8.mail 2012.a. Harju Maakohtu tsiviilkantselei kaudu
tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number
2-11-13414
Tsiviilasi
Tsiviilasja hind
DR hagi KEOÜ vastu TLS § 35 sätestatud keskmise töötasu väljamõistmiseks summas 1470,48 eurot tööga mittekindlustamise aja eest 1470,48 eurot
Menetlusosalised ja nende
Hageja DR(ik XXX, elukoht XX);
esindajad
Kostja KEOÜ (rk XXX elukoht XXX); Kostja seaduslik esindaja VL; Kostja lepinguline esindaja Jevgeni Tverdohlebov (Vindex OÜ, rk 11473227, Tallinn, e-post [email protected]); 20.03.2012.a.
Asja arutamine kohtuistungil
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada osaliselt.
2.Välja mõista KEOÜ-lt DR kasuks TLS § 35 sätestatud keskmist töötasu tööga mittekindlustamise aja eest summas 627,17 (kuussada kakskümmend seitse eurot ja 17 senti) eurot. Menetluskulude jaotamine.
3.Jätta KEOÜ menetluskuludest 57 % DR kanda ja 43 % KEOÜ enda kanda.
Edasikaebamise kord
Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Vaidlustamata asjaolud, varasem menetluse käik, hageja nõue ja selle põhjendused.
1.Poolte vahel sõlmiti esimene tähtajaline tööleping 02.03.2009.a. kehtivusega kuni 31.12.2009.a. (TVK toimik lk 5-6) ja teine tähtajaline tööleping perioodiks 04.01.2010.a. – 01.07.2010.a. (TVK t/l 7-8). Esimeses töölepingus kokkulepitu kohaselt oli hageja palgamäär 100.- krooni tunnis, mille hulka on arvestatud tasu töötamise eest nii õhtusel kui ka öisel ajal ning ka laupäeval ja pühapäeval, töötaja töötas graafiku alusel, vahetustega ning nii osalise, s.o. kuni 7-tunnise tööajaga kui ka täieliku ehk 8-tunnise tööajaga sõltuvalt tellitud tööde mahust. Teise töölepingu järgi oli hageja töötasu suuruseks 67.- krooni tunnis (netos), töötaja pidi töötama graafiku alusel vahetustega.
2.Hageja esitas 14.02.2011.a. Töövaidluskomisjonile avalduse, millises palus kostjalt välja mõista TLS § 35 alusel 1470,48 eurot. Avalduses märgitu kohaselt ei olnud tööandjal töötajale tööd pakkuda ajavahemikel 14.09.-19.09.2009, 16.11.-20.11.2009, 01.12.31.12.2009, 04.01.-07.01.2010, 15.02.-26.02.2010 ja 01.03.-12.03.2010 ja tööandja ei maksnud selle aja eest ka töötasu, mistõttu on tööandja kohustatud maksma selle aja eest keskmist palka.
3.Töövaidluskomisjon rahuldas 10. märtsil 2011.a. oma otsusega nr 4.4-2/478/11 hageja avalduse ning mõistis välja tööandjalt töötaja kasuks 2009.a septembri, novembri, detsembri ja 2010.a. jaanuari, veebruari ning märtsi täiendavad töötasud 1470,48 eurot.
4.Töövaidluskomisjoni otsusega ei nõustunud tööandja, kes esitas kohtule taotluse töövaidlus hagimenetluses läbivaatamiseks.
5.Kohtusse esitatud hagiavalduses palub hageja kostjalt välja mõista TLS § 35 alusel 14.09.- 19.09.2009.a. eest 186,94 eurot, 16.11.- 20.11.2009.a. eest 183,75 eurot, 01.12.- 31.12.2009.a. eest 731,15 eurot, 04.01.- 07.01.2010.a. eest 71,58 eurot, 15.02.-26.02.2010.a. eest 159,01 eurot ja 01.03.-12.03.2010.a. eest 138,05 eurot.
