2-11-25983/18 - Tööõigus - Töövaidluskomisjoni läbinud - Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja - lahend.ee

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele saab esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule (Kalevi tn 1, Tartu) 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse käik Rxxx Hxxx ja Rxxxx Rxxxxxxx esitasid 31.03.2011.a Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni Tartu töövaidluskomisjonile avalduse OÜ GlobalEhitus vastu töösuhte tunnustamiseks, töölepingu lõpetamiseks töötaja algatusel ning saamata töö- ja puhkusetasu ning hüvitise nõudes. Tööinspektsiooni Lõuna Inspektsiooni töövaidluskomisjon lahendas avaldused 04.05.2011.a otsustega (töövaidlusasjad nr 9.2-2/950-2011 ja nr 9.2-2/949-2011). Töövaidluskomisjon otsustas avaldused rahuldada ja välja mõista OÜ-lt GlobalEhitis Rxxx Hxxxxxja Rxxxx Rxxxxxxx kasuks kummalegi saamata jäänud töötasud summas 688,61 eurot, kasutamata puhkusekompensatsiooni 7 päeva eest summas 68,86 eurot ning hüvitise 3 kuu keskmise töötasu ulatuses summas 688,62 eurot. OÜ GlobalEhitus esitas 03.06.2011.a Harju Maakohtule taotlused töövaidlusasjade läbivaatamiseks hagimenetluses, kus palus jätta avaldajate nõuded täies ulatuses rahuldamata. Harju Maakohus saatis taotlused kohtualluvuse alusel menetlemiseks Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajale. Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajas võeti menetlusse Rxxx Hxxxxxhagi OÜ GlobalEhitus vastu töövaidlusasjas (tsiviilasi nr 2-11-25983) ja Rxxxx Rxxxxxxx hagi OÜ GlobalEhitus vastu töövaidlusasjas (tsiviilasi nr 2-11-25984). 23.01.2012. a määrusega otsustas kohus liita hagid ühte menetlusse, määrates tsiviilasja numbriks 2-11-25983. Hagejate nõue ja põhjendused Rxxx Hxxxx ja Rxxxx Rxxxxxxx poolt töövaidluskomisjonile esitatud avaldustes, mida kohus käsitleb ITLS § 24 lg 4 tulenevalt hagina, palusid hagejad tunnustada nende töösuhet kostjaga, lõpetada töölepingud töötaja algatusel ning välja mõista kostjalt nende kasuks saamata jäänud töö- ja puhkusetasu ning hüvitise. Avalduse ja lisade kohaselt sõlmisid hagejad kostjaga 19.11.2010. a määramata tähtajaga töölepingud, mille alusel asusid hagejad tööle ehitustöölise ametikohale. Töölepingute põhjal oli põhitöökohaks Jõgeva maakond xxxxxxx, kuupalgaks 5000 krooni / 320 eurot (bruto) ja palgapäevaks kuu 10-s kuupäev. Lepingute mõlemad eksemplarid töötajate allkirjadega jäid tööandja esindaja kätte. Kostja kokkulepitud palgapäeval (10.12.2010) hagejatele palka ei maksnud. Alates 08.01.2011.a on hagejad pidevalt tööandja käest küsinud palga kohta, kuid selgeid vastuseid ei saanud. 28.01.2011. a esitasid hagejad e-posti teel tööandjale töölepingute erakorralise ülesütlemise avaldused, milles teatasid lepingute lõpetamisest 04.02.2010. a TLS § 91 lg 2 p 2 alusel, kuna tööandja on oluliselt viivitanud töötasu maksmisega. Vastuseks lepingu

