.N. i asjatundmatuse kohta on kohatud. Vastustaja nõustub kohtu seisukohaga, et puudub alus kahelda tema kutseoskustes ja pädevuses; 4) on kostja oma majandustegevuses huvitatud sellest, et tarbijad oleksid ühendatud elektrivõrku nõuetekohaselt ja kogu elektritarbimine toimuks mõõdetud ahelast kooskõlas mõõteriistade näitudega. Selle tagamiseks ja rikkumiste likvideerimiseks on kostjal õigus võtta kasutusele kohaseid tehnilisi meetmeid, millest ta ei ole kohustatud tarbijat teavitama; 5) osundavad apellandid jätkuvalt korteriühistu esimehe võimalikele rikkumistele, kuigi neile on selgitatud, et vastavad küsimused tuleb lahendada eraldi menetluses, kus kostjaks on korteriühistu või selle esimees. Hagejate süüdistused G.Š. aadressil on põhjendamatud. G.Š. on õigesti juhtinud kostja tähelepanu asjaolule, et lisaks kahtlustäratavalt väikesele/vähenevale elektritarbimisele ei arvesta elektrikütet kasutavad korterid elektri tarbimisel keskküttega korterite omanike huve. G.Š. järelepärimised osundasid võimalikule probleemile elektritarbimisel, kuid ainuüksi nende järelepärimiste alusel ei asunud kostja veel akti koostama. Kostjaga võeti ühendust ja teatati reaalselt avastatud probleemist alles siis, kui elektrikilp, milles asus arvesti, pärast korteris nr XX toimunud televiisori plahvatust lahti võeti ja avastati, et hagejatele kuuluva korteri nr XX elektrikütte kaabel on ühendatud peajuhtmega elektriarvestist mööda, mille kohta on 18.05.2008 koostatud ka akt, millele on alla kirjutanud juuresviibinud isikud – G.Š. , L. F., A.S. , L.N. ja D. M; 6) oli elektrivarustuse katkestamine tulenevalt ELTS § 90 lg 1, lg 9 p 2 ja § 68 sätetest õiguspärane. Hagejad on elektripaigaldise üleviimisega enda korterisse rikkunud nõuet, mille kohaselt peab elektrienergia arvesti mitme korteriga elamus paiknema hoone valdaja ja korteriomaniku elektrivõrgu jaotise piiril, milleks on antud elamus püstak, mille kaudu kortereid elektrienergia varustatakse, mõjutades mõõteseadme toimimist. Hagejad on lisaks rikkunud ka kostjaga sõlmitud võrguteenuste osutamise lepingu tüüptingimuste p 3.2.7, elektriohutusseaduse 4. peatükist tulenevaid kohustusi elektripaigaldise kasutamisel ja võrgueeskirja 5. peatükis kirjeldatud kohustusi võrguga ühendamise ja tarbimis- või tootmistingimuste muutmise kohta.

1) on asjas tunnistajate ütlustega leidnud tõendamist, et hagejate korterisse kulgeva elektrikaabli üks juhe oli ühendatud mõõteseadmest (korteri elektriarvestist) mööda, otse korrustevahelise kaabli faasiklemmile. Seega hagejad on tarbinud elektrienergiat ebaseaduslikult, mis omakorda tõi kaasa hagejate korteri elektrivarustuse katkestamise; 2) on kohus välja selgitanud kõik vajalikud asjaolud ja lahendanud hagiavalduses selgelt väljendatud nõuded.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