Lk (6)
Hageja väidetel töötas ta kostja juures täistööajaga, esimese lepingu kohaselt oli kokkulepitud palga suuruseks 100.- krooni ehk 6,39 krooni tunnis ja teise lepingu kohaselt 67 krooni ehk 4,28 krooni tunnis. Kuna tööandja hagejat vaidlustatud perioodidel tööga ei kindlustanud, peab kostja maksma hagejale keskmist palka TLS § 35 alusel kokku summas 1470,48 eurot.
6.Oma nõuete tõendamiseks esitas hageja dokumentaalsete tõenditena: poolte vahel sõlmitud töölepingud (TVK toimik lk 5-6 ja 7-8), kostja poolt väljaantud käskkirja töölepingu lõpetamisest hagejaga TLS § 80 alusel 1. juulil 2010.a. (TVK t/l 9), hageja nõudeavalduse kostjale 9. septembrist 2010.a. koos postisaadetise väljastusteatisega (TVK t/l 10-12), hageja pangakonto väljavõtte Swedbankist (TVK t/l 14-19). Kostja vastuväited ja nende põhjendused.
7.Oma kirjalikes vastuväidetes hagile märgib kostja järgmist: - hageja töötas kostja juures keevitajana, kuid teda rakendati tööle ka vastavalt poolte kokkuleppele remonditöötajana objektil, kus pole võimalik pakkuda ühtlase koormusega tööd. Hageja teadis nimetatust ning nõustus sellega, et mõnel päeval tuleb võtta palgata puhkust kui kostjal tööd anda ei ole; - hageja nõuab keskmist töötasu päevade eest, mil ta tegelikult ise tööle ei ilmunud. Kostja sõnul pani hageja toime mitmeid tööluuse, kuid kuna kostja neid ametlikult ei vormistanud ja piirdus üksnes suuliste hoiatustega, tuleb möönda, et dokumentatsioon kostja juures on koostatud puudulikult; - 2010.a. detsembrikuus oli hageja puhkusel, talle maksti selle aja eest puhkusetasu, seega puudub tal alus saada selle aja eest töötasu. Kokkuvõtlikult leiab kostja, et hagejal pole õigus saada keskmist töötasu TLS § 35 järgi, sest hageja pole nendel päevadel mis ta väidab tööle ilmunud, seega polnud kostjal võimalik talle ka tööd anda. Kostja juures tööseisakuid ei olnud, olid vaid hageja tööluusid ja kokkulepitud palgata puhkused. Sellega, et hageja tööle ei ilmunud väljendas ta oma nõusolekut palgata puhkuseks.
8.Oma vastuväidete tõendamiseks hagile esitas kostja järgmised dokumentaalsed tõendid: pangakonto väljavõtte hagejale ülekannete tegemise kohta vaidlustatud perioodil, hageja avalduse 31.12.2009.a. töölepingu lõpetamiseks, hageja avalduse kostjale 9. septembrist 2010.a. ja kostja vastuse sellele 26. oktoobrist 2010.a., hagejale väljaarvestatud ja ülekantud töötasu tabeli, väljavõtted hageja palgalehtedest 2009.a. ja 2010.a., tööajatabelid hageja kohta vaidlustatud kuudel. Kohtuotsuse põhjendused.
9.Vaidluse lahendamisel poolte vahel juhindub kohus käesoleval ajal kehtivast töölepinguseaduse (edaspidi TLS) §-st 35, mille kohaselt peab tööandja maksma töötajale keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandjal ei ole talle tööd andnud.
10.Kohus asub seisukohale, et kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega – hageja ja kostja vahel sõlmitud töölepingutega leppisid pooled kokku, et 02.03.2009.a. kuni 31.12.2009.a. pidi hageja töötama kas osalise või täieliku tööajaga vastavalt kostja vajadusele ja kostja maksma
Lk (6)
hagejale palka 100.- krooni ehk 6,39 eurot tunnis (TVK toimik lk 5-6) ja perioodil 04.01.2010.a. – 01.07.2010.a. pidi hageja töötama graafiku alusel vahetustega ning tema palga suuruseks oli kokku lepitud 67.- krooni ehk 4,28 eurot tunnis (TVK t/l 7-8). Eeltoodust saab teha järelduse, et 2009.a. pidi kostja kindlustama hagejat tööga vähemalt 7 tundi päevas ehk 35 tundi nädalas, hageja tööaeg oli kindlaks määratud graafikuga ja tööaega arvestati summeeritult ühe kalendrikuu lõikes. 2010.a. pidi kostja kindlustama hagejat tööga 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas, sest vähemas ei olnud kokku lepitud ning tööaega arvestati ühe kuu lõikes summeeritult, kuna tööaeg oli kindlaks määratud graafikuga.