ülesütlemise avaldustele saatis tööandja esindaja Oxxxxx Axxxx hagejatele SMS sõnumi alljärgneva tekstiga: “Minupoolsed vabandused, kuid ei menu, et oleksin Teiega töölepingud kunagi sõlminud. Seega pole ka midagi lõpetada”. Seega kostja ei tunnista pooltevahelist töösuhet. Hagejad palusid tunnustada nende töötamist OÜ-s GlobalEhitus perioodil 19.11.2010 kuni 04.02.2011, lugeda töösuhe lõppenuks alates 04.02.2011.a. tööandjapoolsete kohustuste olulise rikkumise tõttu TLS § 91 lg 2 p 2 alusel ning mõista kostjalt hagejate kasuks välja kummalegi saamata jäänud töötasu 688,61 eurot (19.11.2010-04.02.2011 töötatud aja eest, novembri eest 147,53 eurot, detsembris 270,54 eurot ja jaanuaris 270,54 eurot), töölepingu rikkumise eest hüvitus kolme kuu keskmise töötasu ulatuses (3 x 229,54 eurot) ning puhkusehüvitus 7 päeva eest summas 68,86 eurot. Kokku 1446,09 eurot kummalegi hagejale. Hagimenetluse käigus esitasid hagejad täiendavad seisukohad (tl 116-118 ja tl 154-155). Hagejad jäid avalduses esitatud nõudmiste juurde – hagejate ja kostja vahel on perioodil 19.11.2010.a kuni 04.04.2011.a töölepinguline suhe, millise eest on kostjal tasumata ja leping sõlmimata ning lõpetamata. Hagejad selgitasid, et pöördusid kuulutuse „Soov“ portaalis oleva töökuulutuse peale 06.11.2012. a, milles pakuti tööd üldehitusmeestele. Töökuululutuses oli märgitud kontaktisikuks Oxxxxx Axxxxxja firmaks OÜ GlobalEhitus. Hagejad võtsid ühendust märgitud kontaktisiku Oxxxxx Axxxxxxx, kes ka kostja esindajana sõlmis hagejatega töölepingud. Kostja on väitnud, et Oxxxxx Axxxxxx ei olnud volitusi kostja nimel töölepinguid sõlmida, kuna Oxxxxx Axxxxxei ole kostja töötaja ega ka muul alusel esindaja. Hagejad ei nõustu kostja väitega, et hagejate tegelikuks tööandjaks võiv olla OÜ Brukolta, kes on teinud xxxxxxx ehitusobjektil kostjale allhanke korras ehitustöid ning kelle projektijuht Oxxxxx Axxxxxoli. Hagejad ei olnud varem midagi kuulnud OÜ-st Brukolta. Äriregistri andmetel on OÜ GlobalEhitus peamiseks tegevusalaks ehitustööd. OÜ Brukolta tegevusalaks on autopesu ja teenindus. Kuna OÜ-l Brukolta puudub ehituseks tegevusluba, siis ei saanud ta sõlmida hagejatega töölepinguid ehitustööde teostamiseks. Hagejad on seisukohal, et Oxxxxx Axxxx tegutses OÜ GlobalEhitus esindajana ning hagejate tööandjaks oli OÜ GlobalEhitus. Hagejate väitel oli ka OÜ GlobalEhitus juhatuse liige Hxxxxx Txxxx töölepingutest teadlik. Selle tõendamiseks on hagejad esitanud kohtule väljavõtte telefonivestlusest Hxxxxx Txxxxx ja tunnistaja RxxxxxRxxxxxxx vahel. Nimetatud vestluses kinnitas Hxxxxx Txxxx töölepingute olemasolu ja kinnitas, et