Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgniku põhitegevusalaks relva- ja laskemoona tootmine. 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt moodustas võlgniku bilansimaht 667 596,03 eurot. 31.08.2011.a. seisuga on võlgniku seadusliku esindaja poolt esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara 0,00 eurot, mistõttu on ajavahemikus 31.12.2009.a. kuni 31.08.2011.a. võlgniku vara väärtus vähenenud summas 667 596,03 eurot. Võlgniku juhatuse liige selgitas haldurile, et võlgniku vara on kohustuste täitmiseks võõrandatud täitemenetluses, kuid väljaandest „Ametlikud Teadaanded“ rubriik enampakkumised alt ei nähtu ühtegi võlgnikule kuulunud vara enampakkumisteadet. Eeltoodust järeldub, et võlgniku juhatuse liige on ajutisele haldurile avaldanud ebaõiget teavet. Samuti ei ole võlgnik Harju Maakohtu 24.08.2011.a ja 23.11.2011.a kohtumäärusest tulenevaid kohustusi täitnud. Nimelt ei ole FOÜ juhatuse liige esitanud haldurile võlgniku majandustegevust kajastavaid raamatupidamise alusdokumente. Seega maksejõuetuse põhjuseks peab haldur kuriteotunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes. Võlgnikul on vara 44,88 eurot. Võlgniku kohustused on 223 277,78 eurot. Ajutine haldur ei ole tuvastanud tagasivõitmise ega tagasinõudmise võimalusi. Maksejõuetuse põhjuseks peab haldur juhatuse otsuseid ja toiminguid, mille tagajärjel on juhtkond teadlikult muutnud võlgniku varatuks, eelistades ühte võlausaldajat teisele ning teadlikult kahjustanud võlgniku võlausaldajate huve vara põhjustamatult odava võõrandamisega. Haldur leiab, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu, palub menetlus lõpetada raugemisega, määrata dokumentide hoidjaks juhatuse liige Ruslan Dmitriev ja määrata halduri tasu 1 840,80 eurot, millele lisandub sotsiaalmaks 607,46 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub palub haldur tasu välja mõista riigi vahenditest. 13.03.2012 toimunud kohtuistungil leidis ajutine haldur, et pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ja pankrotimenetluse kulude katteks tuleks tasuda deposiit. Haldur palus pankrotimenetlusest huvitatud isikutele (eelkõige võlausaldajatele) teha ettepanek deposiidi tasumiseks summas 7 448,26 eurot. 15.03.2012 määrusega määras kohus pankrotimenetluse raugemise vältimiseks deposiidi suuruseks 7 448,26 eurot. Kohus tegi ettepaneku pankrotimenetlusest huvitatud isikutele tasuda deposiit 14 päeva jooksul ning esitada selleks tähtpäevaks kohtule maksekorraldus või andmed deposiidi kontrollimiseks. Määrus avaldati väljaanded Ametlikud Teadaanded 15.03.2012. Kohtul puuduvad andmed deposiidi tasumisest. Vastavalt Pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“ Kohtul puuduvad andmed kohtu deposiiti tasutava summa kohta. Võlgnikul on vara 44,88 eurot. Võlgnikul on kohustusi 223 277,78 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht oluliselt võlgniku vara mahtu. Olemasolevatel andmetel ei kata võlgniku vara pankrotimenetluse kulusid. Seega on haldur tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, puuduvad reaalsed vara tagasivõitmise või tagasinõudmise võimalused, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotimenetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus kuriteotunnustega tegu PankrS § 22 lg 5 mõttes vastavalt ajutise halduri aruandele. Kuriteotunnustega tegu seisneb järgmises. 2009.a. majandusaasta aruande kohaselt moodustas võlgniku bilansimaht 667 596,03 eurot.

31.08.2011.a. seisuga on võlgniku seadusliku esindaja poolt esitatud andmete kohaselt võlgnikul vara 0,00 eurot, mistõttu on ajavahemikus 31.12.2009.a. kuni 31.08.2011.a. võlgniku vara väärtus vähenenud summas 667 596,03 eurot. Võlgniku juhatuse liige selgitas haldurile, et võlgniku vara on kohustuste täitmiseks võõrandatud täitemenetluses, kuid väljaandest „Ametlikud Teadaanded“ rubriik enampakkumised alt ei nähtu ühtegi võlgnikule kuulunud vara enampakkumisteadet. Kohtuistungil selgitas haldur, et võlgnik on võõrandanud sõidukid, kuid raha nende võõrandamise eest laekunud ei ole. Ca 100 000 eurot on sularahana välja võetud. Need teod annavad aluse põhjendatud kahtluseks, et võlgniku juhatus on teadlikult muutnud võlgniku varatuks, eelistades ühte võlausaldajat teisele ning teadlikult kahjustanud võlgniku võlausaldajate huve vara. Juhatuse liikme tegevuse osas ei ole haldur pöördunud politsei poole. PankrS § 28 lg 1 kohaselt kui ilmneb, et võlgnik on seoses maksejõuetuse tekkimisega pannud toime kuriteo tunnustega teo, teatab haldur või kohus sellest prokurörile või politseile kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks. Kuna haldur ei ole kuriteoteadet politseile ega prokuratuurile esitanud, teeb kohus haldurile kohustuseks kuriteoteate esitamise. Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest. PankrS § 29 lg 8 alusel likvideerib ajutine haldur võlgniku 2 kuu jooksul pankrotimenetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta. Kui pankrotimenetluse raugemisel on võlgnikul mingi vara, makstakse sellest kõigepealt ajutise halduri tasu ja kaetakse vajalikud kulutused. Ajutine haldur palub määrata töötasuks 1 840,80 eurot, millele lisandub 33% sotsiaalmaks summas 607,46 eurot. Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Sama paragrahvi 3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot. PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud pankrotimenetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 24 tundi. Halduri tunnitasu määr on 76,70 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud haldurile välja maksta 1 840,80 eurot. Tasule lisandub sotsiaalmaks summas 607,46 eurot. Kuivõrd võlgnikul vara puudub mõistab kohus ajutise halduri tasu summas 397 eurot välja riigi vahenditest.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt tuleb juriidilise isiku dokumentatsioon anda vastutavale võlgniku seaduslikule esindajale. Kohus määrab dokumentide hoidjaks seadusliku esindaja RD. Käesoleva määruse tegemine viibis seoses kohtuniku haigusega.

Meelis Eerik kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.