11.Edasi kontrollib kohus kas kostja on kindlustanud hagejat tööga vastavalt töölepingus kokkulepitule või on hagejal õigus nõuda hagetavate perioodide eest TLS § 35 sätestatud keskmist töötasu. Tulenevalt asjaolust, et pooled ei vaidle hageja keskmise töötasu suuruse üle (vt 20.03.2012.a. kohtuistungi protokoll), võtab kohus kohtuotsuse tegemisel arvesse hageja poolt hagiavalduse lisas väljaarvestatud keskmised töötasud). Vastavalt kostja poolt esitatud 2009.a. septembrikuu tööaja tabelile töötas hageja sel kuul 14 8-tunnist tööpäeva ja ühe 4-tunnise tööpäeva ehk kokku 116 töötundi (t/l 65-67). Kuna tööpäevi oli 2009.a. septembrikuus 22, pidi kostja kindlustama hagejat sel kuul tööga vähemalt 154 töötunni ulatuses (7 x 22). Kuna kostja on kindlustanud hagejat tööga 116 töötunni ulatuses ja tööaja arvestuse tabelist nähtub, et 15.09., 17.09. ja 18.09. hageja töötanud ei ole, kusjuures 14.09 ja 16.09. on hageja kummalgi päeval töötanud 8 tundi, ja kostja ei ole esitanud tõendeid tõendamaks, et hageja oleks puudunud töölt nimetatud kuupäevadel haiguse tõttu või tööluusiga või olnud poolte kokkuleppe kohaselt palgata puhkusel, kuulub kostjalt väljamõistmisele perioodi 14.09.-19.09.2009.a. eest keskmist töötasu 74,78 eurot (2 /päeva/ x 37,39 /hageja väljaarvestatud keskmine palk päevas t/l 75/). 2009.a. novembrikuus on hageja vastavalt tööaja arvestamise tabelile töötanud 13 8-tunnilist tööpäeva ehk kokku 104 tundi. Kuna 2009.a. novembrikuus oli 21 tööpäeva, pidi kostja kindlustama hagejat sel kuul tööga vähemalt 147 töötunni ulatuses (21 x 7). Kuna tööaja arvestamise tabelist nähtub, et kostja ei ole töötanud 16.11.-20.11.2009.a. (aeg mille eest hageja keskmist palka nõuab) ning kohtu käsutuses puuduvad tõendid, et hageja oleks töölt puudunud temast endast tuleneval põhjusel või poolte kokkuleppel, kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele perioodi 16.11. – 20.11.2009.a. eest keskmist töötasu 183,75 eurot (5 /päeva/ x 36,75 /hageja väljaarvestatud keskmine palk päevas t/l 75). Kohus on seisukohal, et 2009.a. detsembrikuu eest ei ole hagejal õigust kostjalt keskmist töötasu nõuda, sest nii hageja palgalehe väljavõte 2009.a. kohta (t/l 38) kui ka kostja poolt esitatud pangakonto väljavõte hagejale tehtud ülekannetest (t/l 24) tõendavad, et hageja oli 2009.a. detsembrikuus puhkusel ja talle maksti puhkusetasu, millest tulenevalt tal töötasu selle kuu eest õigus saada ei ole. 2010.a. jaanuarikuus on hageja töötanud 12 8- tunnilist tööpäeva, ühe 3- tunnilise tööpäeva ja ühe 7-tunnilise tööpäeva, mida tõendab tööaja arvestuse tabel (t/l 69). Sama tööaja arvestuse tabel tõendab, et 04.01.2010.a. kuni 07.01.2010.a. hageja töötanud ei ole. Kuna kohtu käsutuses puuduvad tõendid, et hageja oleks puudunud töölt või olnud sel ajal kokkulepitud palgata puhkusel, on hagejal õigus saada nimetatud 4 tööpäeva eest keskmist töötasu 71,60 eurot ( 4 /päeva/ x 17,90 /hageja väljaarvestatud keskmine palk päevas/).