juhul, kui töölepingud ongi hävinenud või kadunud, tuleb allkirjastada uued. Kohtuistungil jäid hagejad varem esuitatud seisukohtade juurde. Kirjaliku menetluse lõppseisukohas märkis hageja esidnaja, ety kui töökuuluituses oleks tööd pakkunud OÜ Brukolta, ei oleks hagejad tööd vastuv õtmnud, sest nimetatud ettevõttel oli maksuvõlg. Hageja esindaja märikis ka, et kostja esitatud tõendid- töövõtuleping OÜ Brukolta ja Oxxxxx Axxxxx vahel ja Oxxxxx Axxxxxxx välja antud volikiri ei tõenda, et Oxxxxx Axxxxxx oli õigus sõlmida OÜ Brukolta nimel töölepinguid. Kostja vastuväited OÜ GlobalEhitus vaidles töövaidluskomisjonis vastu hagejate nõuetele. Kostja väitel ei ole tema hagejatega töölepingut sõlminud. Kostja esitas hagimenetluses täiendavad seisukohad (tl 6-10 ja tl 99-100). Kostja vaidles hagis esitatud nõuetele vastu. Kostja selgitas, et teostas ehitustöid Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas asuvas sigalas. Kostja alltöövõtjana teostas töid OÜ Brukolta, alltöövõtuleping sõlmiti 16.11.2010.a. Alltöövõtja esindajateks olid OÜ Brukolta juhatuse liige Mxxxx Kxxx ja projektijuht Oxxxxx Axxxx. OÜ GlobalEhitus esindajana sõlmis alltöövõtulepingu juhatuse liige Hxxxxx Txxxx. Alltöövõtulepingu kohaselt kohustus OÜ Brukolta oma jõudude ja vahenditega teostama xxxxxxx külas sigala müüritöid. Kostja selgitab, et tegemist on just nende töödega, mille tegemisel võisid olla kaasatud hagejad.

Kostja OÜ GlobalEhitus ei ole sõlminud hagejatega töölepinguid, hagejate väited selle kohta on alusetud ning tõendamata. Hagejate väited töölepingu sõlmimisest kostjaga ja viited töölepingu sisule on ebaloogilised ja vastuolulised. Arvestades, et kostja on ehitusettevõtja, kelle asukoht on Tallinnas, on äärmiselt ebausutav vastuoluline ja ebaloogiline, et kostja oleks sõlminud hagejatega töölepingu, millega oleks hagejad võetud tööle põhikohaga ja töökoha asukohaks oleks olnud Jõgevamaa xxxxxxx. Kostja ei ole xxxxxxx sigala omanik ega valdaja, kostja teostas seal ajutise iseloomuga ehitustöid. Sellest tulenevalt puudus kostjal igasugune põhjendatud ja loogiliselt seletatav huvi ja vajadus võtta hagejaid xxxxxxxxx põhitöökohaga töötajatena tööle. Hagejad on viidanud, et sõlmisid kostjaga töölepingu ja kostja esindajaks oli Oxxxxx Axxxx. Kostja kinnitab, et Oxxxxx Axxxx ei ole kostja töötaja ega ka omanud kunagi kostja nimel lepingute sõlmimise õigust. Samuti ei ole Oxxxxx Axxxx kostja seaduslik esindaja. Kostjale teadaolevalt on Oxxxxx Axxxx olnud OÜ Brukolta projektijuht. Kostja lisas, et alltöövõtjaga suhtlemise kergendamiseks võimaldas kostja alltöövõtja projektijuhile kasutada OÜ GlobalEhitus elektronposti baasil tehtud aadressi xglobalehitus.ee, mis aga ei loo iseenesest kostjale kohustusi kolmandate isikute ees. Hagejad võisid omada töösuhteid OÜ-ga Brukolta. Tulenevalt eeltoodust oli kostja seisukohal, et hageja on ekslikult pöördunud nõuetega kostja poole. Kohtuistungil jäi kostja kirjaliklult esitatud seisukohtade juurde. Kostja esindaja kinnitas, et objektil korraldas vahetult tööd Oxxxxx Axxxx. