2-11-64651/8 - Võlaõigus - Sideteenuste osutamise lepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

8.1.järgi oli poolte vahel kokkulepitud viivisemääraks 0,2% tasumata summalt päevas. Hageja on arvestanud viiviseid iga arve sissenõutavaks muutumisest kokku summas 340,23 eurot. Hea usu põhimõttest tulenevalt hageja vähendab viiviseid põhivõlgnevuse summani, s.o. 161,16 eurot. Kostja vastus Kohtule 23.02.2012. a esitatud vastuses teatab kostja, et on seadme tagastamata jätmise eest tasunud hagejale 150 krooni. 69 eurot kuumaksena on väljapressimine kui lepingus on kuumakse 69 krooni. Hageja nõue on kostja hinnangul ka aegunud. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et hageja ja kostja sõlmisid 21.11.2007. a telekommunikatsiooni teenuse osutamise lepingu, millega hageja võttis endale kohustuse osutada kostjale telekommunikatsiooni teenuseid ja anda kostjale kasutamiseks seadmed. Kostja kohustus osutatud teenuste eest tasuma vastavalt arvetele (tl 7-16). Hagiavalduse kohaselt ei ole kostja tasunud talle esitatud arveid. Kokku on tasumata perioodil 01.06.2008. a kuni 01.05.2009. a 161,21 eurot. Kostja tunnistab nõuet 1⁄4 ulatuses. Kostja vastuväite kohaselt on nõue aegunud Kohus ei nõustu kostja seisukohaga. TsÜS § 146 lg 1 kohaselt tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg on kolm aastat. TsÜS § 147 lg 3 kohaselt kokkulepitud tasu maksmise nõude aegumistähtaeg algab selle aasta lõppemisest, mil nõue muutub sissenõutavaks. Kui nõue muutub sissenõutavaks arve esitamisega, algab nõude aegumistähtaeg selle kalendriaasta lõppemisest, mil õigustatud isik võib arve esitada. 01.06.2008 kuni 1.12.2008. a väljastatud arvete alusel algas nõuete aegumine 01.01.2009. a ning 01.01.2009. a kuni 01.05.2009. a väljastatud arvete alusel algas nõuete aegumine 01.01.2010. a. TsÜS § 143 järgi kohus võtab aegumist arvesse ainult kohustatud isiku taotlusel. Kohus leiab, et hageja nõue ei ole aegunud, aegumise vältimiseks oleks hageja pidanud 01.06.2008 kuni 1.12.2008. a väljastatud arvete sissenõudmiseks pöörduma kohtusse hiljemalt 31.12.2011. a ja 01.01.2009. a kuni 01.05.2009. a väljastatud arvete sissenõudmiseks hiljemalt 31.12.2012. a. Hageja pöördus kostja vastu kohtusse 30.12.2011. a, s.o. tähtaegselt. Kostja on jätnud hagejale tasumata 161,21 eurot. VÕS § 76 lg 1 kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p 1 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja, kui võlgnik on kohustust rikkunud nõuda kohustuse täitmist ja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi kui

kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Lepingu üldtingimuste p 8.1 kohaselt on hagejal õigus nõuda viivist summas 0,2% viivitatud summast päevas. Hageja viivisenõue on seisuga 28.12.2011.a 161,16 eurot. Eeltoodu alusel kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis summas 161,16 eurot. Kostja on esitanud kohtule maksekorralduse, millelt nähtub, et hagejale on tasutud 13.10.2008. a seadme tagastamata jätmise eest 150 krooni. Kohtu hinnangul ei muuda see tõend hageja nõude suurust kostja vastu, kuivõrd hageja poolt kohtumenetluses esitatud nõudes nimetatud summat ei sisaldugi. Hageja on laekumise võtnud arvesse juba 01.11.2008. a arvel nr A-11600057. samuti ei ole kohus tuvastanud väljapressimist, hageja on kõik summad kajastanud ümberarvestatuna eurodesse. Euro kasutusele võtmise seaduse § 5 lg 1 sätestab, et krooni ümberarvestamine euroks toimub euro- ja krooniühiku vahelise ümberarvestuskursi alusel, mis määratakse Euroopa Liidu Nõukogu poolt vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 140 lõikele 3. Hageja on ümberarvestamisel lähtunud ümberarvestuskursist 1 euro = 15,6466 krooni. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega hagis esitada selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. TsMS § 367 alusel kuulub kostjatelt hageja kasuks väljamõistmisele viivis üldtingimuste p 8.1 määras põhinõudest alates 30.12.2011. a kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 138 lg 1 kohaselt menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel jätab kohus menetluskulud täies ulatuses kostja kanda.