Lk (6)
2010.a. veebruarikuus on hageja töötanud tööaja arvestuse tabeli kohaselt 2 8-tunnilist tööpäeva, ja 7 7-tunnilist tööpäeva. Ajavahemikul 15.02. – 26.02.2010.a. hageja töötanud ei ole, kusjuures 24.02. on riigipüha. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks töölt puudunud nimetatud kuupäevadel tööluusi toimepanemise haiguse või mõnel muul temast endast sõltuval või poolte vahel kokkulepitud põhjusel, tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole nendel päevadel hagejat tööga kindlustanud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele keskmine töötasu 8 päeva eest nagu hageja on seda teha palunud (t/l 16). Kuna hageja keskmise töötasu suuruseks on tema arvestuste kohaselt 19,88 eurot, kuulub kostjalt väljamõistmisele 159,04 eurot. 2010.a. märtsikuus on hageja töötanud 12 11-tunnilist tööpäeva ja 2 8-tunnilist tööpäeva ehk kokku 148 tundi. Ajavahemikul 1. märtsist – 12.märtsini 2010.a. hageja töötanud ei ole. Kuna kostja ei ole esitanud tõendeid, et hageja oleks töölt puudunud nimetatud kuupäevadel tööluusi toimepanemise haiguse või mõnel muul temast endast sõltuval või poolte vahel kokkulepitud põhjusel, tuleb asuda seisukohale, et kostja ei ole nendel päevadel hagejat tööga kindlustanud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele keskmine töötasu 10 päeva eest nagu hageja on seda teha palunud (t/l 16). Kuna hageja keskmise töötasu suuruseks on tema arvestuste kohaselt 13,80 eurot päevas (t/l 16), kuulub kostjalt väljamõistmisele perioodi 01.03.-12.03.2010.a. eest 138.- eurot. Kohus on seisukohal, et ei kostja seadusliku esindaja vande all antud ütlustega ega ka tunnistaja BF ütlustega ei leidnud kohtuistungil tõendamist, et hageja oleks tema poolt hagetavatel perioodidel puudunud töölt põhjuseta või haigusega. Kohus on seisukohal, et nii haigusega kui põhjuseta puudumised töölt oleks tulnud tööandjal fikseerida kas vastavate märgete tegemisega tööaja arvestamise tabelitesse või dokumenteerida muul viisil. Samamoodi oleks tulnud vormistada ka poolte vahel väidetavalt kokkulepitud palgata puhkused. Kuna nimetatut tehtud ei ole, ei saa kohus eeltoodud kostja väiteid tõendatuks lugeda. Kõige eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele TLS § 35 sätestatud keskmine palk kokku summas 627,17 eurot. Menetluskulude jaotamine.
12.RLS §-s 22 lg 1 p 1 kohaselt kohtukulusid pooltel käesolevas vaidluses ei ole. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldab hageja nõude ligikaudu 43 % ulatuses ja kostjat esindas kohtumenetluses lepinguline esindaja, jäävad kostja menetluskulud 43 % ulatuses tema enda kanda ja 57 % ulatuses hageja kanda. Kohus selgitab, et TsMS § 174 lg 1 alusel võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.
Tsiviilasja hinna määramine.
Lk (6)
13.Tsiviilasja hinna määramisel juhindub kohus TsMS § 124 lg 1 sätestatust, mille kohaselt on raha maksmisele suunatud hagi puhul hagihind nõutava raha summa. Hagihinnaks on seega käesolevas asjas 1470,48 eurot.
Kohtunik:
Lk (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.