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära poolteseisukohad ja uurinud asjas esitatud tõendeid, leiab, et mõlema hageja nõuded on põhjendatud ja kuuluvad rahuldamisele. Hagejad väidavad, et nad tegid alates 19.11.2010.a ehitusöid Jõgevamaal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx külas auval ehitusobjektil (endine sigala). Kostja nimetatud asjaolule vastuväiteid ei esitanud ning see on tõendantud ka tunnistajate Rxxxx ja ja Rxxxx Rxxxxxxx ning Oxxxxx Axxxxx ütlustega. Pooled vaidlevad selle üle, kas lepingud olid sõlmitud kostja või mõne teise äriühinguga. Samuti tuleb hinnat, kas hagejad tegid töid just töölepingu alusel. Kohus märkis eelpool, et ehitustööde teostamine- täpsemalt müüride ladumine- on tõendatud tunnistajate ütlustega. Samuti on tõendatud, et hagejad asusid objektil tööle 19.11.2010.a. Töölepinguseaduse (edaspidi TLS) § 1 lg 1 kohaselt teeb töölepingu alusel füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu. Kuna käesolevalt ei ole vaidlust, et hagejad tegin xxxxxxx külas asuval objektil tööd, on tegemist töölepingulise suhtega. Kohus leiab, et hagejatel oli just töölepinguline suhe. Oma seisukoha tugineb kohus poolte esitatud tõenditele ja Riigikohtu lahendites korduvalt esitatud seisukohale: Juhul, kui poolte kokkuleppel on ühtviisi nii töölepingu kui ka mõne muu tsiviilõigusega reguleeritava lepingu tunnused, mistõttu ei ole lepingulise suhte olemust võimalik üheselt määrata, ja tööandja ei tõenda, et pooled sõlmisid mõne muu lepingu, tuleb poolte sõlmitud leping lugeda töölepinguks. Üksnes juhul, kui on ilmne, et vaidlusalune leping ei ole tööleping, loeb kohus sõltumata poolte väidetest tuvastatuks, et pooled ei sõlminud töölepingut. (lahendid 3-2-1-26-10, 3-2-1-41-11) Käeolevalt leiab kohus, et kostja ei ole tõendnud, et hagejad töötasid muu kui töölepingu alusel ja see ei ole ilmne ka sellest, mida ja kuidas oli hagejate töö korraldatud. Tunnistajate Rxxxx ja Rxxxx rxxxxxxx ütluste kohaselt näitas tööandja esindaja Oxxxxx Axxxxxneile ette töö, mida teha ja andis töövahendid. Tunnistaja Rxxxx Rxxxxxxx selgitas ka, et lepingud, millele alla kirjutati, olid pealkirjastatud töölepingutena ja selles oli kirjas ka kahekuuline katseaeg, mis viitab otseselt töölepingule. Katseaja kohldamist märkis ka tunnistja Rxxxx Rxxxxxxx. Tunnistaja Oxxxxx Axxxxxoli oma ütlustes vastuoluline: ta rääkis nii seda, et hagejad kirjutasid alla töövõtulepngule kui ka seda, et töölepingule.

