Võlaõigus › Laenu- ja krediidilepingud

Kostja vastus Kohtule 15.12.2011. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja nõue on tasaarvestusega lõppenud. Hageja ja kostja sõlmisid 05.04.2010 a kinnistu müügilepingu, millega hageja müüs kostjale 1⁄2 mõttelise osa kinnistust asukohaga XXX. Hageja on kinnitanud mistahes puuduste mitteesinemist kinnistu oluliseks osaks oleval elamul. Varjatud puuduste mitteesinemist on hageja avaldanud ka notariaalses müügilepingus. Ainsa puudusena tunnistas hageja lepingu punktis 4.5., et veefilter on katki, kohustudes selle omal kulul parandama. Hageja ei täitnud oma lepingu punktis 4.5. nimetatud kohustust. Lisaks ilmnesid 2010. a suvel elamu ehitustehnilises seisukorras olulised puudused. Selgus, et valesti on paigaldatud elektrisüsteem, ilmnesid probleemid kinnistu vee kvaliteedis ning elamu on halvasti soojustatud. Soojuslekete mõõtmete ja asukoha tuvastamiseks tehtud termomõõdistuse kokkuvõtte kohaselt on elamul mitmeid olulisi soojalekkeid. Termomõõdistuse järgselt on kostja palvel teostanud elamu ülevaatuse S Oü ja OÜ P . Koostatud hinnapakkumise kohaselt on puuduste likvideerimise maksumus minimaalselt ca 12 000 eurot. Kostja hindab nimetatud summat hageja poolt kostjale tekitatud kahjuks. Kõikidest puudustest on kostja hagejat teavitanud viivitamatult pärast seda, kui need avastati. Esmalt teavitas kostja hagejat 2010. a juulis, sellel järgnevalt 21. jaanuaril 2011. a ja 08. veebruaril 2011. a. Kostja on seisukohal, et ilmnenud puuduste eest vastutab VÕS § 218 tulenevalt hageja ning kostjal on VÕS § 222 kohaselt õigus nõuda hagejalt ilmnenud puuduste likvideerimist. Hageja ei ole puuduseid kõrvaldanud ning puuduste kõrvaldamise maksumust arvestades nõuab kostja hagejalt puuduste kõrvaldamiseks tehtavate mõistlike kulutuste eelnevat hüvitamist täitmise asemel kahjuhüvitisena VÕS § 101 lg 1 p3 ja § 115 alusel. Kostja tasaarvestab tema poolt esitatud kahjuhüvitise nõude hageja nõudega kostja vastu ning loeb sellega nõuded kattuvas osas s.o. 5 120 eurot lõppenuks. Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja ja kostja esindaja, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 05.04.2010. a laenulepingu, mille alusel sai kostja laenu summas 3 200 eurot laenu tagastamise tähtajaga 05. veebruar 2011. a (tl 9,10). VÕS § 396 lg 1 kohaselt laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. TsMS § 230 lg 1 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Rahasumma üleandmisele suunatud laenulepingu puhul on laenuandja põhikohustuseks laenu väljamaksmise kohustus. Laenu tagasimaksmise kohustus on laenusaaja põhikohustus. Hageja väitel on kostja jätnud laenu osaliselt summas 2 560 eurot tagastamata. Kostja ei eita kohustuse olemasolu, kuid esitab tasaarvestuse avalduse. Hageja leiab, et käesolevas menetluses peaks käsitlema üksnes laenulepingus sätestatud poolte kohustusi, kinnistu müügileping ei puutu käesolevasse vaidlusesse.

Kohus ei nõustu hageja seisukohaga. TsMS § 457 lg 2 järgi võib tasaarvestuse vastuväite esitada kohtumenetluses. Tasaarvestuse vastuväite esitamise korral kontrollib kohus ka tasaarvestuseks kasutatud nõude olemasolu ja tasaarvestuse lubatavust. VÕS § 197 lg 1 järgi, kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Sama paragrahvi 2. lõike järgi tasaarvestuse tulemusena lõpevad tasaarvestuse poolte nõuded kattuvas ulatuses ajast, mil neid võis tasaarvestada, kui pooled ei lepi kokku teisti. Tasaarvestus toimub vastavalt VÕS §-le 198 avalduse tegemisega teisele poolele. Eeltoodust tuleneb, et tasaarvestuse õiguse tekkimise eelduseks on kahe isiku vahel eksisteerivad rahalised või muud samaliigilised nõuded. Hageja on esitanud käesolevas menetluses kostja vastu laenulepingust tuleneva nõude summas 5 120 eurot. Käesolevas menetluses on kohus tuvastanud, et tegelikkuses hageja kostjale lepingu p 1.1.1. nimetatud summat üle ei andnud (tl 87). Kohus on seisukohal, et 05.04.2010.a sõlmitud laenuleping on tegelikkuses seotud 05.04.2010.a sõlmitud kinnistu müügilepingus märgitud kinnistu ostuhinna tasumisega (tl 28). Kostja ei eita hageja nõude olemasolu, kuid kostja leiab, et ka temal on tekkinud nõue hageja vastu VÕS § 218 ja § 222 lg 5 alusel. Kostja on esitanud kohtule tõendid selle kohta, et kinnisasja oluliseks osaks oleval elamul tulid ilmsiks soojalekked, millest mõned võib lugeda suurteks soojaleketeks (tl 53). S OÜ poolt koostatud tähelepanekute järgi on elamu soojustus jäetud katmata tuuletõkke plaadiga, sellest tingituna ei ole kasu ka soojustusest, kuna tuul puhub seintest läbi. Paigaldamata on ka tuulutusroov (tl 67). Tööde maksumus hinnapakkumise järgi on 12 046,14 eurot. OÜ P poolt tehtud hinnapakkumise järgi oleks puuduste kõrvaldamiseks teostatud tööde maksumus 14 545,20 eurot (tl 68,69). Kostja on hagejat puudustest teavitanud (tl 70-73). Kohtu hinnangul on kostja esitanud tõendid oma nõude kohta ning kostjal on õigus nõuda hagejalt elamu puuduste kõrvaldamiseks tehtavate mõistlike kulutuste hüvitamist. Kohus on seisukohal, et tasaarvestuse materiaalõiguslikud eeldused on täidetud. Kohtumenetluses esitatud tasaarvestuse vastuväite korral loetakse tasaarvestus toimunuks alates hetkest, mil teine pool tasaarvestuse vastuväite menetluses esitamisest teada sai. Hageja on saanud tasaarvestuse avalduse 12.01.2012. a (tl 78). Eeltoodust tulenevalt on ka tasaarvestus toimunud 12.01.2012. a ning nõuded on VÕS § 197 lg 2 alusel kattuvas ulatuses, s.o. summas 5 120 eurot, lõppenud. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel kuulub hagejalt väljamõistmisele kostja menetluskulu täies ulatuses. TsMS § 174 lg 1 alusel menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude proportsionaalse jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.