Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

I. Asjaolud ja hageja nõue. 06.02.2012 esitas hageja Viru Maakohtu Rakvere kohtumajale hagi J P vastu laenulepingujärgse võlgnevuse – 575.19 eurot - nõudes. Kohus on 17.02.2012 ja 01.03.2012 kohtumäärustega jätnud hagi käiguta ja andnud hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 05.03.2012 on laekunud hagejalt puuduste kõrvaldamise avaldus.

Hagiavalduses esitatud asjaolud Kostja ja AS Balti Investeeringute Grupi Pank sõlmisid 22.01.2007 laenulepingu nr 0703071/96sm (edaspidi nimetatud leping) ning Balti Investeeringute Grupi Pank väljastas kostja arveldusarvele 2000 krooni/127.82 eurot laenu tagastamise tähtajaga 60 päeva. Lepingu punktis 3.2. kinnitas kostja, et lepingu sõlmimise tahte kinnituse edastamisega on kostja tutvunud laenuandja üldtingimustega ja laenulepingu üldtingimustega, on nendest aru saanud ning need vastavad tema tahtele ja ta soovib laenulepingu sõlmimist laenutaotluses ja üldtingimustes sätestatud tingimustel. Hageja omandas nõude kostja vastu 23.02.2011. Nõude loovutamise lepingu p 2.1. kohaselt omandas hageja nõuded kostja vastu täies ulatuses, seega omandas nii nõude kui ka kõik võimalikud nõude loovutamise hetkeks tekkinud kõrvalnõuded. Hageja esitas kostja vastu maksekäsu kiirmenetluse avalduse, maksekäsu kiirmenetluse avaldus jäeti maksekäsu keskuse poolt rahuldamata. VÕS § 76 lg 1 ja § 82 lg 1 järgi tuleb kohustus täita lepingu või seadusega kindlaks määratud tähtpäeval. Kostja laenu ei tagastanud ning sattus kohustuse täitmisega viivitusse. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivitusintressi, arvestades kohustuse sissenõutavaks muutmisest kuni kohase täitmiseni. Lepingu punkti 8.1 kohaselt, laenusumma tagasimaksmisega viivitamisel, samuti seoses laenusaaja võla sissenõudmisega või muu lepingust tuleneva laenuandja õiguse teostamisega seotud kulud hüvitatakse viivitamisel, maksab laenusaaja laenuandjale viivist 0.25% tasumisele kuuluvalt summalt päevas. Viivise arvestamise alguseks on võlgnevuse sissenõutavaks muutumise päevale järgnev päev. Viivisemäär 0.25% päevas põhivõlalt 127.82 eurot on 0.31955 eurot päevas. Hageja palub välja mõista viivise 1400 päeva eest summas 447.37 eurot.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 575.19 eurot (sellest põhinõue 127.82 eurot ja viivis 1400 päeva eest summas 447.37 eurot). Hageja nõuab põhinõuet ületavat viivist alljärgnevatel põhjustel: kostja ei tagastanud talle väljastatud laenu, Hageja oleks olnud õigustatud küsima intressi, s.o. lepingu p 4.2 toodud juhul oleks pidanud tasuma kostja iga 30 päeva järel 166 krooni/6,47 eurot lepingu pikendamise tasu ehk intressi. Samuti kohustus kostja tasuma käsitlustasu, mis on samuti käsitletav intressina. Viivis ei kata saamatajäänud intressi, vaid korvab selle ainult osaliselt. Hoolimata eeltoodust sai hageja ka kahju, sest ei saanud kostja kasutuses olnud raha väljastada teistele laenuvõtjatele ja saanud laenult ka intressi. Hageja palub kõik menetluskulud jätta kostja kanda ning mõista kostjalt välja hageja menetluskulud. Hageja on hagiavalduse koostamisel juhindunud: VÕS § 76 lg 1, § 82 lg 1, § 113 lg 1, TsMS § 133 lg 1 ja 2,§ 394 lg 2 p 6 ja p 7, § 407 lg 1. II Kostja vastuväited Kostja ei ole hagile tähtaegselt kirjalikult vastanud ega vastuväiteid esitanud. III. Maakohtu tagaseljaotsuse põhjendused. Kohus leiab, et asjas on võimalik teha tagaseljaotsus, tagaseljaotsus sest TsMS § 407 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Nimetatud juhul võib tagaseljaotsuse teha kohtuistungit pidamata kirjalikus menetluses. Kohus saatis kostjale allkirja vastu hagimaterjalid kostja viibimiskoha aadressil (xxx). Kostja on hagimaterjalid isiklikult kätte saanud 23.03.2012. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates ning välisriiki kättetoimetamisel vähemalt 28 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Kohus kohustas kostjat hagimaterjalidele vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättesaamisest alates. Seega oli kohtu poolt kostjale määratud vastuse andmise viimaseks tähtpäevaks 13.04.2012. Hagimaterjalide väljastamisel selgitati kostjale kirjaliku vastuse saatmata jätmise tagajärgi ning hoiatati kostjat TsMS § 407 lg 1 tulenevalt nende tagajärgede eest. Vaatamata hoiatusele ei ole kostja hagile vastust esitanud, samuti ei ole käesoleva ajani teatanud mittevastamise põhjustest. Hageja on nõustunud hagiavalduses hagi läbivaatamisega kirjalikus menetluses ja esitanud ka taotluse juhul, kui kostja kohtu poolt määratud tähtajaks vastust ei esita, TsMS § 407 lg 1 alusel asjas tehtava tagaseljaotsusega hagi rahuldamiseks ning ka kohtukulude kostjalt väljamõistmiseks. Eelpool nimetatud asjaoludel ja TsMS § 407 lg 1 ja 3 tulenevalt võib kohus asja lahendada tagaseljaotsusega. TsMS § 444 lg 1 kohaselt tagaseljaotsuse tegemisel võib otsuse põhjendused esitada lihtsustatud vormis.

Esitatud hagi on õiguslikult põhjendatud ning vastavaid seadusesätteid on hageja hagiavalduses ka esile toonud. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 lg 1 kohaselt Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt kohustuste rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist, kahju hüvitamist, lepingu üles öelda ning rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda ka viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja võlgniku poolt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hageja on soovinud kostjalt lepingu alusel kohustuse mittetäitmisega viivitamise eest viivise väljamõistmist alates võlgnevuse sissenõutavaks muutumise päevale järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni. Viivise määr on 0.25% põhivõlalt 127.82 eurot päevas. Kostja on kohustuse täitmisega viivitanud 1400 päeva ning seega on viivise suurus 447.37 eurot. Kokku on kostja võlgnevus hageja ees 575.19 eurot.

Kohtukulude jaotusest TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 3 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluses kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Hagi täielikul rahuldamisel tuleb asjas esinenud menetluskulud vastavalt hageja taotlusele jätta täielikult kostja kanda. Kostja menetluskulud jäävad tema enda kanda. TsMS § 174-1 tulenevalt võib kohus hageja kantud menetluskulud kostjalt tagaseljaotsusega välja mõista. Hagiavaldusele on lisatud menetluskulusid tõendavad dokumendid – maksekorraldus nr 795, 06.02.2012 riigilõivu tasumisest summas 89.47 eurot. Hageja taotleb õigusabikulude hüvitamist. Vastavalt hageja esitatud menetluskulude taotlusele ja sellele lisatud arvele 06.02.2012 nr 165 moodustab õigusabikulu summas 270 eurot.. Kokku moodustavad hageja menetluskulud käesolevas asjas seega summas (270+89.47)= 359.47 eurot.

Kohtunik

I.Külavee

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.