Pooled ei vaidle selle üle, et vaidlusaluseid lepinguid paberkandjal pooltel olemas ei ole. Lepingud on vaidlusalused, kuna hagejate väidete ja tunnistajate Rxxxx ja Rxxxx Rxxxxxxx ütluste kohasetl oli teiseks lepingu pooleks GlobalEhitus OÜ, kostja vastuväidete ja tunnistaja Oxxxxx Axxxxxx ütluste kohaselt aga OÜ Brukolta. TLS § 4 lg 2 teise lause kohaselt loetakse tööleping sõlmituks ka juhul, kui töötaja asub tegema tööd, mille tegemist võib vastavalt asjaoludele eeldada üksnes tasu eest. Arvestades seda, et hagejad reaalselt töötajaid ehitusobjektil ning eelpool esitatut arvestades leiab kohus, et hagjatel oli töölepinguline suhe alates 19.11.2010.a. Järgnevalt on vajalik tuvastada, kellega hagejatel töölepinguline suhe oli: hagejate väitel oli selleks kostja, kostja väitel aga ilmselt OÜ Brukolta. Asjas on tõendatud, et hagejad leidisid tööpakkumise ajalehe Soov vahendusel, kus Oxxxxx Axxxx avaldas 2010.a novembri alguses vastavasisulise kuulutuse- tunnistajate Rxxxx ja Rxxxx Rxxxxxxx ning Oxxxxx Axxxxx ütlused. Samad tunnistajad kinnitasid ka, et kuulutus avaldati GlobalEhitus OÜ meiliaadressiga ning tunnistaja Oxxxxx Axxxx kinnitas ka, et talle anti GlobalEhitus OÜ-st telefoninumber kasutada. Seda, et hagejad suhtlesid Oxxxxx Axxxxxxx meililt, mis seostus GlobalEhitus OÜ-ga nähtub ka töövaidluskomisjoni toimikus (lk 10-12) olevast meilivahetusest, kus RxxxxRxxxxxxx on saatnud ülevaate hagejate töökogemustest 10.11.2010 meiliaadressile oxxxxxxglobalehitus.ee ning suhelnud Oxxxxx Axxxxxxx töö teemaderl samal meiliaadfrsssil ka hiljem. Kostja esitatud alltöövõtulepingust nr 12/10 ( t lk 12-15) nähtub, et kostja sõlmis 16.11.2010.a nimetatud lepingu OÜ-ga Brukolta ja lepingu sisuks oli xxxxxxx külas asuva sigala müüritööde teostamine. Tunnistaja Oxxxxx Axxxx kinnitas antud ütlustes, et tal oli töövõtuleping OÜ-ga Brukolta. Nimetatud leping on sõlmitud 04.11.2010 (t lk 102). Seega oli OÜ-l Brukolta töövõtuleping Oxxxxx Axxxxxxx sõlmitud ning ka tööpakkumise kuulutus avaldatud enne kui OÜ Brukolta ja kostja sõlmisid alltöövõtulepingu. Tunnistaja Oxxxxx Axxxx väitis, et hagejad olid teadlikud sellest, et tema esindab OÜ-d Brukolta aga mitte kostjat. Tunnistajad Rxxxx ja RxxxxxRxxxxxxx, kes töötasid objektil koos hagejatega, väitsid aga, et Oxxxxx Axxxx seda neile ei öelnud. Samuti esitasid tunnistajad vastantlikke ütlusi selles, millise äriühingu nimi seisis tööandajana kirjalikul lepingul, millele hagejad ja tunnistajad Rxxxja Rxxxx Rxxxxxxx alla kirjutasid ja Oxxxxx Axxxxxxx tagasi andsid: Axxxx, et OÜ Brukolta ja Rxxxxxja RxxxxxRxxxxxxx, et GlobalEhitus OÜ. Seega on tunnistajate ütlused vastuolus ning kumbki pool ei ole esitanud otseseid tõendeid, mis nimetatud vastuolu kõrvaldaks. Kohus, hinnanud tunnistajate ütlusi kogumis ja võrreldnud neid teiste, kaudsete tõenditega, leiab, et tunnistajate Rxxxxxja Rxxxx Rxxxxxxxxütlused on usaldusväärsemad. Esiteks sõlmiti alltöövõttuleping OÜ-ga Brukolta alles pärast seda kui töökuulutus kostja nimel oli juba