Määrusega nr 34 kehtestatud korra § 3 lg 3 kohaselt aktile kirjutab alla selle koostaja, elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isik või tema puudumisel tunnistaja; lg 4 sätestab, et elektrienergiat või võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku aktile allakirjutamisest keeldumisel nõutakse temalt kirjalik seletus allakirjutamisest keeldumise kohta. Kui isik keeldub kirjaliku seletuse andmisest, teeb akti koostaja aktile sellekohase märke. 17.05.2008 akt nr 12 ei vasta nimetatud nõuetele ning põhjendamatu on maakohtu järeldus, et nimetatud akti alusel on tuvastatav elektrivarustuse katkestamise seaduslikkus. KÜ Novinka seaduslik esindaja G.Š. on maakohtu istungil kinnitanud, et 17.05.2008 akt nr 12 on koostatud tema kui korteriühistu esimehe poolt ning temaga oli kaasas L.N. , kellega korteriühistul on sõlmitud leping ning elektrik D. M. Elektrikilbi avas J. Tsukh. Tunnistaja L.N. i ütlustest nähtub, et temal OÜ-ga VKG Elektrivõrgud lepingut ei ole. Tema lõikas elektrikilbis juhtmed läbi, kuid OÜ VKG Elektrivõrgud esindajat 17.05.2008 kohal ei olnud. Vaidlusalune akt koostati hiljem, kuid olukord fikseeriti 17.05.2008. Enne juhtmete läbilõikamist elektrikilpi ei fotografeeritud. Seega on G.Š. seletuse ja tunnistaja L.N. i ütlustega tõendatud, et 17.05.2008 OÜ VKG Elektrivõrgud esindajat (võrguettevõtja esindajat määrusega nr 34 kehtestatud korra § 2 lg 1 tähenduses) akti koostamise kohas ei olnud ning seega ei ole nimetatud akt koostatud selleks kohustatud isiku poolt. Samuti puudub 17.05.2008 aktil tarbija (väidetavalt elektrienergiat ja võrguteenust ebaseaduslikult kasutanud isiku) allkiri ja seletuskiri või märkus seletuse andmisest keeldumise kohta. Kuivõrd elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist XXX korteriomanike poolt ei ole seadusega sätestatud korras kindlaks tehtud, siis puudus võrguettevõtjal elektrienergia müüjana seaduslik alus elektrivarustuse katkestamiseks ning tähendust ei ole sellel, et 17.05.2008 aktile nr 12 on märgitud selle koostajana võrguettevõtja esindaja S.B. allkiri. Tõendeid, millised kinnitaksid, et 17.05.2008 akt nr 12 on koostatud S.B. poolt, OÜ VKG Elektrivõrgud esitanud ei ole. Ringkonnakohus peab lisaks vajalikuks märkida, et korteriühistu juhatuse esimehe 18.05.2008 koostatud akti (I kd, t.l 57) alusel ei saa kindlaks teha elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist hagejate poolt. TsMS § 238 lg 2 kohaselt kui seadusest või poolte kokkuleppest tulenevalt tuleb asjaolu tõendada teatud liiki või teatud vormis tõendiga, ei või seda asjaolu tõendada teist liiki või teises vormis tõendiga. Ringkonnakohus leiab, et 17.05.2008 akt nr 12 puhul on tegemist tõendiga ning kuna selle koostamisel ei ole järgitud määrusega nr 34 kehtestatud korra nõudeid, siis ei saa sellega tõendada hagejate poolt elektrienergia ebaseaduslikku tarbimist ning TsMS § 238 lg 5 alusel tuleb jätta see arvestamata. Maakohtu seisukoht, et 17.05.2008 akti nr 12 tuleb hinnata koos teiste tõenditega, on ebaõige. TsMS § 438 lg 1 järgi peab kohus asja lahendamisel otsustama, mis asjaolud on tuvastatud ja millist õigusakti tuleb kohaldada. TsMS § 437 lg 7 kohaselt ei ole kohus otsust tehes seotud poolte õiguslike väidetega. Seega tuleb kohtul kvalifitseerida haginõue sõltumata hageja taotlusest, st kohus kohaldab õigust omal algatusel. Hagiavaldusest ja sellele lisatud tõenditest nähtuvalt oli hagejate eesmärgiks tuvastada see, et 17.05.2008 akti nr 12 alusel ei olnud OÜ-l VKG Elektrivõrgul õigust elektrivarustust katkestada, kuna nad ei olnud rikkunud elektrienergia ostu-müügilepingut nr 184249/01.02.2001. Kuivõrd kohus peab kohaldama ise õigust, siis puudus maakohtul alus käsitleda hagejate taotlust tunnistada 17.05.2008 akt tühiseks, iseseisva nõudena. Nagu ringkonnakohus eelnevalt märkis, saaks nimetatud akti käsitleda tõendina (kui see oleks koostatud määrusega nr 34 kehtestatud nõudeid järgides). Kuivõrd pooltevahelist elektrivarustust reguleeris

elektrienergia ostu-müügileping ning hagejatel oli õiguslik huvi tuvastada elektrienergia tarbimise seaduslikkus (hagejad on viidanud võimalikule kahju hüvitamise nõudele seoses elektrivarustuse katkestamisele kuni 31.10.2008), siis tuleb hagejate nõue kvalifitseerida tuvastusnõudena ning eelneva alusel tuvastada, et OÜ VKG Elektrivõrgud poolt 03.07.2008 hagejate korteri asukohaga XXX Sillamäe elektrivarustuse katkestamine on vastuolus elektrienergia ostu-müügilepinguga nr 184249/01.02.2001.

Viivi Tomson

Andra Pärsimägi

Üllar Roostoja

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.