avaldatud ning läbirääkimised tööle asumise üle käisid (v.t RxxxxxRxxxxxxx 10.11.1020 meil, Rxxxx Rxxxxxxx ütlused). Teiseks on Oxxxxx Axxxxx ütlused hüplikud: mõnd asjaolu mäletas ta väga täpselt, teiste suhtes väitis, et on need unustanud möödunud aja tõttu, samas kui tunnistajad Rxxxx ja Rxxxx Rxxxxxxx ütlused on läbivalt samaväärse detailsuse astmega. Kohus märgib ka, et ei kostja ega ka tunnistaja Oxxxxx Axxxxosanud veenvalt põhjendada, miks oli tema kasutada just GlobalEhituse OÜ-le viitav meiliaadress ning väidetavlt ka telefon. Nimetatud kontaktid on aga fikseertitud ka alltöövõtulepingu p 10.2. Tunnistaja Rxxxx Rxxxxxxx teadis, et peatöövõtja oli objektil Nordecon ja peale kostja oli veel alltöövõtjaid, kuid OÜ-st Brukolta kuulis esmakordselt hagimenetluses. Tunnistaja Rxxxx Rxxxxxxx kinnitas, et ei Oxxxxx Axxxx ise ega ka HxxxxxxTxxxx, kes tööle asumise päeval objektil käis, märkinud, et nad töötavad OÜ-le Brukolta. Rxxxx Rxxxxxxx ütluste kohaselt pöördus ka telefoni teel Hxxxxx Txxxx poole 28.01.2011 (kõne üleskirjutus TVK toimikus lk 15) probleemiga, et nad ei ole saanud töötasu. Vestluses ei viidanud Hxxxxx Txxxxxsamuti millegagi, et Oxxxxx Axxxx esindaks OÜ-d Brukolta. Telefoni kõne sisu viitas sellele, et Hxxxxx Txxxx oli töödega ja

Oxxxxx Axxxxxx väidetavate pahandustega kursis ning Hxxxxx Txxxx kinnitas kõne alguses, et teab helistajat. Oxxxxx Axxxxx ütlused on ebausaldusväärsemad ka seetõtu, et tema väitel Hxxxxx Txxxx objektil ei käinud, kuid teised kaks tunnistajad kinnitasid, et käis sellel päeval kui nemad tööle asusid. Vastuolu esineb ka tunnistaja Oxxxxx Axxxxx enda ütlustes seoses väidetava töötasu 16 000 krooni sularahas üle andmisega Rxxxx Rxxxxxxxxx: Oxxxxx Axxxx väitis vastates, et ülekannet ei saandu ta teha, sest tal ei olnud internetti, samas mõni küsimus hiljem väitis aga, et ta ei teadnud hagejate ja tunnistajate kontonumbreid. Kohus leiab, et käesolevalt tuleb kohaldamisele TsÜS § 118 lg 2: Kui esindajana tegutseva isiku avaldused või käitumine mõjutavad teist isikut mõistlikult uskuma, et esindajana tegutsevale isikule on antud volitus tehingu tegemiseks, ning esindatav teab või peab teadma, et isik tegutseb tema nimel esindajana ja talub selle isiku sellist tegevust, siis loetakse, et esindatav on volituse andnud. Käesolevalt on kohtu hinnangul Oxxxxx Axxxx tegutsenud viisil, mis andis hagejatele aluse arvata, et ta esindab GlobalEhitus OÜ-d. Sellele, et Oxxxxx Axxxx tegutses OÜ Brukolta aga mitte GlobalEhituse esindaja ei viidanud ehitusobjektil, tööpakkumise jne miski ning asjaolu, et hagejatele oleks nimetatud asjaolu teatatud ei ole kostja veenvalt tõendanud. Kostja, kes on seega esindatav pidi aru saama, et kui Oxxxxx Axxxx kasutab tema laiendiga meiliaadressi ja talle GlobalEhitus OÜ poolt kasutamiseks antud telefoni numbrit, siis kolmandad isikud võivad pidada teda GlobalEhitus OÜ esindajaks nimetatud ehitusobjektil. Telefoni numbri ja meiliaadfressi kasutamise õiguse on kostja ise alltöövõtulepinguga Oxxxxx Axxxxxxx andnud. Seega loeb kohus, et kostja andis Oxxxxx Axxxxxxx volituse palgata ehitusobjektile töölisi ning vahendas ka vajalike lepingute vormistamist. Tegelikuses ei ole kirjalikke lepinguid ilmselt kunagi lõpuni vormistatud, kuid nimetatud asjaolu ei oma käesolevalt ka määravat tähtsust, sest kõik kolm tunnistajat (s.h ka Oxxxxx Axxxxx) kinnitasid, et lepingud tõi töötajatel alla kirjutamiseks Oxxxxx Axxxx ja võttis need hiljem enda kätte tagasi, et edastada alla kirjutamiseks tööandjale. Kuna lähtudes TLS § 4 lg 2 tekkis töösuhe tööle asumisega, on see sõlmitud siiski isikuga, kelle esindajaks töötajad Oxxxxx Axxxxxt pidasid- seega GlobalEhitus OÜ-ga. Asjas leidis tõendamist asjaolu, et Oxxxxx Axxxxxreaalselt ei töötanud kostja juures, kuid kuna tegemist oli n.ö esindusõiguse näivuse küsimusega TsÜS § 118 lg 2, ei oma asja lahendamisel sisulist tähtsust Maksu- ja tolliameti 10.02.2012.a tõend selle kohta, et GlobalEhitus OÜ ei ole tema eest makse tasunud (t lk 135). Nimetatud tõendist ei nähtu ka, et OÜ Brukolta oleks tema eest makse tasunud, sega ei töötanud Oxxxx Axxxx ka OÜ-s Brukolta nagu väitis kostja. Kohus leiab, et asjas ei oma tähtsust kostja väited selles, et ta on tööde eest OÜ-le Brukolta tasunud ning nimtatud väite tõendmiseks esitatud maksekorraldused jätab kohus hindamata (t lk 104-106). Tegemist on OÜ Brukolta ja kostja omavahelise õigussuhte küsimusega. Kostja ei esitanud vastuväiteid hagejate väidetele seoses lepingu üleütlemisega töötajate algatusel. Töövaidlsukomisjoni toimikutes on avaldus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks alates 04.02.2011.a, mille on 28.01.2011.a esitanud Rxxxx Rxxxxxxx (TVK lk 14). Lepingu ülesütlemise aluseks on töötajapoolne oluline lepingu rikkumine. Hagejad kinnitasid, et nad on esitanud kõik vastva avalduse kostjale põhjusel, et töötasu oli saamata. Kostja nimetatud asjaolule vastuväiteid ei esitanud. Seega loeb kohus töölepingud lõppenuks 04.02.2011.a. Kohtus leidis tuvastamist, et hagejatel oli õigus töölepingud ennetähtagselt üles öelda: tööandja ei olnud neile maksnud lepingus kokku lepitud töötasu. Hagejad väitsid, et nende töötasuks bruto oli 5000 krooni kuus. Sellist töötasu kokkulepet kinnitasid ka tunnistajad Rxxxxxja Rxxxx Rxxxxxxx, kes selgitasid, et selline summa oli kirjas kirjalikus lepingus. Tunnistajad kinnitasid ka, et nad ei ole töötasu saanud. Tunnistaja Oxxxxx Axxxxx ütluste kohaselt tasus ta ag töötajatele 2010 detsembri lõpus sularahas kokku 16 000 krooni, so 4000 krooni mehe kohta. Tunnistaja Rxxxx Rxxxxxxx jäi ka vastastamisel kindlaks, et sellist summat ei ole talle Oxxxxx

Axxxxx poolt üle antud. Tunnistaja Rxxxx Rxxxxxxx ütluste kohaselt sai ta 2010.a detsembri keskel vaid sularahas summa, mille maksis tööandja asemel tööriistade rendi eest ja selle kohta esitas ta ka Axxxxxxx tšekid. Kostja väidet, et töölepingu alusel võib olla tasutud mingi summa, täiendavalt tõendada ei soovinud. Tunnistajad Rxxxx ja Rxxxx Rxxxxxxx selgitasid, et nad tegid tööd kuni 2010 a lõpuni- kõik ette näidatud tööd tehti ära ja veel ka lisatööd, mida tõendab TVK lk 11-12 olev meilivahetus Oxxxxx Axxxxx ja Rxxxx Rxxxxxxx vahel. Tunnistajate ütluste kohaselt tööandja 2011 jaanuaris töötajaid enam tööga ei kindlustanud. Kuna tööandja töötajatele töötasu ei maksnud ja neid ka tööga ei kindlustanud, oli tööandaja oluliselt lepingut rikkunud ja töötajatel õigus leping erakorraliselt üles öelda TLS § 91 lg 2 p 2 alusel. Seega olid hagejad kostja juures töölepingu alusel tööl perioodil 19.11.2010 kuni 04.02.2011.a. Hagejad on palunud välja mõista saamata töötasu, hüvitise kasutamata puhkusepäevade eest ning hüvistise kolme kuu töötasu ulatuses töölepingu rikkumise eest. Kokku soovis kumbki hageja 1446,09 euro välja mõistmist. Hageja ei esitanud töötasu, puhkuse kompenstasiooni eha hüvitise arvutust. Esitatud nõue kattub töövaidlsukomisjoni otsuses esitatud summadega, kuid ka sealt ei nähtu arvutuskäiku. Kohus lähtub saamta töötasu ja hüvitiste arvestamisel asjaolust, et hagejate töötasu (bruto) oli lepingu kohaselt 5000 krooni s.o 319.56 eurot kuus. Hagejtel jäi saamata töötasu 2010.a novembris 8 tööpäeva eest, terve detsembri kuu töötasu (22 tööpäeva), terve 2011.a jaanuari töötasu (21 tööpäeva) ja veebrurais 4 tööpäeva eest. Seega jäi kummalgi hagejal saamata detsembris ja jaanuaris 2x319.56€, novembris 116.16€ (s.o 8x 14.52€, s.o keskmine päevatasu) ja veebruaris 62.08€ (4x14.52€). Kokku jäi kummalgi hagjal saamata 817.36 eurot, millelt kuulub tasumisele tulumaks. Hagejatele jäi saamata 7 päeva puhkust, mille eest tuleb lähtudes TLS § 71 nende kasuks välja mõista hüvitis. Lähtudes töölepingute lõpetamise ajal kehtinud Vabariigi Valitsuse 11.06.2009.a määrusega nr 91 kehtestatud Keskmise töötasu maksmise tingimused ja korra § 4 lg 1,2 ja 4 on puhkuse hüvitiseks kummalegi hagejale 77.35 eurot (päevatasu 11.05€), millelt tuleb tasuda tulumaks. TLS § 100 lg 4 sätestab, et kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise töötasu ulatuses. Kohus või töövaidluskomisjon võib hüvitise suurust muuta, arvestades töölepingu ülesütlemise asjaolusid ja mõlema poole huvisid. Eelnimetatud Vabariigi Valitsuse määruse nr 91 § 2 lg 1 ja 3 alusel on mõlema hageja keskmiseks kuu töötasuks arvestatud 319.56 eurot (bruto). Kohus leiab, et arvestades suhteliselt lühikest töötamise aega ja poolte vahelisi suhteid, ei ole põhjendatud hüvitise välja mõistmine maksimaalses määras. Kohus määrab hüvitise suuruseks kahe kuu töötasu, s.o 639.12 eurot kummagi hageja kasuks. Menetluskulude jaotus Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Lõike 4 kohaselt näeb kohus menetluskulude jaotuses ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kanda, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Kohus ei teinud asja menetlemisel TsMS § 143 sätestatud asja läbivaatamise kulusid. Hagejad olid vabastatud riigilõivu tasumisest Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 1 alusel. Samuti oli vabastatud kostja taotluse esitamisel hagimenetluse algatamiseks.